, § 275 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Kaitsja Aivar Ennok SÜÜDISTATAV: V.I- Elukoht ja aadress: XXX, isikukood : XXX, kodakondsus:EV haridus: keskeriharidus,töökoht :BHBOÜ; juhatuse liige. Karistatus Väärteokorras karistatud 15-l korral /liikluses 7-l korral/Kriminaalkorras karistatud 6-l korral:16.09.2005 Tallinna Linna kohtu poolt
lg 1 alusel mõisteti rahaline karistus 5000 krooni; 22.01.2007 Harju Maakohtu poolt
alusel mõisteti rahaline karistus 37300 krooni; 28.03.2008 Harju Maakohtu poolt
alusel mõisteti tingimisi vangistus 10 kuud; katseaeg 2 aastat ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks; 25.07.2008 Harju Maakohtu poolt
ja § 329 alusel mõisteti vangistus 4 kuud, mida suurendati
lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu 28 päevani, mis asendati üldkasuliku tööga 836 h; tähtaeg 2 aastat ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 07.11.2008 Harju Maakohtu poolt
ja § 329 alusel mõisteti vangistus 6 kuud; Lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 7 kuud 22 päeva ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 02.03.2011 Harju Maakohtu poolt
ja § 329 alusel mõisteti rahaline karistus 1571.20 eurot; Tõkend- elukohast l ahkumise keeld. RESOLUTSIOON Mõista V.I süüdi
Mõista V.I süüdi
järgi ning karistada 5(viie) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista V.I ’le liitkaristuseks 2(kahe) aastane vangistus. 1
lg 1,3,.4 ,6,7 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 1460 tundi (üks tuhat nelisada kuuskümmend tundi ) ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 2(kaks) aastat. Määrata V.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal ei tohi V.I toime panna uut kuritegu ning V.I on kohustatud järgima
lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks ; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisakohustuseks
lg.2 p.2 alusel panna V.I’le mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootikume.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta V.I’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolmeks) aastaks. LS § 127 alusel on süüdimõistetu V.I kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates juhiloa loovutama Maanteeametile. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista V.I’lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend ) , joobe tuvastamise kulu 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), advokaadi õigusabikulud summas 115.20 € (ükssada viisteist eurot , 20 senti ) , toksikoloogia ekspertiisi kulu 100 € (sada eurot), kriminaaltoimiku koopia kulud 0,90 € (90 eurosenti). Menetluskulud tasuda KrMS § 180 lg.3 alusel ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „V.I 1-13-1246 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9.ptk. 2.jao sätete , KrMS § 339 lg.1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) ,15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega . SÜÜDISTUS. V.I’i süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.07.2012 kella 18.55 ajal Tallinnas mööda A. H. Tammsaare teed kuni A. H. Tammsaare tee 81A juurde mootorsõidukit Mercedes-Benz ML registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 3.05 mg/g). 2 Samuti süüdistatakse teda selles, et tema juhtis 15.11.2012 kella 01.40 ajal Tallinnas mööda Sõle tänavat Kaera tänava suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz ML registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2.53 mg/g). V.I rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. V.I pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles 21.07.2012 kella 18.55 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 81 A juures politseiametnike poolt kinni peetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kahtlusega, kasutas 21.07.2012 kella 19.00 ajal konstaablite Jaanus Anni ja Risto Uukkivi suhtes solvavaid ja alandavaid väljendeid: „värdjas, ment, pederast“, solvates sellega Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo piirkonnapolitseinike konstaabel Jaanus Anni ja Risto Uukkivi au ja väärikust ajal kui nad täitsid oma ametikohustusi – viisid läbi haldustoiminguid kinnipeetava joobeseisundi tuvastamiseks politsei ja piirivalve seaduse § 7’23 järgi. Politsei ja piirivalve seaduse § 7’23 kohaselt võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada: 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine; 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; 3) alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Seega V.I, solvates võimuesindajaid seoses nende ametikohustuste täitmisega, pani toime
Kohtu järeldused. Süüdistatav V.I tunnistas kohtuistungil , et süüdistus on talle arusaadav ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1,3,.4 ,6,7 korras asendada V.I’le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 1460 tundi (üks tuhat nelisada kuuskümmend tundi ) ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 2(kaks) aastat. Määrata V.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal ei tohi V.I toime panna uut kuritegu ning V.I on kohustatud järgima
lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosa-konda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 3 kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks ; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisakohustuseks
lg.2 p.2 alusel panna V.I’le mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi ja narkootikume.
lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3ks (kolmeks) aastaks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. V.I tuleb süüdi tunnistada
Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha , advokaadi õigusabikulud kohtueelses menetluses, joobe tuvastamise ja ekspertiisi kulu, toimikust koopia tegemise kulu, mis kuuluvad KrMS § 180 lg.3 alusel tasumisele ositi 1(ühe) aasta jooksul. Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.