lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.04.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,004563, määrati S.D-le
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust, kuid palub selle ajatada 6 kuu peale. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Märgib, et väärteo eripära arvestades, sõltub süü suurus kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk
Käesoleval juhul võib
lg 2 sätestatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määra (30 km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et pidi olema isikule tajutav, siis on S.D teo toimepannud tahtlikult. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on kaebajal kehtiv liiklusalane karistus
lg 3 järgi, mistõttu on põhikaristuse määramine sanktsiooni maksimaalses määras põhjendatud ja proportsionaalne süü suurusega ning alused karistuse kergendamiseks või muutmiseks puuduvad. Nõustub, et menetlusalune isik tasub rahatrahvi ositi. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga tõendatud, et 07.04.2019 kella 17.23 ajal juhtis ta Kose vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 59.kilomeetril mootorsõidukit Audi A6, r/n xxx kiirusega 124+-4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Kiirusemõõteseadme LaserCam 4 väljavõttest ja sinna juurde lisatud videosalvestise fototabelist nähtub, et kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki Audi A 4, r/n xxx kiirust mõõdeti käsitsi kasutatava kiirusmõõteseadmega- LaserCam4. Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki maksimaalseks kiiruseks mõõdeti 124 km/h, s.o alas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. S.D on toime pannud
lg 2 järgi süüteo otsese tahtlusega- ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ning tahtis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja mõistis menetlusalusele isikule rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja 29.04.2015 otsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse määramisel arvestas menetleja asjaoluga, et S.D on varasemalt samalaadse teo eest karistatud. Kohtu hinnangul on menetleja S.D-le määranud karistuse seadusega kooskõlas, menetleja on karistamisel arvesse võtnud S.D isikut ja süü suurust. Kohus nõustub menetlejagam, et antud asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et S.D süü on suur, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Kohus märgib, et selline käitumine on ohtlik nii kaebajale kui kaasliiklejaile. Kohtu hinnangul ei saa antud väärteo puhul suhtuda karistusse kergekäeliselt, kuna tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Vaatamata asjaolule, et kaebaja rahatrahvi vähendamist ei taotle, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et nimetatud asjas on oluline pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et S.D ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Siinkohal on karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (S.D mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et S.D hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb, arvestades tema varasemat rikkumist ning kohaldada rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus, s.o rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, S.D isikut ning tema tegu arvestades proportsionaalne. Menetleja oli nõus asjaoluga, et kaebaja tasub talle määratud trahvi ositi. Kohtu hinnangul on trahvisumma-400,00EUR- võrdlemisi suur ning arvestades asjaolu, et kaebaja ülalpidamisel on alaealine laps, võib KarS § 66 lg 2 järgi kaebaja selle tasuda ositi, 6 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 70,00 EUR. Viimase osamakse suuruseks määrata 50,00 EUR. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.