← Eesti

4-19-742/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2019. a, Tallinn Väärteoasja number 4-19-742 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika

§§ 227lg 2 ja 242 lg 1; 2.

01.10.

§§ 227lg 2 ja 207 lg 1; 3.

05.11.

§ 227lg 3; 4.

23.12.

§§ 201lg 2 ja 227 lg 2; 5.

24.01.2019 - LS § 201 lg

  1. Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil kuriteo toimepanemise vahendina sõiduki konfiskeerimist. Kuivõrd Liiklusregistri andmetel on süüteo toimepanemise vahendi - sõiduki omanikuks XX, kaasas kohus XX menetlusse KarS § 83 lg 3 alustel ja juhindudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-88-
  2. KarS § 83 lg 3 p 1 alustel on võimalik konfiskeerida ka kolmandale isikule kuuluv süüteo toimepanemise vahend, kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Kohtuistungil ära kuulatud XX andis ütlusi, et sõiduki ostis tema, kuid kinkis pojale, B.Z-ile . Eeltoodud asjaoludel kohus tuvastas, kuivõrd Liiklusregistri kanne on deklaratiivne, on süüteo toimepanemise vahendi omanikuks B.Z. Seetõttu on võimalik kontrollida konfiskeerimise aluseid KarS § 83 lg 1 alusel, s.o otse tuvastada, kas sõidukiomaniku B.Z sõiduk tuleks konfiskeerida. Kohus leidis, et B.Z on 5 korral ja seda vähem kui aasta vältel nimetatud mootorsõidukiga süstemaatiliselt toime pannud liiklusõigusrikkumisi, mistõttu konfiskeerimise läbi tuleks tõkestada süütegude toimepanek. Leebemad meetmed, sh lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei ole suutnud samalaadsetete süütegude toimepanemist tõkestada. B.Z väide, et hetkel ei ole mootorsõiduk töökorras ei ole küllaldane, sest isegi mitte korras olev mootorsõiduk on mootorsõiduk ning seda on võimalik sõidukorda teha. Eeltoodu alusel tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida XX poolt oma pojale B.Z-ile kingitud süüteo toimepanemise vahend mootorsõiduk BMW 560L reg märk nr XXXXXX (asukoht B.Z elukoht). Kohus märkis ka, et VTMS § 108 p 7, 8 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks konfiskeeritud mootorsõiduk tuleb koheselt vaadelda Lääne prefektuuri poolt ja jätta XX vastutavale hoiule või teisaldada Lääne prefektuuri parklasse hoiule. Kohus hoiatas samuti B.Z ja XX, et antud kohtuotsuse kuulutamisest mootorsõiduki lammutamine või muul viisil terviklikkuse kahjustamine on keelatud ja on kuritegu KarS § 308 lg 1 alusel. Apellatsioon
  3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse B.Z , kes märgib esitatud kaebuses, et vaidlustab mootorsõiduki konfiskeerimist ja taotleb auto tagastamist esialgsele omanikule, s.o XX-le. B.Z selgitab, et varalise kahju sai ainuisikuliselt vaid XX tema tegude eest. Omalt poolt lubab B.Z, et ta seda autot ei kasuta. B.Z kinnitab ka, et viimane juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine oli tahtmatu, sest ta polnud otsusest teadlik. Nimelt esimene kord saadeti otsus talle nii meilile kui ka postiga koju ning tema eeldas ja ootas ka seekord samasugust teatamist. Ta teadis, et varem oli juhtimisõigus ära võetud, kuid selleks ajaks oleks pidanud see ennetatud olema ja sellega tekkis segadus. B.Z märgib, et ta kahetseb siiralt oma teguviisi ja on saanud piisava karistuse 25 ööpäeva aresti näol, mida peagi kohaldatakse, kuid ta ei taha, et ükski inimene peale tema enda peaks tema tegude pärast kannatama.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.
  5. a määrusega jäeti B.Z kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 13.05.
  6. a. Nimelt pidi B.Z vastavalt VTMS § 139 lg 3 välja tooma, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. 2

(5)
  1. B.Z kõrvaldas puuduse 09.05.
  2. a, s.o kohtu poolt antud tähtaja jooksul, märkides, et ta soovib osaleda kohtus asja arutamisel ja otsuse teadasaamisel.
  3. Tallinna Ringkonnakohus 13.05.
  4. a määrusega määras arutada apellatsioonkaebust kohtuistungil 28.05.
  5. a algusega kell 10.
  6. Kohus selgitas ka, et kohtumenetluse poolte istungile ilmumine ei ole kohustuslik.
  7. B.Z sai ringkonnakohtu 13.05.
  8. a korraldava määruse ja kutse istungile kätte 14.05.
  9. a.
  10. 23.05.
  11. a esitas PPA Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist IV kirjaliku seisukoha B.Z apellatsioonile, milles märgib, et väärteoasja menetluses selgus, et menetlusalusel isikul on kümme kehtivat väärteokaristust ja kaks kehtivat kriminaalkaristust. Väärteokaristusi on isikul erinevate liiklusrikkumiste eest, viimati karistati isikut juhtimisõiguseta juhtimise eest 10.01.
  12. Isikut on karistatud rahatrahvide, juhtimisõiguse äravõtmise ja ÜKT-ga. Politsei andmebaaside andmetel on isikul rahalisi kohustusi summas 1580 eurot ning need on täitmata. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahvi määramine ei täida eesmärki, kuna isik jätkas uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, mistõttu oli põhjendatud karistusliigi karmimaks muutmine. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu on tõendamist leidnud ja karistus on määratud õiglaselt. Kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ja jälgitav. Karistuse liik ja määr vastab toimepandud teo raskusele. Kohtuväline menetleja palus VTMS § 147 lg 1 p 1 alusel jätta B.Z kaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 20.03.2019 otsus nr 4-19-742 muutmata. Kohtuväline menetleja märkis ka, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ja palub lahendada kaebus kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu istungil esitas B.Z XX seletuskirja, milles viimane märgib, et ta soovib vaidlustada tema auto konfiskeerimist ja seletuskirjas esitas XX lühidalt ka sellekohased põhjendused. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et XX-l oli võimalus kolmanda isikuna vaidlustada apellatsiooni korras maakohtu otsust konfiskeerimise osas, kui ta leidis, et tegemist on siiski tema varaga, mille konfiskeerimisega ta nõus ei ole. XX sai kohtuotsuse lõpposa kätte 20.03.
  14. a, kuid ei esitanud teadet apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta. Samas nähtub Pärnu Maakohtu 20.03.
  15. a otsuse lõpposast (mille XX kohtuistungil kätte sai, kinnitades seda oma allkirjaga), et kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.04.
  16. a kell 15.
  17. B.Z apellatsiooniteate ka esitas ja XX oli teadlik põhistatud kohtuotsuse kättesaadavusest alates 10.04.
  18. a ning kohtuotsuse edasikaebekorrast. Edasikaebetähtaja jooksul (kohtuotsuse menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavusest alates 15 päeva jooksul) XX aga apellatsioonkaebust ei esitanud. Käesolevaks ajaks on apellatsiooni esitamise tähtaeg ammugi möödunud, mistõttu XX kohtuotsust auto konfiskeerimise kohta enam vaidlustada ei saa. Seetõttu jäävad XX seletused seoses sõiduki konfiskeerimisega, kus ta konfiskeerimist vaidlustab, tagajärjetuks ning ringkonnakohus neid lahendit tehes arvesse ei võta ja jätab tähelepanuta. Ringkonnakohus annab maakohtu vaidlustatavale otsusele hinnangu vaid B.Z esitatud apellatsiooni pinnalt.
  19. Ringkonnakohus leiab, et B.Z esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas apellatsioonile märkinud, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt ning karistuse liik ja määr vastab 3
(5)toimepandud teo raskusele. Selliste kohtuvälise menetleja seisukohtadega seoses tuleb aga märkida, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud, samuti on ta nõustunud talle mõistetud karistuse liigi ja määraga, samuti ilmus ta vabatahtlikult veel enne otsuse jõustumist karistust kandma ja on nüüdseks ka juba karistuse ära kandnud. Mingeid vastuväited mõistetud karistusele (arestile) B.Z ka apellatsioonkaebuses ei esita, kinnitab, et vaidlustab lahendit vaid konfiskeerimise osas ja palub sõiduki tagastamist selle omanikule XX-le. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Kuivõrd B.Z vaidlustab maakohtu otsust vaid konfiskeerimise osas, esitab ringkonnakohus põhjendused seoses sõiduki konfiskeerimisega. Sellega seoses leiab ringkonnakohus, et maakohus on esitanud veenvad põhjendused selle kohta, miks tuleb sõiduk konfiskeerida. Esmalt on maakohus põhjendanud asjaolu, et kuigi sõiduk kuulub registrikande kohaselt XXle, kelle maakohus kaasas ka kolmanda isikuna menetlusse, siis ometi on kolmanda isiku antud ütluste pinnalt alus asuda seisukohale, et tegemist on toimepanija – B.Z sõidukiga, mis kuulub seetõttu konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 korras. Nimelt on maakohus põhjendatult viidanud asjaolule, et liiklusregistri kanne on eelkõige deklaratiivne. Olukorras, kus sõiduki omanikuks on küll registrikande kohaselt XX, kuid on olemas mingeid muid andmeid, mis kinnitavad tegelikult sõiduki kuulumist kellelegi teisele (antud juhul B.Z-ile), siis on võimalik sõidukit konfiskeerida toimepanijale kuuluva vahendina. Käesoleval juhul andis tunnistaja ütlusi, et B.Z kinnitas kinnipidamisel, et tegemist on tema autoga, ta kasutab seda. B.Z kinnitas maakohtu istungil, et ta pani auto ära ja ei sõida enam sellega. Kolmas isik XX kinnitas maakohtu istungil, et kuigi tema ostis selle sõiduki, tahtis ta just pojale auto osta ja kinkis selle pojale, kes seda ka põhiliselt kasutab. Seega kuigi registrikande kohaselt on konfiskeeritud sõiduki omanikuks XX, kes sõiduki eest ka tasus, siis ometi, kuivõrd ta kinkis auto pojale, kes seda ka kasutab, on põhjendatud alus pidada sõidukit toimepanijale kuuluvaks, mistõttu esines alus selle konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel. B.Z väidab küll kaebuses, et ta ei taha, et keegi teine tema tegude pärast kannataks ja ta siiralt kahetseb tegu, kuid sellega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus põhjendas, miks tuleb B.Z sõiduk kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida. Nimelt on B.Z aasta jooksul viiel korral mootorsõidukiga toime pannud liiklusõigusrikkumisi, s.h korduvalt juhtimisõiguse puudumisel juhtinud sõidukit ja ületanud korduvalt sõidukiirust, seda korduvalt märkimisväärselt kiirust ületades, mis näitab, et tegemist on süstemaatilise liiklusõigusrikkujaga, kes ei hooli sellest, et tema sõidustiil võib ohustada teiste kaasliiklejate elu ja tervist. Seega on põhjendatud sellises olukorras ja isiku viimase aja käitumise pinnalt konfiskeerimise läbi tõkestada süütegude toimepanemise jätkamine. Maakohus viitas juba ka põhjendatult sellele, et leebemad meetmed, sh lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud samalaadsetete süütegude toimepanemist tõkestada. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et süütegude toimepanemise jätkamise takistamiseks on põhjendatud konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend. Kuigi B.Z väidab kaebuses, et ta kahetseb tegu, siis tunnistaja ütlustest nähtuvalt B.Z mingit kahetsust ei väljendanud ja ka R. Rootsalu istungil antud ütluste kohaselt ei ole ta ise veendunud, et arest või sõiduki ära võtmine midagi paremaks muudab, sest kedagi ta tapnud ega vigastanud pole ja autosid on maailmas palju. Seega ei nähtu, et isik tegelikult oleks oma senisest käitumisest järeldusi teinud ja sooviks edaspidi liiklusrikkumisi vältida, sest seni kuni ta kedagi vigaseks ega surnuks sõitnud ei ole, on kõik tema enda arvates justkui hästi. Samuti võib B.Z poolt maakohtu istungil märgitust välja lugeda, et sõiduki konfiskeerimisel plaanib ta suure tõenäosusega sellist käitumist mõne teise sõidukiga ka jätkata. Mis puudutab asjaolu, et B.Z ei taha, et tema ema XX sõiduki konfiskeerimise pärast kannatab, siis nähtub XX maakohtu istungil antud vastusest küsimusele, et kui mootorsõiduk läheks riigituludesse, kas see muudaks midagi paremaks ja paneks B.Z mõtlema, siis XX avaldas selle peale arvamust, et ta loodab seda. XX ei väitnud kordagi, et puudub alus 4
(5)sõiduki konfiskeerimiseks ja ta ei olnud konfiskeerimise vastu, pigem möönis seega, et B.Z senise käitumise ja asjaolu pinnalt, et B.Z ise vajalikke järeldusi ei tee, on see põhjendatud edasiste liiklusrikkumiste ärahoidmiseks. Seega ei tingi ka selline B.Z kaebuse väide maakohtu otsuse tühistamist sõiduki konfiskeerimise osas. Olukorras, kus maakohus on põhjendatult konfiskeerinud B.Z sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi KarS § 83 lg 1 alusel, on oma sellist seisukohta jälgitavalt ka põhjendanud ja ringkonnakohus leiab, et B.Z sõiduki konfiskeerimine oli põhjendatud, puudub alus maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. 10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 20.03.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.