4-18-6547/20

4-18-6547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-6547 (2302,18,011920) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Tõlk Jelena Kremez Väärteoasi B.J-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.11.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,011920 Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: B.J (isikukood XXX; elukoht: xxxx) lepinguline esindaja: Olga Väina (Olli&Partnerid OÜ) kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: B.J lepingulinsed esindajad: Olga Väina ja Aivari Olli kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta B.J-i kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,011920 muutmata. Trahv 700 eurot tuleb B.J tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedpank 1 arvele: AS või EE701700017001577198
2. Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 26.11.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,011920 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist B.J-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 237 lg 1 järgi rahatrahvi 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. Otsuse kohaselt osales B.J 23.09.2017 kell 20:37 Harjumaal Jõelähtme vallas TallinnNarva maantee
4. kilomeetri paremal pärisuunal mootorsõiduki xxxx (registrimärgiga xxxx) juhina liiklusõnnetuses ning jättis täitmata LS § 169 nõuded: ei tähistanud sündmuskohta, et teistel juhtidel oleks olnud võimalik otsasõitu kannatanule vältida, ei teavitanud sündmuskohalt häirekeskust ega andnud abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Sellega rikkus B.J liiklusseaduse § 169 lg 1 p 1, 2 ja lg 2 p 1,2, 3 nõudeid ja pani toime liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise, s.o väärteo LS § 237 lg 1 järgi.
5. B.J esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada 26.11.2018 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada otsus karistuse osas ning vähendada karistust, s.o määrata rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kaebuse kohaselt on määratud rahatrahv liiga suur ega arvesta süüteo asjaolusid ja tema süüd ning seda, et tal ei ole ühtegi kehtivat karistust. Tal ei olnud võimalik vältida otsasõitu teel lamavale kannatanule. Pärast otsasõitu oli ta šokiseisundis ning ei osanud koheselt hinnata seadusest tulenevaid kohustusi. Ta peatas koheselt sõiduki, võttis pagasiruumist ohukolmnurga ja asetas selle kannatanu ette. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks ta sündmuskohalt põgenenud, sest teda nägid sündmuskohal mitmed tunnistajad ja just šokiseisundis ei saanud ta oma tegevust kontrolli alla. Ta sõitis oma autoga Olerex tanklasse, kust ostis suitsu ning helistas sealt hädaabinumbrile
6. Seega ei saa sellist šokiseisundis olevat käitumist tõlgendada sündmuskohalt põgenemisena. Kaebaja ei nõustu ka asjaoluga, mille kohaselt pidi ta andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Kannatanu oli olnud pikemat aega liikumata ning kaebaja eeldas, et kannatanu võib olla surnud. Lisaks pole kaebajal meditsiinilist haridust, mis võimaldaks anda esmaabi nii raskes õnnetuses osalenud kannatanule. Kohtuistungil nii kaebaja kui tema lepingulised esindajad taotlesid otsuse tühistamist et ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
7. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales liiklusõnnetuses, et ta sõitis üle teel olevast inimesest ja peatus. Vastuolus teiste tõenditega on kaebaja ütlused aga selle kohta, et ta sündmuskoha tähistas ja asetas selleks hukkunu juurde ohukolmnurga. Kuna ta enda sõnade kohaselt teele asetatud olukolmnurga aga ära võttis kui sündmuskohalt lahkus ja tanklasse sõitis, siis tunnistab ta sellega ise, et rikkus sündmuskoha tähistamise nõudeid. Häirekeskusele helistas ta mitte sündmuskohalt, vaid alles tanklasse jõudes, kui selgus, et liiklusõnnetuses osalenud autoga ta enam edasi sõita ei saa. 2 Kaebaja edastas tanklast politseile informatsiooni, et keegi lamab tee peal, sarnaneb inimkehale ja ise seisab ta ca 5 km eemal tanklas. Ta ei nimeta seda, et on inimesest üle sõitnud. Ka ei nähtu kõnest, et kaebaja oleks šokiseisundis, ta räägib rahulikult. Kui kaebaja oleks jäänud sündmuskohale, teel lamava inimese juurde asetanud ja jätnud ohukolmnurga, siis oleks ta sellega vältinud suurema kahju tekkimist, sest järgnevad juhid ei oleks sellest inimkehast enam üle sõitnud. Kaebaja omab ühte kehtivat väärteokaristust ning rahatrahv on talle mõistetud liiklusalase süüteo eest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133,
8. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3