Obsah (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2019.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4831 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

§ 132

p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 03.09.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,19,001607 muutmata ning A.B kaebus rahuldamata. Jätta rahuldamata A.B taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 06.12.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo vanempiirivalvur Meelis Kaadu poolt 05.08.2019.a koostatud väärteoprotokolli AB 1565945 kohaselt juhtis A.B 05.08.2019.a kella 13.09 ajal Tallinnas, Logi tn 4/4 juures suunaga Logi 4/5 suunas, mootorsõidukit Scania R490 (reg.nr xxx), milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikut. Autorongi koosseisus on poolhaagis Kässbohrer STS32 (04 kategooria) Eesti Vabariigi registreerimismärgiga xxx. A.B rikkus LS § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 nõudeid ja pani toime LS § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Triinu Riigori poolt 03.09.2019.a väärteoasjas nr 2303,19,001607 tehtud otsusega karistati A.B LS § 214 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. A.B kaitsja vaidlustas üldmenetluse otsuse kohtus, mille kohaselt palub lõpetada väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna paakauto, registreerimisnumbriga xxx, näol oli tegemist sõidukiga, mille suhtes kohaldub LS § 130 lg 12 p 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 13

(1)(d) tulenev erand (tegemist on sõidukiga, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga ehk reovee ja muude laeva ekspluatatsiooni käigus tekkivate pumbatavate jäätmete vastuvõtmiseks). Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja andis kohtus ütlusi, mille kohaselt teenindab X X Tallinna Sadamas laevasid, nende tööülesandeks on laevadel tekkivate jäätmete ära vedamine. Kuna tema tööülesanne on viia laeva pealt ära vedelaid jäätmeid, siis selle töö puhul ei peagi kasutama sõidumeerikut, kuna see läheb laeva kanalisatsiooni torustike puhastuse alla. Põhiline, mida nad vastu võtavad on pilsivesi ja slatš, mis on separeerimise käigul tekkinud jääde. Laevad kasutavad kütusena masuuti ja sealt jäävad teatud produktid üle. Pilsivesi on masinaruumi tekkinud õline vesi. See koosneb umbes 89% veest. Käitlemistehas on Paljassaares, kus nad panevad oma koormad maha. Sõidukil, mida ta juhtis, on muidu digitaalne sõidumeerik olemas, ka juhikaart on olemas. Kui nad teenindavad laevu, siis autojuhi kaarti sõidumeerikus ei kasutata. Kui teevad vedusid, mis on Tallinna piirist kaugemal kui 50 km, siis kasutavad sõidumeerikut. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et antud juhul on tegemist erandiga, mis on seadusega ette nähtud. Äriühing X X tegeleb igapäevaselt laevade heitmete äravõtmisega, tal ei pea olema ja tal ei olegi kohutust sõidumeerikut kasutada Eesti seaduse või Euroopa Liidu direktiivi määruse pinnalt. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Üksnes see, et juhi kasutuses on paakauto, millega saab koguda reovett, ei tõenda seda, et juht tegeleb kanalisatsioonitöödega. Sõiduki, mille täismass ületab 3,5 tonni, juhid on kohustatud kasutama sõidumeerikut ja jälgima töö- ja puhkeaja nõudeid. Õigusaktides on välja toodud erandeid, sh erand, kui teostatakse kanalisatsiooni- või avariitöid, siis sõidumeeriku kohustust ei ole, aga seda tuleb tõendada. Seetõttu on menetleja seisukohal, et väidetav pilsivesi, mida menetlusalune isik koguma läks, ei ole seotud kanalisatsiooni ega kanalisatsioonitöödega. Tegemist on reoveega, mis viiakse tehasesse, et see puhastada. AS X X pakub transporditeenust, et reovesi sadamast tehasesse vedada. Tegemist on sama transportteenuse osutamisega nagu teevad seda veokijuhid, kes toovad 2 karjäärist liiva või pinnast ja viivad selle objektile. Ka neile laieneb sõidumeeriku kasutamise kohustus. Menetleja leiab, et ei ole rikutud menetlusnorme, süüdistus on esitatud õigesti ja alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtu põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, kaitsja seisukohad ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama

§ 133loetletud küsimused.

Antud juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 05.08.2019.a kella 13.09 ajal Tallinnas Logi 4/5 juures suunaga Logi 4/5 mootorsõidukit Scania R490 (reg.nr xxx), autorongi koosseisus oli poolhaagis Kässbohrer STS32 (04 kategooria) Eesti Vabariigi registreerimismärgiga xxx. Samuti ei ole vaidlust selles, et kontrollimise hetkel ei kasutanud kaebuse esitaja sõidumeerikut. Antud asjaolu põhjendas kaebuse esitaja sellega, et ta ei pidanudki sõidumeerikut kasutama, kuna rakendub LS § 130 lg 12 p 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklist 13

(1)(

d)tulenev erand, s.o sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega. Teel veose- või sõitjatevedu tegeva sõiduki dokumentide, massi, teljekoormuse, mõõtmete, veoauto teekasutustasu ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollkaardist nähtub, et tegemist on N3 kategooria (üle 12
t)mootorsõidukiga, millel oli 04 (üle 10
t)kategooria poolhaagis, mis tegeleb veoseveoga ning sõiduki juhiks A.B. Samuti on mootorsõidukil digitaalne sõidumeerik, kuid juht kontrollimise hetkel sõidumeerikut ei kasutanud. Seega rikkumise asjaolud, mis on fikseeritud väärteoprotokollis, milles on märgitud sõiduki andmed, on kokkulangevad kontrollkaardiga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas isik oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. LS § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõiduja puhkeaja andmed Määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt. Esmalt märgib kohus, et LS § 131 lg 4 p-de 1-3 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil: mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel; 2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel; 3) linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Kohus märgib, et antud juhul ei ole ka vaidlust, et sõidumeeriku kasutamise kohustuse välistust ei esine LS § 131 lg 4 p 1 ja 3 alusel, kuid kaebuse esitaja viitab LS § 131 lg 4 p-le 2. LS § 130 lg 12 p 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Määruse nr 165/2014 art 3 lg 1 kohaselt sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud 3 sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Sama artikli lg 2 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukitele. Määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 kohaselt võib liikmesriik kui määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, lubada erandeid artiklite 5-9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse teatavate sõidukitega, sh art 13 lg 1 punktis h märgitud sõidukitega, need on sõidukid, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Eelnevalt nimetatud erandile on kaebuse esitaja esitatud kaebuses rõhunud, et väärteoprotokollis märgitud mootorsõiduki puhul on tegemist sõidukiga, mida kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega ning seetõttu ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik.

§ 31lg 1 ja Kr

MS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel äriregistri kandeid veoki omaniku X X AS kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusala ohtlike jäätmete kogumine (EMTAK kood 38121) ning lisategevusaladeks tavajäätmete kogumine (EMTAK kood 38111) ja puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine (EMTAK kood 19201). Ka äriühingu koduleheküljel olev informatsioon kinnitab tegelemist jäätmekäitlusega: „ Teenustena, mida AS X X osutab, on äriühingu koduleheküljel märgitud Nähtuvalt eelnevast puudub nii äriregistris kui ka AS X X koduleheküljel informatsioon kanalisatsioonitööde teostamise kohta. EMTAK järgi kuulub põhitegevusala ohtlike jäätmete kogumine ning lisategevusala tavajäätmete kogumine jakku E „Veevarustus: kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus“ ning lisategevusala puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine jakku C „Töötlev tööstus“. Käesoleval juhul väidab kaebuse esitaja, et sõidukit kasutatakse kanalisatsioonitöödeks, milleks kaebuse esitaja ütluste kohaselt on laevadel tekkivate jäätmete ära vedamine (ohtlike ja mitteohtlike õlisegude äraviimine), sh pilsivesi ja šlats. 13.09.2019.a kohtule esitatud kaebuses on täpsustatud, et AS X X kui AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtja on sõlminud töövõtulepingu AS-ga Tallinna Sadam, mille punkti 1.1.1. kohaselt kohustub ta täitma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates ja Sadamaseaduse nõudeid, võttes kõigilt saabuvatelt laevadelt vastu laevaheitmeid (kõik jäätmed, välja arvatud lastijäätmed, sealhulgas reovesi, prügi, pilsivesi, masinaruumist või veomahutist pärit naftasaadused ja õli sisaldavad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus ja kuuluvad rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (edaspidi MARPOL) 73/78 I, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning lastiga seotud jäätmed, mis on määratletud MARPOL 73/78 V lisa rakendamise juhistes), ja käideldes neid nõuetekohaselt. Tuginedes EMTAK selgitustele loetakse nimetatud jao alajaotuse ohtlike jäätmete kogumine kood 38121 all ohtlike jäätmete kogumiseks tahkete ja vedelate ohtlike jäätmete, st plahvatusohtlikeisesüttivate, oksüdeerivate, toksiliste, ärritust tekitavate, kantserogeensete, söövitavate jt inimesele või keskkonnale kahjulike ainete ja valmististe kogumine. Siia kuulub ka veo eesmärgil toimuv jäätmete identifitseerimine, töötlemine, pakendamine ja märgistamine. Kohus märgib, et kuigi 4 ohtlike jäätmete kogumine ja kanalisatsioon kuuluvad ühte jakku (E), siis ei saa neid omavahel samastada, kuna kanalisatsioon hõlmab EMTAK-i järgi kanalisatsioonisüsteemide käitlust ning heitvett koguvate, töötlevate ja kõrvaldavate ettevõtete tegevust (EMTAK kood 37001). AS X X tegevusalaks aga äriregistri järgi on ohtlike jäätmete kogumine (EMTAK kood 38121) ning ka äriregistris märgitud lisategevusalad ei ole seotud kanalisatsioonitöödega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei saa lugeda ettevõtet, kelle tegevusalaks on ohtlike jäätmete kogumine, kanalisatsioonitöödega tegelevaks ettevõtteks LS § 130 lg 12 p 8 mõttes. Seega LS § 130 lg 12 p 8 sätestatud erand antud juhul ei kohaldu. Kohus ei tuvastanud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr 165/2014 art 45 nimetatud erandite esinemist. Täiendavalt selgitab kohus, et kui tegemist oli kanalisatsioonitöödega või muu erandiga LS § 130 lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib pööratud tõendamiskoormus. Käesolevas kohtuvaidluses kaebuse esitaja täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhi kasutuses olev paakauto, millega saab koguda reovett, ei tõenda seda, et juht tegeleb kanalisatsioonitöödega. Muuhulgas märgib kohus ka seda, et kaebuse esitaja kohtus antud ütluste kohaselt on põhiline, mida nad laevadelt vastu võtavad, pilsivesi ja slatš, mis on separeerimise käigul tekkinud jääde. Pilsivesi on seevastu õline vesi. Seega saab juba kaebuse esitaja ütlustest järeldada, et tegemist on ohtlike jäätmetega, mille kogumisega AS X X tegeleb, mitte kanalisatsioonitöödega. Kuna kaebuse esitaja töötab äriühingus, mis ei tegele kanalisatsioonitööde teostamisega, siis ei saanud ka A.B teha 05.08.2019 Tallinna sadamas kanalisatsioonitöid, vaid tegemist oli jäätmekäitlusega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et mootorsõidukis Scania R490, registreerimismärgiga xxx, tuli 05.08.2019.a kasutada sõidumeerikut. Kohus leiab, et A.B pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt arvas ta, et laevalt jäätmete äraveo puhul ei peagi kasutama sõidumeerikut, kuna see läheb laeva kanalisatsiooni torustike puhastuse alla. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust või ettevaatamatust. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et A.B rikkus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 ning LS § 131 lg 3 nõudeid ning pani sellega toime LS § 214 ettenähtud väärteo. Seadusandja on LS § 214 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on kaebajat karistatud sanktsiooni keskmääras. Kohtuvälises menetluses karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist tuvastatud ei ole. A.B esitatud kaebuses on ta eitanud õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu puuduvad kergendavad asjaolud, mida kohus karistuse kergendamise alusena arvesse saaks võtta. A.B on liiklussüütegude toimepanemise eest kaks kehtivat väärteokaristust, mis näitavad isiku suhtumist õiguskorda. Seega on kohus seisukohal, et sellist karistusmäära tuleb pidada põhjendatuks, menetleja otsuses ettenähtud karistus on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega, see vastab isiku süü suurusele ning sellega on saavutatavad karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. 5 Kohtuistungil esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 374,40 eurot, mis on kaitsjale makstud tasu.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulu d süüdimõistetu. Vastavalt

§ 23

sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse

§ 29lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Arvestades, et kohus ei lõpeta väärteomenetlust ühelgi

§-s 23 toodud alusel, tuleb A.B lepingulise esindaja taotlus menetluskulu, so õigusabikulu, väljamõistmiseks jätta rahuldamata ning tekkinud kulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Aulike Salo Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-19-4831/9