1-07-2177/14

(4)F.E tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla vaatas Viru Maakohus 08.06.

1. Mainitud määrusega jäeti F.E elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 19.06.
2. Kinnipidamisasutusest F.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav Viru Vanglas alates 01.09.2009 kutseõppes omandab keevitaja eriala. Läbitud on sotsiaalpedagoogiline vestlus ja nõustamine. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde aadressil xxx Isikul on põhiharidus. Kindlat töökohta vabanemisel ei ole. Isikul oli alkoholisõltuvus. Kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Alkoholi mõjul võib muutuda agressiivseks. On mitmel korral suitsetanud narkoainet. Vangistuse ajal tööga hõivatud pole olnud. Teatise andmeil tasumata rahalisi nõudeid ja kohtukulusid ca 57416 krooni. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vanglas viibides kasutas vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Õigustab oma tegusid erinevate asjaoludega või vangla tingimustega. Arvab, et kriminaalhooldus võib mõnikord toetada tema enesekontrolli. Tunnistab muutuste vajalikkust. Kinnipeetav on üles tunnistanud teisele kinnipeetavale kehavigastuse tekitamise. 21.01.2010 alustati KarS § 121 kriminaalmenetlus. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik arvab, et uue kuriteo toimepanemise risk F.E poolt on olemas, kuid on otstarbekas teda vabastada tingimisi ennetähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega. Selleks on vabaduses olemas kõik vajalikud tingimused. Isik viibib vanglas alates 19.11.
3. Tema karistusaja lõpp on 15.11.
4. Arvestades vanglakaristusaja tulemusi tuleb märkida, et see ei toonud positiivseid tulemusi tema käitumisele. Kinnipeetav vajab psühholoogilist abi, psühhiaatri konsultatsiooni, nõustamist ja abi kriminaalhooldusametniku poolt, mida ta ei saanud kinnipidamisasutuses. Katseaja jooksul on kinnipeetaval reaalne võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mida võib pakkuda temale kriminaalhooldusosakond. Ta võib osaleda vähemalt sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“, saada nõustamist eluviisi muutmiseks, millega tema uue kuriteo toimepanemise riski võiks vähendada. Pärast täieliku karistuse kandmist on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk vastupidi kõrgem, kuna tema psühholoogilised probleemid jäävad samadeks- abita ja rahuldamata. Seoses sellega teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku vabastada F.E vanglast tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus võtab kriminaalhooldusametniku arvamust teadmiseks, välja arvatud osas, mis puudutab elektroonilise järelevalve rakendamist. Elektroonilise järelevalve rakendamisega ennetähtaegse vabastamise küsimus oli kohtu poolt lahendatud 08.06.2009 kohtumäärusega ( isiklik toimik lk 2426). Kohtunik märgib, et uute kuritegude toimepanemine ja sellele järgnevate uute süüdimõsivate kohtuotsuste tegemine ei loo jätkuvalt karistust kandvale isikule korvuvaid võimalusi elektroonilise valvega ennetähtaegseks vabastamisesk. Ekslik on vangla ja kriminaalhooldaja seisukoht, et iga uue kohtuotsusega avaneb isikul uuesti ja uuesti elektroonilise valvega ennetähtaegse võimalus. Sel juhul oleks ebavõrdselt koheldatud teisi kinnipeetavaid, kes on seadusekuulekamad, ei pane toime uusi kuritegusid, elektroonilise valvega ennetähtaegset vabastamist võivad aga taotleda ainult ühel korral. Kohus on arvamusel, et järjekordse liitkaristuse moodustamise tagajärjel tuleb vanglal võtta arvesse kogu faktilisele ärakandmisele kuuluvat karistusaega ning arvutada välja uus ennetähtagse vabastamise avanemise võimaluse kuupäev ( 2.astme kuriteo puhul ½ kogu karistuseajast ning 1.astme kuriteo puhul 2/3 kogu karistusasjast). F.E soovib ennetähtaegset vabastamist. 2

(4)Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele, et isikule on määratud distsiplinaarkaristused ja ta on kriminaalkorras kokku 3 korda karistatud ja varem on olnud kriminaahoolduse all, on põhjendatud tema vabastamine enne tähtaega, sest tema karistusaeg lõpeb novembris 2010 ehk karistuse eesmärk on täidetud.. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et F.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud nendest 2 korral reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on avaliku rahu vastased kuriteod (avaliku korra rasked rikkumised), kuid on ka karistatud esimese astme kuriteo eest ( 2 episoodi röövimist), mille eest on ta Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega karistatud 3-aastase vangistusega, karistuse algus alates 19.11.

1. Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid katseajal oli probleeme katseaja kontrollnõuete täitmisega, katseaeg kulges lõpuni rahuldavalt. F.E kannab käesoleval momendil karistust avaliku korra raske rikkumise eest, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-8) on näha, et kinnipeetavat on 3 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Alkoholiseaduse ja 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused F.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 2 korral on määratud karistuse liigiks kartser. 20.05.2009 karistati noomitusega, kuna ta ei märkinud telefonikõnede registreerimislehele kõiki andmeid. 28.07.2009 karistati kartserisse paigutamisega 20 päevaks, kuna lubas tätoveerida oma paremat õlga isetehtud tätoveerimise aparaadiga. 07.10.2009 karistati kartserisse paigutamisega 7 päevaks vanemvalvuri solvamise eest ebatsensuursete sõnadega. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole F.E oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Kohus leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine aitaks kinnipeetavat valmistuda vabanemiseks ja uue kuriteo toimepanemise riske maandada. Positiivseks võib lugeda, et isik õpib kutseõppes keevitaja eriala ja on läbinud sostiaalpedagoogilise vestluse ja nõustamise. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 17.03.
2. 3

(4)Vabanedes on F.E kindel elukoht ema, Erika F.E juures aadressil xxx-2, xxxa. Nimetatud aadressil elavad peale ema veel kinnipeetava vend ja kasuisa. Kasuisa töötab ja elab Tallinnas, käib Narvas üks-kaks korda kuus. Vabanedes ei ole F.E kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, kuid lähedased on valmis kinnipeetavat toetama materiaalselt. Pere sissetulekuks on 20-25 tuhat krooni kuus. Samas on tal tasumata võlgnevusi riigituludesse 57416 krooni ulatuses, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades F.E poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistamise üheks eesmärgiks on isiku mõjutamine et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Vangistuse ajal on isik toime pannud 3 distsiplinaarsüütegu, karistused on kehtivad. Seega ei nõustu kohus prokuröriga, et karistuse eesmärk on täidetud. Ka vangla ja kriminaalhooldaja seisukohad on kohtu arvates teatud määral tasakaalust väljas, nende arvamustest ei nähtu, milles seisneb varem korduvalt karistatud ja vanglas režiimi korduvalt eiranud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise „otstarbekohasus“. Kriminaalhooldusametnik märgib, et isik vajab psühholoogi ja psühhiaatri nõustamist, mida vanglas tagada ei ole võimalik. Kohtu arvates on psühholoogi abi vanglas siiski tagatud, samuti eriarsti ( psühhiaatri) abi peab olema piisaval määral tagatud. Asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 6 kuud, ei saa olla määratlevaks teguriks ennetähtaegse vabastamise arutamisel ja lahendamisel. Kohus leiab, et isiku võimalused vabaduses ( elukoha omamine ja lähedaste toatus) ei kaalu üle isiku varasemat elukäiku ( kordivaid karistatusi) ning tema käitumist vanglas ( korduvaid distsiplinaarkaristusi). Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. F.E puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ osalemist vangistuse ajal. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.E temale Viru Maakohtu 25.08.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 06.07.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4