Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-14099 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana

§76

lg.4 määrata T.F-ile katseaeg kuni 17.08.2011.

§75-1 lg.3 määrata T.F-ile elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

Kohustada T.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada T.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määrata T.F kr iminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada T.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8, §263 p.1, 3 ja §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 9 kuud 19 päeva alates 29.10.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis, samuti ei ole kinnipeetav käinud vanglasiseselt tööl. Kinnipeetava kõik kuriteod on seotud sissetulekute puudumise ja kulutava elustiiliga. Kinnipeetava suhtlusringkond on seotud kuritegeliku käitumisega. Kriminaalkorras karistatud esimest korda, esimest korda viibib ka vangistuses. Iseloomult on kinnipeetav vaoshoitud ja viisakas, kuid üksnes sinnamaani, kuni see 2 on talle vajalik ja kasulik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud korrektselt, vanglaametnikega ega kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole esinenud. Negatiivseks asjaoluks on see, et kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud ühtegi resotsialiseeruvat programmi. Positiivseks aspektiks võib pidada kinnipeetava häid suhteid lähedastega, nende toetust kinnipeetava vabanemisel, samuti töökoha olemasolu. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 16% ja vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 11%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning vastab tingimustele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on väike ja teeb ettepaneku kohaldada kinnipeetava suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohustuse kohaldamisega tähtajaga 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik arvestas siinkohal järgmisi asjaolusid: kinnipeetav on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistamata, kannab oma esimest kriminaalkaristust, toimepandud kuriteod on vara- ning avaliku rahu vastased, lähedaste toetus on olemas, vabanedes on kinnipeetaval võimalus jätkata õpinguid Täiskasvanute gümnaasiumis ja asuda tööle xxx juures abitöölisena, vabanemise korral on võimalus osaleda sotsiaalabiprogrammides, mis aitaksid tal paremini adapteeruda ühiskonda ning arendada talle vajaminevaid sotsiaalseid oskuseid seaduskuulekaks eluks. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, mis on sobilik elektrooniliseks valveks. Kinnipeetava ema ja õde on oma nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on nõus poega vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Ema töötab perearstina ja tema töötasu on umbes 20 000 krooni kuus. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi koos täitekuludega 1600 krooni. Kinnipeetaval on põhiharidus, enne vangistust õppis ta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus jätkata õpinguid Täiskasvanute gümnaasiumis ja töötada ema juures abitöölisena. Kehtiv isikut tõendav dokument on kinnipeetaval olemas. Maakohtu istung Kinnipeetav T.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et kavatseb vabanemise korral asuda õppima ja minna tööle. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ei nõustunud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 3 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja esimest korda kannab ka reaalset vangistust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käitunud korrektselt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib peale vabanemist elama asuda, oma emale kuuluva korteri. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis on sobilik elektrooniliseks järelevalveks. Kinnipeetava ema ja õde on oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht FIE Natalia T.F juures. Samuti on kinnipeetaval võimalus asuda edasi õppima Täiskasvanute Gümnaasiumi. Ka on kinnipeetava emal piisav sissetulek, et esialgu kinnipeetavat aidata ja üleval pidada. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval vabanemise korral olemas positiivne toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kuhu kuuluvad kinnipeetava ema ja õde. Peresuhted on sõbralikud ja usalduslikud. Kuriteokaaslastega ja kriminaalse tutvusringkonnaga kinnipeetav ema väitel ei suhtle. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leiavad, et uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on väike. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Arvestades eeltoodut ja eelkõige kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud T.F-i vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb T.F-ile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata katseaeg kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 17.08.

1. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepanku määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud. Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et see on proportsioonis ja vastav veel järelejäänud katseaja üldpikkusega. Maakohus määrab T.F-ile elektroonilise järelevalve pikkuseks KarS §75-1 lg.3 alusel 4 kuud. Katseajal allutatakse T.F KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 4 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga ja peab samuti vajalikuks panna kinnipeetavale katseajaks järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2, 4, 8 järgi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta enda töötuna Töötukassas arvele 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine on vajalik eelkõige seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud nii lahja kui kange alkoholi tarvitamist ja kõik kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Keeld tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume vähendab nii uute kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise ohtu. Teise lisakohustuse panemine on vajalik selleks, et kinnipeetav oleks hõivatud tegevusega ning et tal oleks legaalne sissetulekuallikas. See vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste kuritegude, toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ainsaks negatiivseks asjaoluks antud kinnipeetava puhul sotsiaalprogrammide mitteläbimine vangistuses. Maakohus ei pea seda asjaolu vangistusest enne tähtaega mittevabastamise aluseks, kuna leiab, et sotsiaalprogramme on võimalik läbida ka kriminaalhoolduse käigus sellekohase lisakohustuse panemisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on vajalik läbida sotsiaalabiprogrammid, mis aitaksid tal paremini adapteeruda ühiskonda. Maakohus jätab sotsiaalabiprogrammide suunitluse ja sisu kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna leiab, et need asjaolud peavad selguma ja nähtuma kriminaalhooldusalase töö tegemise käigus. Sotsiaalabiprogrammide läbimine aitab samuti ühiskonnas kehtestatud reeglitest paremini aru saada ja neid mõista, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 20.04.2010 №oremreferent Liivi Õun 5