lg.2p.4,7 järgi ja Maksim A.A süüdistuses
Prokurör Natalja Lebed Süüdistatavad A.A, isikukood xxx, elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas, ei tööta, algharidusega; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Maksim A.A, isikukood XXX, elukoht xxx, ei tööta, keskharidusega, kodakondsuseta, emakeel vene keel, varem kohtulikult karistamata. Kaitsjad Leelo Viil ja Jugans Grossmann Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.A
lg.2p.4,7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
A.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Maksim A.A
Süüdi tunnistada Maksim A.A
lg.2p.7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.
lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg.1 alusel arvata karistusaja hulka Maksim A.A eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2010.a. kuni 31.08.2010.a., 09.07.2010.a. kuni 10.07.2010.a. ja 11.08.2010.a. kuni 12.08.2010.a., s.o. 6 päeva ning seega kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.O ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks
Samuti tema, olles grupis ja vägivallaga võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt: 25.07.2010 kella 21.30 paiku Tallinnas Mustakivi bussipeatuses haaras A T tagant kaelast ja lüües parema jalaga vastu tema vasaku jala säärt, paiskas kannatanu maha, mille tagajärjel kukkus kannatanu näoli maha. Seejärel haaras Maksim A.A kannatanul vasaku käe ja selle selja taha keeranud, hakkas kannatanut hoidma kuni nende juurde jooksis A.A , kes istus tagant ühe põlvega kannatanule põiki jalgu ja röövis teksapükste vasakust taskust mobiiltelefoni №kia 5300 väärtusega 200 krooni, milles oli kõneajakaart, varalise väärtuseta, teksapükste tagataskust röövis rahakoti, väärtusega 90 krooni, milles oli 35 krooni sularahas, kannatanu nimele õpilaspilet, kannatanu nimele isikutunnistus, kannatanu nimele Swedbanki pangakaart, ning jooksis ära. Pärast seda hoidis Maksim A.A kannatanut veel 10 sekundit, seejärel lükkas teda endast natuke ette ja jooksis ära. Kallaletungi tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju üldsummas 325 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega Maksim A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupiga, s.o. pani toime
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et A.A , isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, uuesti isikute grupis ja vägivallaga 4 võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt: 25.07.2010 kella 21.30 paiku Tallinnas Mustakivi peatuses pärast seda, kui Maksim A.A haaras kannatanu A T tagant kaelast kinni, lõi teda parema jalaga vastu vasaku jala säärt, paiskas kannatanu näoli maha, keerates seejuures tema vasaku käe selga taha, jooksis ta nende juurde, istus ühe põlvega kannatanu A T tagant põiki jalgu, röövis temalt teksapükste vasakust taskust mobiiltelefoni №kia 5300 väärtusega 200 krooni, milles oli varalise väärtuseta kõneajakaart, teksapükste tagataskust röövis rahakoti väärtusega 90 krooni, milles oli 35 krooni sularahas, kannatanu nimele õpilaspilet, kannatanu nimele isikutunnistus, kannatanu nimele Swedbanki pangakaart, ja jooksis koos varastatud asjadega ära. Pärast seda hoidis Maksim A.A kannatanut veel 10 sekundit, seejärel lükkas tema endast natuke ette ja jooksis ära. Röövimise tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju üldsummas 325 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupiga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.o. pani toime
A.A ennast
Maksim A.A tunnistas ennast täielikult süüdi
lg.2p.8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
lg.2p.7 järgi tunnistas ta ennast algselt süüdi, kuid ütluste andmise käigus asus seisukohale, et röövimist tema toime pannud ei ole. A.A kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et käesolevas asjas ei saa nõustuda süüdistaja seisukohtadega. A.A on tunnistanud kannatanule kuuluvate asjade vargust, kuid ei tunnista süüd röövis. Kaitsja ei saa nõustuda, et kogutud tõendite järgi on kogu süüdistus tõendamist leidnud. Kõigi tõendite vahel on vastuolud ja kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Röövimise koosseis ei ole põhjendatud. A.A on kinnitanud, et ta võttis oma arvates kannatanule kuuluvad asjad ära salaja, ometi teadlik olles kannatanu teadvuselolekust. Seega ei ole täidetud röövimise koosseis. Puuduvad andmed selle kohta, et kannatanule oleks tehtud vigastusi. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et A.A ja Maksim A.A tegevus oleks olnud kooskõlastatud. Ei ole tõendeid, nagu oleks kokku lepitud varem, et hõivatakse kannatanu vara. Mitte mingisugused tõendid ei kinnita, et Maksim A.A oleks kuidagi sekkunud asjade võtmisse. A.A kasutas ära Maksim A.A poolt eelnevalt kasutatud vägivalda. Vägivalla intensiivsus ei olnud aga selline, mis annaks alust teo rööviks kvalifitseerimiseks. Kaitsja hinnangul on A.A tegevus kvalifitseeritav
Maksim A.A kaitsja Jugans Grossmann asus seisukohale, et Maksim A.A-le esitatud süüdistus
lg 2 p 8, 9 järgi on täielikult tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud, kuid kaitsja ei nõustu
Maksim A.A küll kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kuid see ei olnud suunatud sellele, et midagi temalt võtta. Ta oli solvunud, et kannatanu tema pöördumisele jämedalt reageeris. Valu tundis kannatanu kukkudes. Et A.A võiks võtta kannatanu esemeid, ei näinud Maksim A.A ette. A.A ei kasutanud mingit vägivalda, lihtsalt astus ligi ja soris taskuis. Kaitsja hinnangul on tegu avaliku vargusega ehk siis toimepandu tuleks kvalifitseerida
5 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Maksim A.A puhtsüdamliku tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistus varguste toimepanemises kogu mahus ning Maksim A.A tegevus
Samuti jõudis kohus järeldusele, et Maksim A.A süüdistus
lg.2p.7 järgi ja A.A süüdistus
lg.2p.4,7 järgi on täielikult tõendamist leidnud ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla kasutamisel on tegemist röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul rääkida avaliku varguse toimepanemisest, millele kvalifitseerimist kaitsjad taotlesid. Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda nii kannatanu A T ütlustel kõrvutades neid süüdistatavate ütlustega. Ja nimelt muutis Maksim A.A oma ütlusi kardinaalselt, asudes oma süüd eitama osas, et
Kui kohtueelses menetluses tunnistas Maksim A.A oma süüd nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult /I kd toim. lk. 47-54/ ning andis selle kohta ka ütlusi, siis kohtuistungil muutis ta oma ütlusi ning asus seisukohale, et röövimist ta koos vennaga toimepannud ei ole, samuti ei tarvitanud ta kannatanu suhtes vägivalda, vaid kannatanu kukkus ise. Kuigi A.A kinnitas kannatanult asjade äravõtmist, andis Maksim A.A miskipärast kohtuistungil ütlusi, et asjade äravõtmist ta ei näinud, õigemini ta nägi, et keegi veel tuli kannatanule juurde ja vist võttis temalt midagi ära, kuid kes see isiku oli, Maksim A.A ei näinud. Iseenesest ei osanud Maksim A.A anda ka mitte ühtegi mõistlikku selgitust ütluste muutmise kohta. Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta (RKL 3-1-1-3-07). A.A on andnud sarnaseid ütlusi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus, kuid tema versioon toimepandust peaks tema hinnangul kohtu poolt päädima avaliku varguse kvalifikatsiooniga. Ja nimelt on ta järjepidevalt kinnitanud, et mingit röövimist pole toimunud. Tema lihtsalt nägi mingil hetkel, et vend Maksim A.A kakleb või on konfliktis kannatanuga ja tuli nende juurde lihtsalt kontrollima, ega vend hädas ei ole. Nähes, et kõik on korras ja kannatanu lamab maas, võttis ta lihtsalt tema asjad ära ning jooksis siis minema. Sellised ütlused loeb aga kohus ennastõigustavaks. Kuivõrd kohus jätab tervikuna kõrvale Maksim A.A poolt antud ütlused, tuleb kõrvutada kannatanu A T ja süüdistatav A.A poolt räägitut. Ja siinkohal asub kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, millised kattuvad omavahel nii kohtueelses menetluses antud ütlustega kui kohtus räägituga. Nii on kannatanu järjepidevalt 6 andnud ütlusi selle kohta, et Maksim A.A sõnagi lausumata haaras temalt kaela ümbert kinni, lõi teda oma jala kannaga, keeras kannatanu parema käe selja taha ja selle rabelemise tulemusena nad kukkusid. Tõsi, kannatanu ei osanud päris täpselt vastata, kas selline tegevus talle otseselt füüsilist valu tekitas, kuna kukkumise tulemusel lõi ta ära oma õla ning seetõttu ei osanud ta päris täpselt meenutada, millest tingituna ta valu tundis, kuid kogu Maksim A.A poolt füüsilise vägivalla kasutamisega on tõendatud kannatanule kergete kehavigastuste tekkimine, mida tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll /I kd toim, lk, 10/, millest nähtuvalt on A T i’i paremal õlal marrastus 2x1,5 cm. Samuti ei sea kohus kahtluse alla kannatanu ütlusi osas, kuidas ta kindlalt kuulis, kuidas E.O veel kolmanda isiku endale appi hüüdis. Ta küll ei näinud, kes temalt asjad ära võttis, kuid A.A enda ütlustega on tõendatud, et asjade äravõtjaks oli just tema. Kannatanu on ka öelnud, et oli sellisest tegevusest äärmiselt hirmunud. Seega saab kannatanu ütlustest järeldada, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda, mis on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Tulenevalt
lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) . Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses 7 ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohust tuvastatuks, et nii Maksim kui A.A panid röövimise toime ühiselt vaikival kokkuleppel. Maksim A.A haaras kannatanust kinni ning paisaks ta pikali, peale mida jooksis juurde A.A ning hõivas kannatanu isiklikud asjad. A.A tegevus on piisav, et lugeda teda kaastäideviijaks. On tuvastatud, et vägivald, milline oli toime pandud Maksim A.A poolt, oli ajaliselt seotud asja hõivamisega A.A poolt. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivalla kasutamisega ( ehk siis kannatanu haardesse võtmise ja pikali paiskamisega) oli alanud röövimise koosseisuasjaolu realiseerimine. Seega on süüdistatavate tegevuses tuvastatud
lg 2 p 7 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et Maksim ja A.A süü on täielikult tõendamist leidnud. Maksim A.A tegevus
lg.2p.7 ja A.A tegevus
Karistused: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. A.A on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, sealhulgas eriliigiliste kuritegude eest ning korduvalt varguste kui ka röövimise eest vangistustega. Seega asub kohus seisukohale, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sedavõrd mitmeid kordi karistatud isiku puhul ei näe kohus võimalust A.A vabastada karistuse kandmisest tingimisi. Kohus ei tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid ja võtab kergendava asjaoluna arvesse A.A puhtsüdamlikku kahetsust. Ehki süüdistatav ennast
lg.2p.4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, tunnistas ta sündmuskohal viibimist ning kannatanult asjade äravõtmist ning kahetses seda. Võttes arvesse süü suurust, asub kohus seisukohale, et mõistatav karistus võib olla miinimumilähedane. Maksim A.A on varem kriminaalkorras karistamata, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kui karistuse eesmärgid on saavutatavad, kui kohaldada tema suhtes
8 Kohtuistungil Maksim ja A.A tunnistasid, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele ta vastu ei vaidle ning on nõus kahjude hüvitamisega. TsMS§ 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ning seega kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik Kristiina Visse Rahvakohtunikud Ellen Eimla 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.