lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik A.G (isikukood XXX, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OÜ xxxx, e-post: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON A.G’i kaebus rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747, Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945, millega määrati A.G’ile
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osaliselt lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 muutmata. Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele tuleb määratud rahatrahv 420 eurot tasuda hiljemalt 06.03.
§-de 16 lg 1, 50 lg 3 p 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti
Menetlusalune isik A.G esitas 23.07.2019 kohtuvälisele menetlejale taotluse, milles palus võimaldada tasuda rahatrahvi ositi, ühtlasi palus ta, et temalt ei võetaks ära juhtimisõigust. Menetlusalune isik A.G esitas väärteoprotokollile 01.08.2019 vastulause. Vastulause kohaselt arvab ta, et mõned protokolli andmed on valesti esitatud. Protokollis on kirjutatud, et ta ei vähendanud kiirust liiklusõnnetuse vältimiseks, mis ei vasta tõele. Ta hakkas kohe pidurdama, kui nägi, et maanteel ees seisnud valge auto seisis tema sõiduraja keskel ega liikunud. Päike pimestas ja ta ei näinud ees peatunud autol ühtegi tuld. Protokolli koostamisel pidurdusteekond fikseeriti, on selle märke. Löök auto taha ei olnud nii tugev, kui oleks olnud siis, kui ta ei oleks pidurdanud. Kahjuks ei suutnud ta kokkupõrget täielikult vältida. Seoses eeltooduga palus ta võtta lahendi tegemisel arvesse vastulauses esitatud põhjendusi. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,001945 määrati A.G-le, juhindudes KarS § 56 lõikest 1, karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot ja
2
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul said sõiduki liikumise tagajärjel tervisekahjustusi K P ja M L ning varalist kahju A P, seega
Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega, ning asus seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel.
lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik selgitab, et ta juhtis xxxx xxxx suunas. Xxxx bussipeatuse lähedal nägi, et 100-200 m kaugusel ees seisab tema suunavööndis keskel sõiduauto. Alguses arvas, et see auto sõidab otse, aga kui aru sai, et see auto seisab, võttis hoo maha, aga ei pidurdanud. Vastassuunast ei tulnud sel hetkel mitte kedagi ja sõidukil ei põlenud ükski suunatuli. Kuskil 50 meetrit enne seda autot nägi, et auto ikka seisab keset teed ja kuskile ei keera. Nägi, et kedagi ikka vastu ei tule ja see sõiduk seisab keset teed, sel hetkel pidurdas jõudsalt. Kiirus võis kokkupõrke hetkel olla 50-60 km/h. Muidu sõitis kiirusega 85 km/h. Kiirust ei vähendanud varem sellepärast, et ei näinud seda sõidukit. Sõidukit nägi esimest korda Xxxx bussipeatuse juures. Arvas, et sõiduk teeb oma pöörde ära, kuna kedagi vastu ei tulnud. Hetkel enne kokkupõrget vaatas veelkord, et sõiduautol ei põlenud suunatuled. Päike paistis tagant ja selle sõiduki tulesid ei olnud kaugelt näha. Arvab, 3 et liiklusõnnetus võis juhtuda sellepärast, et ei märganud seda sõidukit või võib-olla sellepärast, et selle sõiduauto juht tegi midagi teel nii kaua. Miks ta ei pööranud ära ja seisis kaua ühe koha peal. Esitatud vastulauses ei nõustu väärteoprotokollis oleva kirjeldusega, et ta ei vähendanud kiirust liiklusõnnetuse vältimiseks. Lisab, et ta hakkas kohe pidurdama kui nägi, et maanteel ees seisab valge auto tema sõiduraja keskel, aga kahjuks ei suutnud kokkupõrget täielikult vältida. Teise liiklusõnnetuses osalenud juhi sõnul juhtis tema sõidukit Rakverest Xxxxle. Xxxx ristis tahtis keerata vasakule, sellele teele, mis viib Xxxx mõisa juurde. Lülitas sisse vasaku suunatule ja juhtis auto tee telgjoone poole. Kuna Tallinna poolt tuli sõiduauto ja ta ei oleks jõudnud vasakpööret sooritada, siis andis sellele sõidukile teed. Vaatas peeglisse ja nägi, et tagant läheneb xxxx ning jõudis veel mõelda, et see xxxx ei mahu paremalt mööda ning siis toimus juba kokkupõrge. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik, rikkudes liiklusseaduse nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel said inimesed vigastada ja tekkis varaline kahju. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ning ei hinnanud liiklusolusid õigesti. Menetlusalune isik ei vähendanud kiirust, et vältida tagant otsasõitu tema ees peatunud ja vasakpöörde võimalust ootavale mootorsõidukile, mille tulemusel sõitis sõidukile tagant otsa. Menetlusalune isik esitatud vastulauses ütleb, et ta vähendas kiirust kohe kui ta nägi teel seisvat sõidukit. Tunnistab, et kahjuks tal ei õnnestunud kokkupõrget täielikult vältida. Ka menetlusaluse isiku poolt juhitavas sõidukis olnud pardakaamera salvestus kinnitab seda. Salvestiselt on tuvastatav, et kui menetlusalune isik oma sõidukiga asus xxxx ja xxxx teede ristis on näha eemal tema ees liikuvat heledat sõidukit. Seega oli menetlusalusel isikul piisavalt aega, et tajuda liiklusolusid. Salvestuselt on tuvastatav ka asjaolu, et valge sõiduki juht käitus õigesti, kui enne manöövri sooritamist andis vastutulevale sõidukile teed. Liiklusõnnetus toimus hetkel, kui vastutulev sõiduk oli jõudmas liiklusõnnetuses osalenud sõidukitega kohakuti. Menetlusalune isik töötab xxxx ja sõidab xxxx ning peab liikluses osaledes eriti tähelepanelik olema, kuna xxxx vastutada on xxxx sõitvate inimeste elu ja tervis. Kohtuväline menetleja A V asus seisukohale, et arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist ning jättis selles osas esitatud taotluse rahuldamata. Kohtuväline menetleja A V leidis, et menetlusalusel isikul oleks olnud hoolsama suhtumise korral võimalus liiklusõnnetust vältida. Arvestades esitatud vastulauset ja asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, leidis kohtuväline menetleja, et lisakaristust võib kohaldada sanktsiooni miinimummääras, arvestas esitatud vastulauset võimaldada rahatrahvi tasuda ositi. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja kohtul jätta vanemväärteomenetleja A V koostatud otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 muutmata ja A.G kaebus rahuldamata. Vajadusel on nad nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5. 07.10.2019 pöördus kohus menetlusaluse isiku A.G poole ning palus tal teatada, kas ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses või soovib kohtuistungist osa võtta. A.G 08.10.2019 vastusest nähtub, et ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 3 p 2 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuvälises menetluses kogutud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik A.G juhtis 18.05.2019 kell 09.20 xxxx. kilomeetril, liikudes paremal pärisuunas, mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ning sõitis tagant otsa ees peatunud ja vasakpöörde võimalust ootavale mootorsõidukile xxxx reg nr xxxx. Oma tegevusega rikkus ta
§-de 16 lg 1, 50 lg 3 p 2 nõudeid, põhjustades tervisekahjustusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustused tekitati K Pele ja M Lle ning varaline kahju A Pele ning pannes sellega toime
A.G väitis menetlusaluse isikuna 18.05.2019 antud ütlustes, et 18.05.2019 kella 7.30 ajal hakkas ta juhtima xxxx xxxx reg nr xxxx liinil xxxx. Kui ta jõudis Xxxx bussipeatuse lähedale, siis nägi ta, et 100-200 m kaugusel ees Xxxx bussipeatuse juures seisab tema suunavööndis keskel sõiduauto (valge). Ta võttis hoo maha, aga ei pidurdanud. Ta arvas, et sõiduk teeb oma pöörde ära, kuna kedagi vastassuunast ei tulnud. Kuskil 50 meetrit enne seda autot nägi ta, et auto ikka seisab keset teed ja kuhugi ei keera. Ta nägi, et kedagi ikka vastu ei tule. Ta pidurdas jõudsalt (äkkpidurdus), rooli kuhugi ei keeranud, kuna vasakul ja paremal olid teekraavid. Hetk enne kokkupõrget vaatas ta veel kord, et sõiduautol ei põlenud suunatuled. Päike paistis tagant ja selle sõiduki tuled ei olnud kaugelt näha. Tema juhitud xxxx kiirus kokkupõrke hetkel oli kuskil 50-60 km/h, muidu sõitis ta kiirusega 85 km/h. Peale 5 liiklusõnnetust peatas ta kohe xxxx ja jooksis vaatama, mis juhtus teise auto inimestega. Kaasreisija oli teadvuseta, peale viit minutit tuli teadvusele ja liigutas ennast. Tunnistaja V Y kohtuvälises menetluses 18.05.2019 antud ütlustega on tõendatud, et 18.05.2019 kell 8.30 istus ta xxxx xxxx, mis sõitis liinil xxxx. Ta istus xxxx esiistmele paremale. Nad olid sõitnud kuskil tund aega, kui ta nägi nende ees seismas valget värvi sõiduautot, mis seisis keskjoone lähedal ja ta arvas, et auto hakkab pöörama vasakule. Nende xxxx hoogu maha ei võtnud. Tal oli selline tunne, et nende xxxx jäi mõttesse või tukkuma, aga ta ei pidurdanud. Viimasel hetkel xxxx pidurdas ja keeras natuke paremale, aga kohe toimus ka kokkupõrge. Tunnistaja K Pe kohtuvälises menetluses 18.05.2019 antud ütlustega on tõendatud, et 18.05.2019 kella 09.00 paiku võttis ta Rakvere bussiijaamast oma auto peale ühe naisterahva, kes pidi tulema tema tallu proovipäevale karjakuks. Bussijaamas sai ta teada tema nime – M L. Nad hakkasid Rakverest sõitma xxxx. Ta juhtis oma abikaasale kuuluvat sõiduautot xxxx. M L istus tema kõrval ees reisija kohapeal. Jõudes xxxx maanteele, xxxx, tahtis ta pöörata vasakule, sellele teele, mis viib xxxx juurde. Ta lülitas sisse vasaku suunatule ja juhtis auto tee telgjoone poole, kuna xxxx poolt tuli talle vastu üks sõiduauto. Kuna ta ei oleks jõudnud vasakpööret teha, siis pidi ta andma talle teed. Ta vaatas taha peeglisse ja nägi, et tagant läheneb xxxx. Ta jõudis veel mõelda, et xxxx ei mahu ju temast paremalt mööda ning toimus kokkupõrge. K Pe arvates tema auto kokkupõrke momendil seisis. Tunnistaja M L kohtuvälises menetluses 23.05.2019 antud ütlustega on tõendatud, et 18.05.2019 pidi ta saama Rakvere bussijaamas kokku K Pega. Ta pidi minema vaatama töökohta xxxx ühte tallu. Kokku said nad 09.00 paiku ja hakkasid sõitma Rakverest xxxx. Autot juhtis K. Tema istus ees kõrvalistmel. Seda, kuidas liiklusõnnetus juhtus, ta ei mäleta. Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad menetlusaluse isiku A.G süüd temale esitatud süüdistuses veel 1) asitõendi vaatlusprotokoll ühes sinna juurde kuuluva CD-plaadiga videosalvestisest Xxxx OÜ xxxx xxxx reg nr xxxx. Videosalvestiselt on näha, et 18.05.2019 kell 10:19:22 (õige kellaaeg 09:19:22) juhib A.G xxxx; kell 10:20:38 (s.o 09:20:38) on näha sõiduteel valget värvi sõiduautot suunaga xxxx poole; kell 10:20:40 (s.o 09:20:40) on näha sõiduteel lisaks valgele sõiduautole tumedat värvi sõiduautot, mis liigub xxxx suunas; kell 10:20:41 (s.o 09:20:41) on näha, et xxxx on märganud ees seisvat valget värvi sõiduautot ning pöörab rooli paremale; kell 10:20:42 (s.o 09:20:42) on näha sõiduauto ja xxxx kokkupõrget; 2) sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes lisadega - A.G poolt juhitud sõidukil deformeerunud esimene registreerimismärk ja purunenud esipõrkeraud, K Pe poolt juhitud A Pele kuuluv sõiduk täielikult hävinud; 3) AS Rakvere Haigla teatis 18.05.2019 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt tuvastati K Pel pindmine peavigastus, pea muude osade pindmine vigastus – parempoolne parientaalne hematoom, pindmine puusa- ja reievigastus, reiekontusioon; 4) SA Põhja-Eesti Reginaalhaigla teatis 18.05.2019 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt M Ll tuvastati nahaalune hematoom kukla piirkonnas. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik A.G realiseeris
§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. 6 8. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärtegu
Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis see, et
§-s 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik A.G . Kaebuse esemeks on vaidlus A.G-le lisakaristuse osas.
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud karistust kergendava asjaoluna, et isik tunnistab osaliselt süüd. Seega on karistust kergendavaks asjaoluks süü osaline tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud A.G käitumises puuduvad.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusregistri teatisest nähtub, et A.G puudub kehtiv karistus. Kohtuväline menetleja määras
lg 1 alusel A.G-le põhikaristuseks rahatrahvi 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on nimetatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et A.G-le
lg 1 alusel määratud põhikaristus vastab tema süü suurusele ning on proportsionaalne, samuti on sellise karistuse määramisega arvestatud nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Seda sama ei saa aga öelda A.G-le
Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse reeglina siis, kui isikul on kehtivaid väärteokaristusi, mis võimaldavad järeldada, et isik ei ole oma liikluskäitumist muutnud. A.G on isikuks, kellel puudub kehtiv karistus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik, töötades xxxx, peab olema liikluses eriti tähelepanelik, sest tema vastutada on xxxx sõitvate inimeste elu ja tervis, kuid leiab, et eelnev liiklusrikkumiste puudumine viitab sellele, et A.G on olnud hoolas ning pidanud kinni liiklusseaduse nõuetest. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et A.G puhul on kõik karistuse kohaldamise alused realiseeritavad
Seega leiab kohus, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134 tuleb A.G kaebus rahuldada, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 osaliselt
Ülejäänud osas tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 13.08.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,001945 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.