KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.02.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-7973 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks I.I sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx-xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.06.2011 ja lõpp 27.07.2012 Jätta I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav I.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.06.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §275 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 , §68 lg.1, §65 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 17 päeva alates 10.06.
- Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on paigutatud uimastivabasse osakonda, talle on ette nähtud sotsiaalprogrammi 1 Eluviisitreening, riigikeele õppe ja psühholoogilise nõustamise läbimine I poolel
- Kinnipeetav oli kaheks õppeaastaks paigutatud xxx, seal puudus kinnipeetaval huvi õppimise vastu ja ta lahkus viiel korral omavoliliselt koolist. Kinnipeetav on olnud ravil xxx käitumishäirete ja toksikomaania tõttu. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 28 000 eurot. Kinnipeetava ema suri 2009, vangistusele eelnenud aja elas kinnipeetav varjupaigas või võõrasema peres. Kinnipeetaval on head suhted ema õe ja võõrasemaga. Võõrasema vanem poeg kannab karistust Viru Vanglas ja on kinnipeetava viimase kuriteo kaasosaline. Kinnipeetav tarvitab alkoholi ja suitsetab alates 7-ndast eluaastast. Kinnipeetav on pidevalt tarvitanud narkootilisi aineid alates 12-ndast eluaastast. Kinnipeetaval esineb narkojoobes vägivaldne ja enesevalitsuse kaotamisega agressiivne käitumine. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Probleemidest on kinnipeetav teadlik, kuid ei hinda neid objektiivselt ja on impulsiivne. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 86% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Karistuse kandmise ajal on teda karistatud 11 korda distsiplinaarkorras, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle määratud karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetaval on liidri omadused ning ta võib endast nooremaid panna enda kasuks kuritegusid toime panema. Samuti allub ta ise tugevamate inimeste mõjule. Kinnipeetav on probleemse käitumisega, tal puuduvad lähedased ja tuttavad, kes oleksid talle positiivseks toeks vabaduses. Kinnipeetav ei analüüsi oma tegusid, ta tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata. Lisaks sellele on uue kuriteo riskifaktoriteks sõltuvusainete tarvitamine ning sotsiaalsed oskused. Kinnipeetava ema suri 2009, isa kohta andmed puuduvad. Kinnipeetava hooldajaks on I.I Kxxx. Kinnipeetava ema oli alkoholisõltlane, hooldaja lapsed on kriminaalkorras karistatud ning toime pannud ühiseid kuritegusid. Kinnipeetav oli paigutatud xxx seoses võõra vara varguste ja koolis mittekäimisega. Kinnipeetav oli suunatud xxx seoses käitumishäirete ja toksikomaaniaga. Kinnipeetav oli keskuses kinnine, personaliga koostööd teha ei tahtnud, teiste lastega suhtles vähe ja pinnapealselt. Kinnipeetav kaldub suhtlemisel manipuleerimisele ning valetamisele. Kinnipeetava enesehinnang on alanenud ja ebastabiilne, ta allub tugevamate inimeste mõjule. Kinnipeetav võib ise teisi ära kasutada. Kinnipeetav hakkas tarvitama sõltuvusaineid ja nuusutama lahusteid
- Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama oma hooldaja juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, korter on must, räpane ja vajab remonti. Antud korteris elavad kinnipeetava hooldaja ja tema 3 last. Kinnipeetava hooldaja hindab perekonna majanduslikku olukorda halvaks, kommunaalmaksete osas on võlgnevused ja tal on raskusi nende tagasimaksmisega. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Maakohtu istung Kinnipeetav I.I maakohtu istungil sõna ei soovinud. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas ka kahe kuriteoepisoodi eest, mis olid toime pandud Viru Vanglas. Arvestades ka Viru Vangla iseloomustuses toodud andmeid selle kohta, et kinnipeetav lahkus korduvalt omavoliliselt xxx, leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuuleka isikuga. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuetega, suudab kinnipeetav katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki nõudeid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav oli vahistatud 02.02.2010, esimene distsiplinaarkaristus määrati talle juba 08.06.
- Distsiplinaarkaristusi on kinnipeetavale määratud nii seadusliku korralduse eiramiste, vangla vara rikkumiste kui ka ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise eest. Selline käitumine ja enda ülevalpidamine teeb küsitavaks koostöö võimalused kriminaalhooldusametnikuga. Käesoleval ajal on kinnipeetaval veel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma hooldaja juurde. Kriminaalhooldusametniku kir jalikust arvamusest nähtub, et tegemist on 2-toalise musta ja räpase korteriga, mis on käesoleval ajal ülerahvastatud, kuna seal elab juba hooldaja koos oma kolme lapsega. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et hooldaja poeg on olnud kinnipeetava kuriteokaasosaline. Maakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneva isiku asumine elama sellisesse keskja seltskonda ei anna positiivseid tulemusi resotsialiseerumise aspektist, vaid vastupidi, suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka legaalne ja regulaarne sissetulek. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava hooldaja hindab oma pere majanduslikku olukorda halvaks, tal on muuhulgas suured kommunaalvõlad. Seega ei ole hooldaja suuteline üleval pidama veel lisaks vangistusest vabanevat kinnipeetavat ja selline üleval pidamine halvendab oluliselt hooldaja pere materiaalset olukorda. Kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et ta majanduslike raskuste tekkimisel hakkab toime panema uusi kuritegusid, väga kõrge. 3 Asja materjalide kohaselt sotsiaalne lähivõrgustik. puudub kinnipeetaval vabanemise korral ka toetav Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oluline on siinkohal ka Viru Vangla iseloomustuses ära toodud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse suurus – 86%. Maakohus peab seda arvu väga suureks. Kuigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja järelevalvet saab teostada veel terve aasta vältel, leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on sellisel juhul tegemist kriminaalhoolduse ressursside sisulise raiskamisega, kuna maakohtul puudub veendumus, et isegi kriminaalhooldusega seotud piirangud oleksid piisavad kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4