KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juulil 2018 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1847 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Mariann Rei Tõlk - Väärteo

§ 58lg 3, majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.

a määruse nr 12 § 15 lg 57 ja 25 lg 20 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 20.03.2018. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010150 B.

§ 223lg 1 rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot.

B.R-i kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 04.04.2018 kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja 20.03.

1. a otsuse väärteoasjas nr 2780,16,010150 tühistada tõendamatuse tõttu ja jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse esitaja leiab et: 1) väärteootsuses on jõutud sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatust oluliselt teistsuguste faktiliste asjaoludeni – vaatlusprotokolli kohaselt sõitis Sõbra tänavalt sõiduauto BMW ette Võru tänavalt lähenenud Toyotale; 2) avarii toimumise hetkel oli ristmikul pealtnägijaks ainult üks jalakäija L.P., kes seisis ristmikul ülekäiguraja ees Sõbra keskuse poolel. Väärteootsuses on see isik fikseeritud videosalvestise põhjal ülekäigurajal viibijana, mis ei vasta tõele; 3) L.P. on tunnistanud, et just BMW juht sõitis suure kiirusega ja peatumata Sõbra tänavalt Võru tänavale, mis ühtib menetlusaluse isiku ütlustega. Sõbra tänavalt liikujale on ees „Anna teed“ märk ja lubatud piirkiiruseks 30 km/h; 4) kohtuväline menetleja on otsuses tuginenud suurel määral T.P. ütlustele, et ta võttis ristmikul hoo maha ja veendus, et fooris põles peateel liikujale punane tuli. See ei ühti teiste tõenditega, ta sõitis ristmikule peatumata suure kiirusega, ilma peatumata ei ole 2 võimalik fooritulesid näha; 5) T.P. väidetavalt kaudu leitud tunnistajaid videosalvestiselt ei nähtu. Tunnistaja D.K.ütlused on kaitsja hinnangul vasturääkivad. Liiklusõnnetuse ajal tegeles ta kinnaste kättepanemisega, mille tõttu liiklusõnnetust pealt ei näinud. Tunnistajad K.V. ja R.S. seisid seljaga õnnetuse poole ja ei saanud näha liiklusõnnetust, kes, kuidas ja millise fooritulega sõitis. S.P. andis ütlusi ligi aasta hiljem, kuid kirjeldas mõtteid ja liigutusi. Ükski tunnistaja ei ole võimeline aasta hiljem mäletama sündmuse pisidetaile. Kaebuse esitaja on seisukohal, et T.P. on need tunnistajad kunstlikult loonud ning nende ütlustele tuginedes on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Menetleja ignoreeris ainsa kohapeal olnud tunnistaja L.P. ütlusi ja jättis arvestamata B.R-i ütlused. Väärteoprotokolli väljastas menetleja B.R-ile vahetult peale tema ülekuulamist. Osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine on VTMS § 150 lg 2 tähenduses oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. B.R on toime pannud talle etteheidetava süüteo, see on õigesti kvalifitseeritud ja talle määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. Videosalvestuselt on näha, et toimub kokkupõrge. Salvestise pilti suurendades on näha, kuidas Võru tänaval foorituled vahetuvad. Liiklusõnnetus toimus 8 sekundit pärast seda kui B.R-ile oli süttinud fooris punane tuli. Kui BMW juht nägi, et Võru tänaval liikujatele on keelav punane tuli, võis ta eeldada, et sõiduk peatub ettenähtud korras. Kui B.R ei oleks punase tulega ristmikule sõitnud, ei oleks kahju tekkinud. II. Kohtu põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. B.R-ile on süüks arvatud LS § 58 lg 3 nõuete rikkumine, mis sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.
2. a määrus nr 12 käsitleb liiklusmärkide ja teemärgiste tähendusi ning nõudeid fooridele. Selle määruse § 15 punkt kohaselt osutusmärk 591 „Stoppjoonemärk“ osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule või reguleerija keelava märguande korra. Sama tähendus on määruse § 25 lg 20 alusel teekattemärgisel 941 „Stoppjoon”. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 10.11.2016 kella 15.10 ajal põrkasid Tartu linnas Võru ja Sõbra tänava ristmikul kokku väikebuss Toyota Hiace registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis B.R ja mis liikus mööda Võru tänavat kesklinna suunas, ning Sõbra tänavalt Võru tänavale välja sõitnud sõiduauto BMW registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis T.P.. 3 Kohus märgib siinkohal, et väärteoprotokollis on sündmuse toimumise ajaks märgitud vale aastaarv, 2017, tegelikult toimus liiklusõnnetus
3. aastal. Tegemist on ilmse kirjaveaga, väärteoasjas tehtud otsus kajastab õiget liiklusõnnetuse toimumise aega. 10.11.2016 kell 15.30-16.30 teostas Lõuna prefektuuri avariipolitseinik T.S. sündmuskoha vaatluse ja tuvastas, et asfaltkate oli Sõbra ja Võru tänavate ristmikul soolalumene ja libe. Võru tänaval on enne Sõbra tänavat stoppjoon. Sõbra tänavalt Võru tänavale sõites on liiklusmärk 221 „Anna teed“. Samuti vormistas avariipolitseinik T.S.sündmuskoha vaatlusprotokolli- liiklusõnnetuse akti koos skeemiga. Liiklusõnnetuse aktis on kirjeldatud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastused. B.R-i juhitud sõidukil Toyota Hiace on muljutud parem esiosa, T.P. juhtimisel olnud sõidukil BMW 530D on muljutud juhipoolse esitiiva osa. Liiklusõnnetuse skeemilt nähtub sõidukite asend pärast kokkupõrget. Sellele on kantud liiklusmärk „Anna teed“, mis kehtib Sõbra tänaval liikuvatele sõidukitele. Valgusfoor, mis reguleerib liiklust Võru tänavat pidi kesklinna suunas liikuvatele sõidukitele, paikneb Sõbra tänavalt tulijaile paremal 9 m kaugusel Võru tänaval jalakäijate ülekäiguraja alguses. Liiklusõnnetuse akt sisaldab ka alajaotust „Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus“, kuhu on selle koostaja avariipolitseinik T.S.kirjutanud, et BMW 530D reg nr XXX sõitis ette Võru tänaval liikuvale Toyotale. T.S.andis kohtus tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta jõudis sündmuskohale Võru ja Sõbra tänava ristmikule hiljem, kuna liiklusõnnetuse tõttu olid tekkinud liiklusummikud. Sademete, vihma-lume segu tõttu oli raske aru saada, kas sündmuskohal on pidurdusjälgi. Päästjad jõudsid kohale enne teda, tee oli mitu korda üle sõidetud. Kaitsja leidis, et väärteootsuses on jõutud sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatust oluliselt teistsuguste faktiliste asjaoludeni. Sündmuskohal käinud avariipolitseinik T.S. kinnitas kohtus ütlusi andes, et tema tegi sündmuskoha vaatluse, fotod ja koostas skeemi. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse täidab ta inimeste esmaste ütluste järgi, et oleks võimalik aru saada, mis juhtus. See ei ole kedagi süüstav. Kohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokolliliiklusõnnetuse akti kantud liiklusõnnetuse esmasel kirjeldusel ei ole õiguslikku tähendust. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku
4. jaole, alustab menetleja väärteomenetlust, kogub vajalikud tõendid ja kui tegemist on väärteoga, vormistab väärteoprotokolli. Menetlusaluse isiku B.R ütluste kohaselt sõitis ta Toyota väikebussiga päeval kella kolme paiku rahulikult, kiirusega 40-50 km/h, kuna lörts oli maas, mööda Võru tänavat kesklinna suunas. Ta jõudis Sõbra tänava ristmikule, talle põles roheline tuli. Ta nägi, et kõrvalt sööstab must auto suure kiirusega 100 km/h. See auto oli tema vaateväljas lühikest aega, nägi teda nurga tagant välja tulemas 3 m ikka. Ta pidurdas ja sai pidama ristmikul. Teine auto ei teinud midagi ja sõitis talle külge, andis tema sõidukile tugeva hoobi paremasse esinurka, lükkas ta risti tee peale ja sõitis enda ukse kinni. Politseiautos ütles BMW juht, et tunnistab end süüdi, pärast temaga kaasas olnud tüdrukuga rääkimist ta enam oma süüd ei tunnistanud. Sündmuskohal nägi ta ainult ühte inimest, kes seisis paremal pool ja kes andis talle ja politseile oma telefoninumbri. Tunnistaja T.P. ütlustest nähtub, et ta liikus oma sõidukiga BMW mööda Sõbra tänavat Võru tänava suunas, soovides keerata vasakule Võru poole. Tema ees oli üks auto, mis tegi vasakpöörde. Ta vaatas, et Võru tänavalt tulijaile põleb fooris punane tuli. Ta nägi mööda Võru tänavat läheneb vasakult auto, tundus, et see pidurdab. Ta oli kindel, et sõiduk jääb seisma ja sõitis ristmikule välja, toimus kokkupõrge. Toyota mikrobuss sõitis tema auto esinurka ja ta ei saanud kohe autost välja, uks oli blokeeritud. Tema kiirus oli kindlasti alla lubatud kiiruse, alla 4 50 km/h, ta aeglustas enne ristmikku. Teise sõiduki juht tuli autost välja ja vabandas, et ei saanud pidama. Algul ütles juht, et talle põles punane tuli, pärast telefonikõnet ütles, et ikkagi roheline. Tema sõidukil sai kannatada juhipoolne esinurk. Autos viibis koos temaga elukaaslane, kes helistas politseisse, kohale tuli Päästeamet. Samal õhtul postitas ta abipalve, kas keegi nägi avariid pealt. Üleskutse peale helistasid inimesed talle ja ütlesid, et nägid seda avariid pealt ja lubasid enda nime politseile anda. Kes helistasid, ta enam ei mäleta, olid talle võõrad inimesed. Ta andis nende nimed ja telefoninumbrid politseile. Temaga võttis ühendust toitlustuskoha omanik või töötaja ja ütles, et nende valvekaamera näitab seda ristmikku. T.P. sõnul ei ole ta end kunagi süüdi tunnistanud. T.P. ja B.R-i ütlused on vastuolus selles, kes sündmuskohal oma süüd tunnistas. T.S.ütluste kohaselt, kes tegi avariipolitseinikuna sündmuskohal esmased menetlustoimingud, kinnitasid mõlemad juhid, et süü ei ole selge. Kohtu hinnangul ei ole avariis osalenud sõiduki juhtide esialgsetel reaktsioonidel olulist tähendust. Süü küsimuse lahendab kohus väärteoasjas kogutud tõendite alusel. Kohtus andsid ütlusi tunnistajatena S.P., D.K., K.V. ja R.S.. Nad kõik reageerisid T.P. tehtud üleskutsele, helistasid või kirjutasid talle ja andsid oma kontaktandmed, kuna olid olnud liiklusõnnetuse sündmuskohal. Kõiki eelnimetatud tunnistajaid üle kuulates ei tekkinud kohtul kahtlusi, et nad annaksid valeütlusi. Tunnistajad kirjeldasid täpselt, kus nad avarii hetkel asusid, millega tegelesid. Valeütluste puhul, lähtudes kaitsja seisukohast, et need isikud sündmuskohal ei viibinud, peaks olema tegemist kellegi huvides päheõpitud tekstiga. Selle taasesitamine kohtus ei oleks sellisel juhul võimalik nii ladusal ja loogilisel viisil. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et tegemist on fabritseeritud tõenditega, millele menetleja ei oleks saanud otsust tehes tugineda. Keegi nendest tunnistajatest ei tunne T.P. ega B.R. Kõik kinnitasid, et käisid tunnistusi andmas politsei kutsel. Tunnistajatel puudub igasugune huvitatus anda valeütlusi ja riskida kriminaalvastutusega. Tunnistajad K.V.ja R.S., kes on elukaaslased andsid ühesuguseid ütlusi selle kohta, et nad ootasid koos taksot Kastani peatuses. R.S.u sõnul vaatas ta Aardla tänava poole, kust tuli hall kaubik, Sõbra tänavalt tuli üles musta värvi BMW. Fooris põles punane tuli, kaubik sõitis ristmikule välja ja toimus kokkupõrge. Kaubik vist vähendas enne ristmikku kiirust. Kaubikujuht tuli autost välja, BMW juht ei saanud välja, kuna tema uks oli kinni blokeeritud. Kes BMW juht oli ta ei näinud. Sündmuskohal oli ta mõne minuti, kui tuli nende takso, nad lahkusid koos K.V.ga. Nad seisid taksot oodates Võru tänaval paremal pool teed (kesklinna suunas vaadatuna) bussipeatuses, mis jääb Sõbra tänavast Filosoofi tänava poole 15-20 m, maja nr 124 ees. Valgusfoor jäi temast paremale ja oli hästi nähtav. Vaadates sündmuskoha videosalvestist ütles tunnistaja, et see koht, kus nemad seisid, jääb heki taha, mistõttu ei ole neid näha. K.V.ütlust kohaselt vaatas tema kesklinna suunas, kui kuulis, et käis pauk. Ta nägi, et sõidukid olid kokku põrganud, seisid ristmikul valgusfoori juures. Millised tuled fooris põlesid avarii hetkel, ta ei näinud. Kui tema ümber pööras ja vaatas, siis põles punane tuli. K.V.ütlused selles, et tema seisis seljaga Võru-Sõbra tänava ristmiku poole, kattuvad R.S. ütlustega, mille kohaselt seisid nad K.V. vastakuti hoides üksteisel ümbert kinni, tema vaatas Aardla tänava suunas, mis on linnast väljuv suund, kust lähenes ristmikule B.R-i juhitud väikebuss Toyota. Tunnistaja D.K.ütlused tõendavad, et tema tuli Võru tänava Maxima poest, jõudis valgusfoori 5 alla, et minna üle Võru tänava. Ilm oli külm, ta võttis kotist kindad ja pani kätte. Sealsamas valgusfoori juures käis mats. Ta nägi Võru tänavalt tulemas heledamat kaubikut ja Maxima vastast tänavalt tuli tume auto. Esimese asjana vaatas ta, mis tuled fooris põlevad. Võru tänavalt tulijaile põles punane tuli. Temale süttis roheline tuli just siis kui hakkas kindaid kätte panema. Avarii toimus hetkel, kui talle põles fooris roheline tuli. Millised olid sõidukite kiirused, ei oska tunnistaja öelda. Esimesena tuli sõidukist välja Võru tänavalt tulnud sõiduki juht, võttis numbrimärgi ja viskas kapoti peale. Ta jäi vaatama, kas teine juht ka välja tuleb, et kas nendega on kõik korras. Kui teine juht autost välja tuli ja kõndis, ta lahkus, ei jäänud politseid ootama. Tunnistaja sõnul otsustas ta mitte minna üle tee, kuna vastasmaja katustel oli lumi ja talle on kunagi lumi kõrgelt katuselt pähe kukkunud. Ta pööras vasakule ja läks koju Eha tänavale. Tunnistaja S.P. ütlused tõendavad, et sellel päeval, kui ta nägi pealt Sõbra ja Võru tänava ristmikul toimunud avariid, tuli ta Sõbra tänava Maximast. Ta läks rohelise tulega üle tee ja jäi seisma ohutussaarele. Ta vaatas paremale ja vasakule ja nägi, et paremalt tuleb valge kaubik. See hakkas pidurdama ja jooksis loha. Teine, tumedat värvi auto tuli Sõbra tänavalt Maxima suunas. Käis väike kõks. Kuna temale põles fooris roheline tuli, pidi sõidukitele Võru tänaval põlema punane tuli. Üle tee läks ta üksi, kas oli teisi jalakäijaid kuskil läheduses, ei oska ta öelda. Vaadates videosalvestist, kinnitas tunnistaja, et see kes teed ületab on tema. Tal oli seljas punane riietus, punane talvejope. Tunnistaja kinnitas, et tal on väga hea silmamälu, asjad jäävad talle silma, ta on klienditeenindaja. Tunnistaja L.P. ütlustega on tõendatud, et tema seisis liiklusõnnetuse toimumise ajal Sõbra ja Võru tänava nurgal Kesk tänava poolsel küljel kõnniteel seljaga kesklinna poole ja soovis minna teisele poole teed üle Sõbra tänava. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli Sõbra tänavalt suure hooga mingi must masin, mis ei pidurdanud, ei võtnud hoogu maha. Ta sai ainult öelda. „No kuhu!“, kui toimus kokkupõrge bussiga, mis tuli rahulikult mööda Võru tänavat. Buss jäi keset Võru tänavat nagu risti ja autos sõitis talle sisse või jäi esiotsa ette. Buss oli juba ristmikul kui auto otsa sõitis. Valgusfoor jäi tema selja taha, ta ei tea, milline tuli seal põles. Peale kokkupõrget jäi ta natukeseks vaatama ja nägi, et bussil oli esiots katki. Ta nägi bussijuhti, teist juhti ei näinud. Tumeda sõiduki kiiruseks hindab tunnistaja vähemalt 50 km/h. Tunnistaja sõnul Sõbra tänavalt tulijale valgusfoori tuled ei paista, kuna foor jääb maja nurga taha. Tunnistaja A.R.ütlused tõendavad, et ta on „S.P.“ omanik ja nende valvekaamera näitab VõruSõbra ristmikku, kus toimus liiklusõnnetus. Salvestiselt on näha mikrobussi ja BMW kokkupõrge. BMW omanik käis paar päeva pärast avariid salvestist küsimas. 23.05.
5. a koostatud vaatlusprotokollis on vaadeldud T.P. poolt menetlejale üle antud Tartus Sõbra keskuse välisseina küljes paikneva videokaamera 10.11.
6. a salvestist, kaamerapildil on kuupäevaks 20.06.
7. Vaatlusega tuvastati, et punases riietuses isik ületab sõiduteed liikudes Sõbra tänava suunas. Mööda Võru tänavat liigub valge kaubik, Sõbra tänavalt läheneb tume sõiduk, samal ajal seisab jalakäija kahe sõiduraja vahel asuval eraldussaarel. Videosalvestise järgi kell 05.32 toimub kokkupõrge. Kohus uuris kohtuistungil vahetult Tartu Sõbra keskuse välisseina küljes paiknevate videokaamerate salvestisi, mis on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõend. Kuigi videosalvestise kuupäev ja kellaaeg ei vasta tegelikkusele, ei ole vaidlust selles, et sellel on salvestatud liiklusõnnetus, mis leidis aset 10.11.
8. a kella 15.10 paiku B.R-i ja T.P.e poolt juhitud sõidukite vahel. Tunnistaja A.R.ütluste kohaselt on videosalvestisel kuupäevad ja kellaajad valed, kuna kellaaja muutumisel kaamerad seda automaatselt ei muuda Tehnikut selleks ei ole „S.P.“ mõistlik tellida, sest kaameraid on 9-10 tükki. 6 Salvestiselt on näha, kuidas ülekäiguraja ees peatub punases jopes naine, teine heledamas jopes naine pöördub ülekäiguraja eest vasakule Võru tänavale. Salvestise aja järgi kell 05.32.58 asub punases jopes naisterahvas Võru tänavat ületama. Tunnistaja S.P. sõnul on see naine tema. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta hakkas teed ületama ajal, kui talle põles fooris roheline tuli. See on kooskõlas videosalvestisega. Salvestist suurendades on võimalik näha, et valgusfooris vahetuvad tuled vahetult enne seda, kui jalakäija hakkab teed ületama, tuled vilguvad ja Võru tänaval liikuvate sõidukite foori tekib punane kuma. Jalakäija jääb seisma ohutussaarel, samal ajal toimub tema ees kokkupõrge Sõbra tänavalt ilma peatumata Võru tänavale sõitnud tumeda sõiduauto ja mööda Võru tänavat kesklinna suunas liikunud valget värvi väikebussi vahel, mis sõidab ristmikule ühtlase kiirusega ja peatumata. Pärast sõidukite kokkupõrget väljub bussist mees, jalakäija jätkab seejärel liikumist üle Võru tänava. Kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud fotolt nr 5 (sündmuskoha vaatlusprotokollis vaade nr 1), mis on ka digitaalsel kujul koos videosalvestistega, on võimalik tuvastada Võru tänaval Sõbra tänava poolsel küljel asuv bussipeatus. See asub Sõbra tänava poolt linna suunas kolmanda maja, aadressiga Võru tn 124 ees. Seda tõendavad tunnistaja R.S. ütlused. Videosalvestiselt ei ole võimalik näha selles bussipeatuses olevaid isikuid, kuna vaadet varjab Sõbra keskuse parklast vasakule jääv aed ja põõsastik. Sama kinnitas ka tunnistaja R.S.. Asjaolu, et R.S.viibis selles bussipeatuses ja ootas taksot, seistes näoga Aardla tänava suunas, kust tuli Toyota väikebuss, kinnitas samuti tema elukaaslane K.S.. Seega oli R.S.le Võru ja Sõbra tänava ristmik ja enne seda ristmikku Võru tänaval paiknevad valgusfoorid hästi nähtavad. Asjaolu, et sellel hetkel, kui B.R-i juhitud sõiduk Toyota Hiace sõitis ristmikule välja, põles valgusfooris temale punane tuli, kinnitavad lisaks videosalvestisele veel tunnistajate R.S. ja D.K.ütlused, samuti tunnistaja S.P.i ütlused, kes ületas samal ajal Võru tänavat jalakäijate fooris põleva rohelise tule ajal, ning OÜ IB Foor vastus. Viimane tõendab, et Tartus VõruSõbra tänavate ristmikul fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajal töötas 10.11.2016 kella 15.10 ajal fooriprogramm selliselt, et kui jalakäijatele põleb lubav roheline foorituli, siis sõidukitele mööda Võru tänavat põleb punane foorituli. Kohtul ei ole alust tunnistajate R.S., D.K.ja S.P. ütlustes kahelda, kuna need kattuvad teiste kogutud tõenditega. Tunnistajad R.S.ja D.K.nägid muuhulgas ka, kuidas liiklusõnnetuses osalenud väikebussist tuli juht esimesena välja, mis on kooskõlas nii videosalvestise kui ka T.P. ja B.R-i ütlustega. Kui nad ei oleks sündmuskohal viibinud, ei saaks nad selliseid detaile teda. Videosalvestiselt on näha, et vahetult enne kokkupõrget on sellel ristmikul liikumas lisaks S.P. mitmeid jalakäijaid, kellel oli võimalik liiklusõnnetust pealt näha. Vahetult enne S.P. ületas ristmiku 2 jalakäijat, üks pööras ülekäiguraja eest Võru tänavale vasakule. Ka Võru tänaval Sõbra tänava ja Võru 124 maja vahelisel kõnniteel on jalakäijaid, kellest üks liigub Sõbra tänava suunas, kuid ei jõua seda enne sõidukite kokkupõrget ületada. Selle jalakäija asukoht sündmuskohal vastab sellele, mida L.P. kirjeldas enda asukohana. L.P. ütlustest nähtub, et tema ei seisnud ristmikul Sõbra keskuse poolsel küljel ülekäigurajal nii nagu väitis B.R-i kaitsja oma kaebuses. Selleks isikuks oli S.P. . Seega ei vasta tegelikkusele kaitsja väide, et avarii toimumise hetkel oli ainsaks pealtnägijaks L.P. Kohus loeb eeltoodud tõenditega tõendatuks, et B.R ei jäänud seisma Võru tänaval enne Sõbra tänavat paikneva stoppjoone ees ja sõitis liikumist keelava punase fooritulega ristmikule, mistõttu toimus kokkupõrge tema juhitud väikebussi Toyota Hiace ja T.P. juhitud sõiduki BMW 530D vahel. Sellega rikkus B.

§ 58lg 3 nõudeid.

7 LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. T.P. sõidukil BMW 530D oli liiklusõnnetuse tagajärjel muljutud juhipoolse esitiiva osa, mida tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega ja T.P. ütlused. T.P. ütlustetest nähtuvalt remontis ta sõiduki oma kulul, kahju oli paari tuhande euro ringis. Seega kandis teine sõiduki juht, T.P. varalist kahju. B.R-i poolt liiklusnõuete rikkumise ning teisele isikule varalise kahju tekkimise vahel peab olema põhjuslik seos, mis tähendab, et isik paneb toime LS § 223 lg 1 alt 1 sätestatud väärteo, kui toimunud liiklusõnnetus oli tema liiklusnõudeid rikkuva tegevuse vältimatuks tagajärjeks. Kui B.R oleks oma sõiduki Toyota Hiace keelava punase fooritule süttimisel stoppjoone ees peatunud, ei oleks sõidukite kokkupõrget toimunud. Seega oli tema tegu vältimatuks eelduseks varalise kahju tekkimisele. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Maakohtu selline kohustus tuleneb VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.11.

1. a otsus nr 3-1-1-79-06 p 6, 19.11.
2. a otsus nr 3-1-1-8512 p 8.2). Esmalt viidatud lahendis on Riigikohus öelnud ka seda, et on võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Kohus on seisukohal, et teine sõiduki juht T.P. rikkus samuti liiklusnõudeid. Temale kui Sõbra tänaval liikuva sõiduki juhile kehtis eesõigusmärk 221 „Anna teed“. LS § 2 p 1 kohaselt nõuab see märk, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.
3. a määruse nr 12 § 7 p 3 kohaselt kohustab märk 221 „Anna teed” juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Nähes mööda Võru tänavat lähenemas sõidukit, oleks T.P. pidanud peatuma ja andma lähenevale sõidukile teed. T.P. ütluste kohaselt nägi ta väikebussi Toyota Hiace ristmikule lähenemas, talle tundus, et see pidurdas ja ta eeldas, et sõiduk jääb seisma ning ta saab ristmiku ületada, kuna fooris põles punane tuli. Erinevalt T.P. ütlustest nähtub videosalvestiselt, et sõiduk Toyota Hiace liigub ristmikule ühtlase kiirusega, pidurdamata. T.P. ei peatunud enne ristmikku, et anda teed sõidueesõigusega teel Võru tänaval liikuvale sõidukile. Ta sõitis peatumata ristmikule välja. Võru tänaval asuv valgusfoor reguleerib ainult Võru tänaval liikuvate sõidukite liiklust. Juht peab lähtuma liikluskorraldusvahenditest, mis kehtivad talle. Sõbra tänavat pidi liikuva sõiduki juhi jaoks ei ole oluline, milline foorituli põleb Võru tänaval liiklejatele. „Anna teed“ märk kohustab teda veenduma, et tee on vaba ja Võru tänavale välja sõites ei takista ta teisi liiklejaid. Kui T.P. oleks järginud liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid, ei oleks ta B.R-i juhitud sõidukiga Võru ja Sõbra tänava ristmikul kokku põrganud ja varaline kahju nii temale kui ka väikebussi Toyota Hiace omanikule oleks jäänud tekkimata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli- liiklusõnnetuse akti kohaselt oli B.R-i juhitud sõidukil Toyota Hiace muljutud parem esiosa. 8 Seega on kohtu hinnangul mõlema sõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega. Mõeldes ära ükskõik kumma teo, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Kohus on seisukohal, et vaatamata T.P.e poolt märgi „Anna teed“ nõuete rikkumisele, ei vabane B.R vastutusest. B.R-i poolt foori punase liikumist keelava tulega peatumata ristmikule sõitmine suurendas konkreetses liiklussituatsioonis vaatamata teise sõiduki juhi käitumisele olulisel määral tagajärjeks realiseerunud ohtu, s.o sõidukite kokkupõrke tagajärjel varalise kahju tekkimist. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on B.R täitnud LS § 223 lg 1 väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg-st 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.Enne ristmikule väljasõitu pidi B.R veenduma, et talle põleb fooris liikumist lubav roheline tuli, et mitte ohustada teisi liiklejaid. Hooletusest ei pööranud B.R piisavalt vara tähelepanu foori tuledele, mistõttu ei jõudnud stoppjoone ees peatuda. Seega pani menetlusalune isik B.R toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse selliseid rikkumisi, mis tooksid kaasa B.R-i väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise VTMS § 150 alusel. Asjaolu, et menetlusalune isik kuulati üle ja väärteoprotokoll koostati samal päeval vahetult peale ülekuulamist, s.o 22.11.2017, ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Pärast vastulause esitamist on menetleja kogunud veel tõendeid, kuulanud tunnistajana üle A.R., ja koostanud 20.02.2018 uue väärteoprotokolli. Selle väärteoprotokolli sissejuhatavas osas on kaitsjana märgitud Tarmo Pilv ja kaitsja on lisanud oma allkirja. Väärteoprotokollil on menetleja märge: „Keeldub alla kirjutamast“. VTMS § 70 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta protokollile allkirja andmast, tehakse sellele vastav märkus. Kui väärteoprotokoll koopia on kätte antud kaitsjale, loetakse see kättetoimetatuks ka menetlusalusele isikule (VTMS § 70 lg 3). Kohtuotsuse tegi menetleja 20.03.2018, nii nagu on märgitud 20.02.2018 koostatud väärteoprotokollis. Selles on nimetatud kõik tõendid, s.h menetlusaluse isiku ütlused, on põhjendatud, miks jäetakse vastulauses esitatud väited arvestamata. Kohtu hinnangul vastab menetleja poolt koostatud väärteootsus VTMS § 74 nõuetele ja selle tekstist ei saa teha järeldusi, et menetleja oleks jätnud hindamata B.R-i poolt antud ütlused. Tõendeid hinnatakse nende kogumis ja asjaolu, et menetleja ei nõustunud B.R-i seisukohaga, ei tähenda, et tema ütlused oleks jäetud tõendina hindamata. III. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 223 lg 1 järgi on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 9 Kohtuväline menetleja karistas B.

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Kar

S § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast, mis on käesolevas asjas 50 trahviühikut. Seejärel tuleb kaaluda süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõtte andmetel ei ole B.R kehtivaid karisusi. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtuväline menetleja on mõistnud B.R-ile karistuse LS § 223 lg 1 sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras, s.o 1/5 maksimaalmäärast. Kohus leiab, et B.R-ile mõistetud karistuse muutmiseks ei ole alust, see vastab tema süü suurusele. Menetlusaluse isiku süü on väiksem, kuna tegemist oli liiklusnõuete rikkumisega hooletusest, mis on ettevaatamatuse kergem vorm. Liiklusõnnetuse tagajärjed ei olnud rasked, vigastada said ainult sõidukid. IV. Menetluskulud Väärteoasjas on menetluskuludeks B.R-i poolt valitud kaitsja poolt osutatud õigusabikulud koos käibemaksuga 1200 eurot. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarve vahenditest ainult väärteomenetluse lõpetamise korral. Kuna kohus jättis esitatud kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.03.2018. a otsuse väärteoasjas nr 2780,16,010150 B.R-i karistamises LS § 223 lg 1 järgi muutmata, jäävad õigusabikulud 1200 eurot B.R-i kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 10