3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Andres Teiteri keha külge. 5.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.
lg 5 alusel allutada Andres Teiter käitumiskontrollile kestusega 24 (kakskümmend neli) kuud, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Andres Teiterile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed), sealhulgas ka K. ja K. K-ga.
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust ja § 215 lg 2 p -de 1, 2 järgi 7 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt raskema karistuse osalise suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati Andres Teiteri karistust Tartu Maakohtu 21.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust.
17.01.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Andres Teiteri isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb röövi toimepanemises, kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik soovib saada majanduslikku kasu, tegutseb impulsiivselt, kui tegutseb grupis ning kui on joobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Tartu Vangla Andres Teiteri vabastamist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilise valve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kannab esimest reaalset vangistust ja tegemist oli röövimisega ja auto ärandamisega. Vangistuse jooksul on õppinud hindama vabadust ja käinud tööl. On mõelnud enda tegudele, on väga valesti teinud, ei soovi kellelegi sellist vabadusekaotust, see ei ole mingi elu. O n läbinud Eluviisitreeningu. Programmist oli väga palju tulu alkoholitarvitamise osas, elu muutmise osas ja et mitte lasta ennast teistel juhtida ja mitte sattuda seadusega pahuksisse. Tarvitab antidrepessante ja pidi neid tarvitama ka vabaduses. Väljas jäid nad võtmata, kui tarvitas alkoholi, aga nüüd on ilusti võtnud. Avavanglas on üle aasta. Hetkel uut töökohta ei ole. Töösuhte lõpetas, sest tööl ei olnud sobiv keskkond ja mõnitati. Et konflikte vältida lõpetas. Praegu teeb vanglas sisetöid, kõike mida teha kästakse. On käinud kodukülastustel, hoidunud kriminaalidest ja suudab hoiduda ka edaspidi. Ei ole peale vanglasse saabumist perekond K.-ga ühtegi suhtlust olnud. Arvab, et peab elukohta vahetama, aga kuna on elektrooniline valve, siis omanikud ei taha seda. Kui seda ei oleks, siis saaks kohe sellest keskkonnast välja. Vanasse elukohta tagasi ei läinud, kuna elas seal K.-de vahetus läheduses. Käis Töötukassas ja ajas dokumendid joonde. Töötada saab, aga kätes on endiselt vibratsioon sees. Läheb tööle R. taimlasse koheselt. Hakkab istikutega tegelema. See sobib talle täielikult. Elama hakkab xxx koos. Kasuisaga on väga head suhted, ta käi b kinnipeetaval järel, kui on kodukülastustel käinud ja on kompenseerinud ka autot talle. Varasemalt ei olnud head suhet, aga nüüd on pikalt ja laialt rääkinud ja suhted on korras ja tulevikus enam konflikte ei tule. Perekond K.-st kavatseb eemale hoida. Elektroonilise valve jooksul otsiks kaugemale elukoha ja kohe, kui võru ära võetakse läheb kaugemale elama. Kahjuks ei oska vastata küsimusel, miks vangla ei toeta vabastamist. Käis ka Viru vanglast kodukülastustel. K. K. ei ole ühes vanglas ja ei tea, kus ta asub. Teab elektroonilise valve tingimusi, need on piiratud, jälgitavad ja rasked. On valmis neid kõiki nõudeid täitma. Teab, mis juhtub kui rikub, satub vanglasse tagasi ja saab karistada. Seda ei taha. Töökoht asub 10 km elukohast. Kasuisa käiks autoga järel. Tema töötab ka seal traktoristina. Töötasu võimaldab äraelamist, on harjunud väga vähesega elama. Hetkel on küll sunnitud loobuma alkoholist, aga on valmis võtma kohustuse, mitte tarvitada alkoholi katseajal ja teab ka selle rikkumise tagajärgi. Suudab sellele ahvatlusele vastu panna. Liigtarbija ei olnud. Töökoha kohta peaks olema garantiikiri. See on hooajaline töö, aga talvel saab käbisid korjata ja selle eest saab ka tasu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andres Teiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Positiivsed asjaolud on osalemine sotsiaalprogrammides ja majandusabitöödel. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetud isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ja vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht ning seega ka sissetulek. Vabanemisel asuks isik elama samasse keskkonda, kus ta elas enne kuritegude sooritamist. Isiku lähedastel on probleeme seaduskuuleka käitumisega, sest enne vangistusse sattumist oli enamus tema suhtlusringkonnast kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku lähivõrgustik tarbib sagedasti alkoholi. Isiku enda mõtlemisvõime on tagasihoidlik ja ta ei oska analüüsida ja näha oma käitumise põhjusi ja tulemusi. Isikul puuduvad realistlikud eesmärgid ja tulevikuplaanid. Samuti on vangla hinnangul kõrge uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks endale teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Lisaks seab reegleid eirav käitumine range režiimiga kinnipidamisasutuses kahtluse alla süüdimõistetu soovi ja võimekuse täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid vabaduses. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Andres Teiteri tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andres Teiteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul on põhjendatud Andres Teiteri ennetähtaegne vabastamine. Kui ta iseloomustust luges, siis ei tuvastanud, mis põhjustel on uue kuriteo protsendid kõrged, aga tema nägemust mööda tundub, et noor mees on endale paljud asjad selgeks teinud ja vanglas viibitud aeg on talle mõjunud üsnagi positiivselt. Ta on teinud järeldused toime pandund kuritegudest. See on esimese vangistuse kõige efektiivsem resultaat, et see mõjub sellistel puhkudel kõige paremini. Võimalused, et Andres Teiter saaks vabaduses viibides jätkata seaduskuulekat elu, on täidetud. Tal on elukoht xxx juures, võimalus asuda tööle ja leppimine kasuisaga, mis on sellised asjad, mis soodustavad seda, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Andres Teiteri arusaamine, et alkohol on kurjajuureks olnud, on positiivne nähtus. Vanglas viibimise ajal ei ole Teiter niisama käed rüpes istunud. Temaga on erinevaid tegevusi läbi viidud, ta töötab vanglas, tööharjumus ei ole kadunud ja ei teki töödistsipliiniga mingeid probleeme. Kui kriminaalhooldaja arvamust vaadata, on ette nähtud kohustused, mis talle panna. Nendega ei tohiks mingit probleemi olla. Kui kohus märgib juurde suhtlemiskeelu teatud isikutega, arvab, et Andres Teiteril ei ole ka selle vastu midagi. Arvestades pikka esimest vangistust ja kohustusi, mida ta peab täitma, usub kaitsja, et ta suudab ka selle ära kanda ilma tagasilöökideta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Teiter vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Andres Teiter kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Andres Teiter on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 3 aasta 10 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-159-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Andres Teiteril tuleb keelata teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed. Samuti on isikul kindel töökoht peale vabanemist. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht R. R. taimlas perioodil 01.04.2019-01.10.2019. Vastav 10.10.2018 garantiikiri R. taimla- ja seemnemajandusosakonnalt on lisatud vangla materjalide hulka. Isiku kinnitusel asub töökoht 10 kilomeetri kaugusel tema elukohast ning sinna hakkaks ta käima samas kohas töötava kasuisaga. Peale garantiikirjas märgitud perioodi on kinnipeetava ütluste kohaselt võimalik taimlas sissetulekut teenida teisi ülesandeid täites. Kui see ei peaks võimalik olema, saab isik endale töökoha leida Töötukassa abiga. Tööpõlgur kinnipeetav materjalidest nähtuvalt ei ole. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkohol. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Andres Teiter tarvitanud alkoholi alates 15-ndast eluaastast. Alkoholi tarbib seltskonnas, peamiselt lähedastega koos. Esinenud perioode, kui kohalik politsei sai väljakutseid purjutava ja vägivaldse seltskonna juurde igapäevaselt/mitu korda päevas. Vägivallakuriteod ning ka viimase kohtuotsuse aluseks olnud teod on toime pandud alkoholijoobes. Samas väljendas Andres Teiter istungil seisukohta, et edaspidi loobub alkoholi tarvitamisest. Ta soovib ka elama kolida kaugemale varasemast seltskonnast, kuid esialgu ei ole see võimalik. Siiski on kavas peale elektroonilise valve lõppemist kolida elama xxx piirkonnast ning alkoholilembestest tuttavatest eemale. Kohus on seisukohal, et Andres Teiteri käitumine vanglas kinnitab tema soovi pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Kuigi vangistusasutus ning prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, ei nähtu kohtu hinnangul isikut iseloomustavast materjalidest käesoleval hetkel sedavõrd negatiivseid asjaolusid, mis välistaks isiku vabastamise. Andres Teiter on tõepoolest varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on tema jaoks esimese vangistusega. Isik on vangistuse jooksul käitunud eeskujulikult, viibib avavanglas juba üle aasta ning on tegelenud enda probleemkohtadega seadusekuulekuse seisukohalt. Seega on põhjendatud anda Andres Teiterile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Andres Teiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.03.2019.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 04.03.2019.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 147,36 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,36 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andres Teiterilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.