lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) K.N (ik XXX, EV kodanik, elukoht: xxx, töötab, e-post: xxx kehtivaid väärteokaristusi kolm) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas: 1. Jätta rahuldamata K.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsuse nr 2302,18,006012 peale väärteoasjas
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsus nr 2302,18,006012 väärteoasjas
Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsuses nr 2302,18,006012. VTMS § 204 lg 2 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS 29.06.2018.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik P R kiirmenetluse otsuse nr 10220142030711 väärteoasjas nr 2302,18,006012 K.N suhtes. Otsusega karistati K.N liiklusseaduse (edaspidi:
) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati
a kell 09:29 Harjumaal Tallinnas Narva maantee ja Poska tänava ristmikul suunaga Bensiini tänava poole sõitis mootorsõidukiga Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx juhtides fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklus ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus K.N sellise tegevusega
lg-s 3 sätestatut ja pani toime
KAEBUS 14.07.2018.a. esitas menetlusalune isik K.N kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a kiirmenetluse otsuse nr 10220142030711 peale väärteoasjas nr 2302,18,
S § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse koostamisel esinesid kõik VTMS § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alused – K.N-ile on tutvustatud VTMS § 19 tulenevaid tema õigusi ja kohustusi ja ta on olnud kiirmenetluse kohaldamisega nõus, mis nähtub originaal kiirmenetluse otsuse teisel lehel ülaosas olevas lahtris kui ka kaebuses lisana esitatud kiirmenetluse otsuse koopiast. Isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi. Samuti on K.N kinnitanud oma allkirjaga, et ta nõustub kiirmenetlusega ja on otsuse ärakirja kätte saanud. Ühtlasi on talle teatavaks tehtud otsuse peale kaebuse esitamise kord. Originaal kiirmenetluse otsuse teisel lehel pöördel pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu on antud allkiri K.N poolt. On piisav alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelselt. K.N ei ole vaidlustanud seda, nagu poleks ta teadnud selle allkirja tähendusest. Puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks ta olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul pole soovinud kinnitada. Käesolevas väärteoasjas on kogutud kaks usaldusväärset tõendit, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ja videosalvestus. Esimeselt nähtub, et 29.06.2018.a. Harjumaal Tallinnas Narva mnt ja J.Poska tn ristmikul teostas liikluspolitseinik P S kombineeritud liiklusjärelevalvet. Kella 09:29 ajal liikus K.N poolt juhitud sõiduk Jeep Grand Cherokee reg.nr xxx Narva mnt ja J.Poska tn ristmikul Bensiini tn suunas ning sõitis fooriga reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmiku. Nimetatud protokollilt tehiolude kirjelduse lahtrist nähtub, et asulasisesel teel oli nähtavus hea, valge aeg, kattega kahesuunaline tee oli kuiv ja sõiduradade arv 3+2. Samuti kasutati kombineeritud liiklusjärelevalve teostamisel video/helitehnikat. Nimetatud tõendi usaldusväärsust kinnitab videosalvestuselt nähtuv, millelt on näha selgesti, et K.N poolt juhitud tumedat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on juba süttinud punane tuli. Juba enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris süttinud keelav punane tuli. Videosalvestuselt nähtub, et K.N jätkab liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega isik alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Tuvastati, et K.N poolt juhitud sõiduk ei olnud punase tule süttides ei ristmikul ega ka ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Videosalvestuselt nähtub, et K.N ei täitnud
lg 3 nõuet, mille kohaselt tuleb juhil foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt lasub mootorsõiduki juhil, lähenedes fooriga reguleeritud ülekäigurajale või ristmikule, kohustus valida sõiduki liikumiseks selline kiirus, mis võimaldaks tal foori keelava tule süttimisel sõiduk peatada stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. K.N pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelavafooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ristmiku ületamist alustab. K.N selgitustest nähtub, et ta ei ole oma õigusrikkumisest aru saanud ega teinud sellest vastavaid järeldusi, pigem leiab oma rikkumisele õigustusi. Selline käitumine viitab üleolevale suhtumisele liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse. Karistusregistriteatiselt nähtub, et menetlusalune isik omab kahte kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millised on toime pandud viimase aasta jooksul. Varasem karistus ei sundinud K.N hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemist. Sellest hoolimata pani ta toime uue tahtlikku liiklusalase süüteo. See näitab selgelt, et kaebaja suhtus ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Tema tegu oli ohtlik, millega ta seadis reaalsesse ohtu nii 3 enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Väärteoasja kohtuvälise menetluse käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud vastavalt KarS § 57 ja KarS § 58.
200 eurot. Kaebajale on määratud karistus 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süü suurust ja isikut iseloomustavaid andmeid, leiab kohtuväline menetleja, et rahatrahvi määramine alla sanktsiooni keskmise määra on proportsionaalne toimepandud rikkumise ja isiku süüga. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Koosseis, õigusvastasus ja süü Liiklusseaduse § 221 lg 1 etteheide Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine.
lg 3 näeb ette, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 p-de 3-5 kohaselt keelavad kollane ja punane tuli nii eraldiseisvalt kui ka korraga liikuda. Sealjuures on kollase tule osas märgitud
lg 1 p-s 3, et peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, siis tuleb liikumist jätkata. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist nähtub, et politseiametnik P S on 29.06.2018. a teostanud liiklusjärelevalvet Harjumaal Narva mnt ja J.Poska ristmikul ning tuvastanud, et kell 09:29 juhtis K.N mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx sõites fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Protokolli kohaselt oleks saanud liiklust ohustamata sõidukiga peatuda enne ristmikku. Ühtlasi on protokolli kohaselt kasutatud järelevalve ajal video/helitehnikat. Väärteoasja materjalides olevast videost nähtub, et K.N poolt juhitud tumedat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on juba süttinud punane tuli. Juba enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris süttinud keelav punane tuli. Videosalvestuselt nähtuvalt jätkas K.N liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega K.N alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Kuivõrd ta sõitis edasi, kui foori keelav punane tuli oli juba süttinud, ning olles sõidukijuhina teadlik sellest, et vastavalt
lg 1 p 3 kohaselt keelab punane tuli liikuda, siis jättis ta vastavalt reageerimata. K.N poolt juhitud sõiduk ei olnud punase tule süttides ei ristmikul ega olnud ka ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Salvestiselt ei nähtu, et K.N poolt juhitud sõiduki peatamine stoppjoone ees oleks kedagi ohustanud. Videosalvestuselt nähtub selgelt fooritule põlemise tsükkel ning sõiduauto liikumine ristmikule ja selle ületamine, samuti väärteo toimepanemise kohta ning see, et K.N ei täitnud
lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb juhil foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. 4 Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema läks liiklusvooluga kaasa, sõitis rekka taga ja ei näinud foorituld ning tema kõrval sõitis auto kes ületas samal ajal ristmikku ja teda politsei kinni ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et K.N juhtis 29.06.2018.a. kell 09:29 mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga xxx ning ületas foori keelava punase tule ajal ristmiku ja jalakäijate ülekäiguraja. K.N on nii kaebuses kui ka kohtuvälises menetluses ülekuulamisel selgitanud, et tema ei näinud liikumist keelavat foori punast tuld, sest liikus rekka taga liiklusvooluga kaasa.
lg 1 p 4 kohaselt keelab punane foor liikuda.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sealjuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Valgusfoor on selliseks õiguslikuks takistuse, mille puhul rohelise tule asendumisel kollasega ja hiljem punasega on juhile ettenähtav. Lähenedes foorile peab sõidukijuht olema valmis igal hetkel fooritule muutumise tõttu peatuma. Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.N sõitis mootorsõidukiga keelava fooritulega ristmikule ja samal ajal ka jalakäijate ülekäigurajale vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.N on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, et ta läks liiklusvooluga kaasa, sõitis rekka taga ja ei näinudki foorituld. Seega nähtub K.N ütlustest, et ta võttis vastu teadliku otsuse läbida ristmik ja ka seal asunud ülekäigurada, kuigi oli süttinud juba punane tuli. Kuivõrd kõikidele inimestele, aga eriti sõidukijuhtidele, on teada, et ainus liikumist lubav foorituli on roheline, siis teadis K.N ka seda, et punase tulega ei või ristmikku ega sellel asunud ülekäigurada ületada. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et K.N käitus otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Seega on K.N täitnud
Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K.N teos ei esine. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K.N on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
Karistus
Kuivõrd
§-s 221 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab K.N-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-50 trahviühikut (s.o 12-200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.N süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K.N pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, mis on üks raskeimaid väärteo toimepanemise vorme, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku keskmisele süü suurusele. Kohus viitab Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et „ Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.