S § 63 lg 1 alusel
S § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva.
lg 1 p 2 ja
lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Inimene, kes pidi tulema autot juhtima, ei tulnud. Auto oli hoovis ja võtmed tema käes. Autod on pargitud tänaval kahele poole ja kiirendas, et ei peaks vastutulija läbi laskmiseks kohta otsima. Oli vaja kiiresti tööle jõuda, seepärast auto võttiski. On sõitnud korralikult. Eelmise karistuse kohta ei saanud teada mis karistus oli. Käis laupäevcal Rahumäe teel kella 15.00 ajal, kuid vastuvõtt oli ainule kella 14.00ni. Juhtimisõigus oli 2000. aastal, pärast liiklusõnnetust jäi juhiluba autosse. Hiljem on olnud välismaal ja juhiluba on jäänud taastamata. Kuna tööl on objekt pooleli, siis sõltuvalt ajast, mis antakse karistuse kandmiseks, sooviks karistust kanda ositi, et alguses kahe päeva kaupa ja hiljem rohkem päevi korraga kui vaba aeg tekib. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu, mistõttu tuleb süüd lugeda suureks. Sarnasest teost on menetlusalusel isikul värske kogemus, määratud rahatrahv. Seetõttu taotleb karistuseks aresti 12 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxx reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks Kivimurru tänaval Pallasti ja Sikupilli tänavate vahel suunaga Peterburi tee poole Tallinnas kasutati 03.04.2019 kell 11:16 mõõteseadet LaserCam 4 LE0274. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 66 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 63 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 13 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik O D, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 13 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 13 km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 13 km/h 2 võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt M.Z 03.04.2019 kehtivaid juhilubasid ei olnud. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik on varem, s.o 09.12.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
lg 2 p 3 alusel, s.o seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastavalt
lg 1 p 1 ja 3 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Väärteo asjaoludest nähtub, et menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, kui ka sellest, et teda on ka varem samal põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust ja kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h üks liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt on väärteokaristustena isikule määratud rahatrahve ja aresti, kuid rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata. Arvestades määratud rahatrahvide rohkust võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid nende trahvide maksmiseks. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul puudub ka isikuandmete kohaselt töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta töötab xxx, kuid mitteametlikult. Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 03.04.2019, s.o 3 kuud pärast viimase väärteootsuse jõustumist. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik pani toime uue samalaadse väärteo. Kohtu arvates 3 annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine liiklusalase väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal ei ole juhtimisõigust. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd täiendava rahalise kohustuse panemine menetlusalusele isikule ei oleks täidetav menetlusalusel isikul rahatrahvi tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu.
lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirmäära (kuni 20 km/h) on menetlusalune isik ületanud mõnevõrra üle keskmise määra, s.o 13 km/h. Samuti juhtis uuesti mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt vaid mõned kuud varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest, eirates nii ka teist keeldu. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on lisaks teiste väärtegude toimepanemise eest karistatud ka samasuguse liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime vaid kolme kuu möödumisel eelmise otsuse jõustumisest, mille eest karistati isikut samalaadse rikkumise eest. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohus ei saa kergendava asjaolu arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi väärteo toimepanemise osas. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud samaliigiliste karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalune isik oma sõnade kohaselt töötab ja taotles karistuse kandmist osadena, leiab kohus, et vältimaks menetlusalusel isikule töökoha ja sellest tulenevalt ka sissetuleku kaotust, tuleb menetlusaluse isiku taotlus rahuldada ja määrata karistus kandmisele ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.