lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav M.V isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx; kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada M.V süüdi
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel asendada M.V-le mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta vangistust, 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub M.V järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8 sätestatule: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-19-7048 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel võtta
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel M.V-lt 6 (kuueks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub M.V 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista M.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 405 (nelisada viis) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ning 102 (ükssada kaks) eurot ja 51 senti muu menetluskulu (joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 14 eurot, vereproovi võtmisega seotud kulud summas 23, 71 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 64, 80 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada M.V osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Vladimir Rogulski tasu kohtuistungil osalemise eest summas 64.80 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub M.V hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja menetluskulude näol kogusummas 507 (viissada seitse) eurot ja 51 senti osamaksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700044358 ning selgitus „M.V, 1-19-7048, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendiks olev CD-plaat politseisõiduki pardakaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda 07.02.2018.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega tunnistati süüdi
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistus ei ole arhiveeritud, taas 29.07.2019.a kella 04.30 paiku, olles alkoholijoobes (etanolisisaldus tema veres moodustas 1,63 +/- 0,06 mg/g, s.o. mitte vähem, 1,57 mg/g) juhtis mootorsõidukit MB A170 registreerimismärgiga xxx Narvas Kulgusadama teel ja oli politsei poolt kinnipeetud Narvas, Kulgusadama tee 9 juures. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri 2 1-19-7048 kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus M.V liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani M.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t.
2. Kooskõlas M.V , tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova vahel 06.09.2019 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M.V süüdimõistmist
lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aastase vangistusega.
lg 1 alusel asendada mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta vangistust, 360 tunni üldkasuliku tööga ja selle tegemiseks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti peab M.V üldkasuliku töö ajal järgima
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Asitõendiks olev CD-plaat politseisõiduki pardakaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad M.V-lt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 14 eurot, vereproovi võtmisega seotud kulud summas 23, 71 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 64, 80 eurot. Kohtumenetluses kokkulepe kinnitamisega tekkinud menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud kogusummas 507, 51 eurot on M.V õigus tasuda osamaksetena 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. / / Heili Sepp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.