Obsah (14)

§ 306§ 238§ 179§ 175§ 180§ 188§ 423§ 417§ 126§ 317§ 17§ 318§ 319§ 315

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kriminaalasi nr 1-09-261 lühimenetluses Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg 29.aprill 2009.a, Tartu Tartu kohtumaja ja koht 1-09-261 Kriminaalasja number k

§ 306, § 311, § 313, § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.U Kar

S § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja

§ 238lg 2 alusel mõista R.U-le karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata R.U eelvangistuses alates 23.07.2008.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 5 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 23.07.2008.a. R.U suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada ROMAN NETŠIPORUK KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja

§ 238lg 2 alusel mõista Roman Netšiporukile karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada 5 aastat vangistust Roman Netšiporukile Tartu Maakohtu 19.06.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks Roman Netšiporukile mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Roman Netšiporuki eelvangistuses alates 23.07.2008.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 8 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 23.07.2008.a. Roman Netšiporuki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada MIHHAIL BOBROVSKI KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 3 Süüdi tunnistada Mihhail Bobrovski KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja

§ 238lg 2 alusel mõista Mihhail Bobrovskile karistuseks 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada 6 aastat 8 kuud vangistust Mihhail Bobrovskile Tartu Maakohtu 03.10.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks Mihhail Bobrovskile mõista 7 (seitse) aastat 19 kuud 28 päeva vangistust ehk 8 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Mihhail Bobrovski eelvangistuses alates 22.07.2008.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 8 aasta 7 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 22.07.2008.a. Mihhail Bobrovski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada G.B KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja

§ 238lg 2 alusel mõista G.B-le karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada 2 aastat 8 kuud vangistust G.B-le Tartu Maakohtu 15.01.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 11 päeva vangistuse võrra (ajavahemikus 14.11.2008 kuni 28.04.2009.a kaasa arvatud on kantud 5 kuud 15 päeva vangistust ja 5-st kuust 26-st päevast on kandmata 29.04.2009.a seisuga 11 päeva vangistust) ja liitkaristuseks G.B-le mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 11 päeva vangistust. 2 aasta 8 kuu 11 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.04.2009.a. Tühistada G.B suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ja kohaldada G.B suhtes kohtuotsuse kuulutamisest alates, s.o alates 29.04.2009.a tõkendit vahistamine. Menetluskulud Välja mõista Mihhail Bobrovskilt riigituludesse menetluskuludena: 10875.- krooni sundraha (

175 lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 1); 9641 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,33,42 – kolme peale M.Bobrovskiga, R.U-ga ja R.Netšiporukiga;

§ 175

lg 1 p 3); 8260.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,35,40,49,68,52;

§ 175

lg 1 p 4); 19116.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); 4 304 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,221 + prokuröri poolt kohtuistungil esitatu;

§ 175lg 1 p 5).

Välja mõista Roman Netšiporukilt riigituludesse menetluskuludena: 10875.- krooni sundraha (

175 lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 1); 9641 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,33,42 – kolme peale M.Bobrovskiga, R.U-ga ja R.Netšiporukiga;

§ 175

lg 1 p 3); 7929 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,85,93,100,111;

§ 175

lg 1 p 4); 19116.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); 304 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,222 + prokuröri poolt kohtuistungil esitatu;

§ 175lg 1 p 5).

Välja mõista R.U-lt riigituludesse menetluskuludena: 10875.- krooni sundraha (

175 lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 1); 9641 krooni 65 senti ekspertiisikulu (I,33,42 – kolme peale M.Bobrovskiga, R.U-ga ja R.Netšiporukiga;

§ 175

lg 1 p 3); 10242 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,102,132,141,150,155,144;

§ 175

lg 1 p 4); 304 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,223 + prokuröri poolt kohtuistungil esitatu;

§ 175

lg 1 p 5).

§ 180

lg 1 ja

§ 188

alusel ning VÕS § 65 alusel välja mõista G.B-lt ja tema vanemalt – Helle G.B-lt solidaarselt riigituludesse menetluskuludena: 10875.- krooni sundraha (

175 lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 1); 743 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,198;

§ 175

lg 1 p 4); 7168 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); 304 krooni 50 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (II,224 + prokuröri poolt kohtuistungil esitatu;

§ 175lg 1 p 5).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-09-261, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-09-261, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

,

§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 19116.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav Mihhail Bobrovski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 19116.- krooni advokaat Valli Murde süüdistatav õigusabi eest. Roman 5 Netšiporuki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 7168 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav G.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendid Asitõendid – klaasikillud, pastapliiats, välgumihkel, katkine pudel, aluspüksid, püksirihm, vöökott, teksapüksid, prillid, musta värvi sandaalid, mis asuvad Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas ühes suures paberkotis,

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisest hävitada.

Asitõend – käekell, mis asub Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas ühes suures paberkotis, kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada M.K.

. Asitõend – mobiiltelefon, mis on tagastatud M.K. (I,49), jätta kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel M.K.

omandusse. Asitõendid – halli värvi rannajalanõud, T-särk, nokamüts, mis asuvad Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas ühes suures paberkotis, kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Mihhail Bobrovskile.

Asitõend – mobiiltelefon, mis asub Tartu Maakohtus, Tartu kohtumajas ühes suures paberkotis, kohtuotsuse jõustumisest

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mihhail Bobrovski nimetatud isikule – tema emale Niina Bobrovskajale. Salvestised – asuvad 2-l CD-l (I,60 ümbrikus ja II,153 ümbrikus), jätta kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde toimikusse.

Tsiviilhagid M.K. ’i tsiviilhagi 4000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Mihhail Bobrovskilt, Roman Netšiporukilt ja R.U-lt VÕS § 65 alusel solidaarselt 4000.- krooni M.K. ’i kasuks. I.S. ’i tsiviilhagi 2740.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ja välja mõista Mihhail Bobrovskilt ja G.B-lt VÕS § 65 alusel solidaarselt 2740.- krooni I.S. kasuks.

§ 317

lg 1 ja

§ 17lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – M.K.

(III,3,10) ja I.S. le (III,10) ning tsiviilkostajale – Helle G.B-le (III,2,10). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318

lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

§ 318

lg 3 p 2 alusel puudub prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. 6 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 14.mail 2009.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD 07.01.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja lühimenetluses menetlemiseks kriminaalasi Mihhail Bobrovski süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, Roman Netšiporuki süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1 järgi, R.U süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1 järgi, G.B süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. 16.01.2009.a Tartu Maakohtu määrusega anti kohtu alla: Mihhail Bobrovski süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, Roman Netšiporuk süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1 järgi, R.U süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 117 lg 1 järgi, G.B süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. 16.01.2009.a Tartu Maakohtu määrusega määrati kriminaalasja menetleda avalikul kohtuistungil

1. ja 29.aprillil 2009.a lühimenetluses. Kohus menetleski kriminaalasja avalikul kohtuistungil
2. ja 29.aprillil 2009.a lühimenetluses. Kohtuistungil ei taotlenud ükski süüdistatav enda ülekuulamist. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kõikide süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on kohtulikul uurimisel tõendatud. Mihhail Bobrovski ja G.B süü röövimise toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on tõendatud selles, et nemad isikute grupis 16.07.2008.a kella 00.00 paiku Tartu linnas, Jaama 173 asuva Carstop autoteeninduse vastas võtsid füüsilist vägivalda tarvitades I.S. ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Sony Ericsson W300i väärtusega 2590.- krooni koos selles olnud SIM kaardiga väärtusega 150.- krooni, tekitades kannatanule kokku varalist kahju 2740.- krooni. G.B küsis I.S. lt mobiiltelefoni helistamiseks ja kui kannatanu hakkas nõudma oma telefoni tagasi, tõukas G.B I.S. t käega kaela piirkonnast, misjärel Mihhail Bobrovski võttis I.S. l käega kõrist kinni ja lükkas viimase pikali, põhjustades sellega I.S. le füüsilist valu; seejärel jooksid G.B ja Mihhail Bobrovski koos kannatanu mobiiltelefoniga minema. Sellise käitumisega panid G.B ja Mihhail Bobrovski toime KarS § 200 lg 2 p7 järgi kvalifitseeritava röövimise – võõra vallasasja vägivallaga ja isikute grupis äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 7 Süüdistusakti avaldamise järgselt tunnistasid süüdistatavad G.B ja Mihhail Bobrovski endid röövimise süüdistuses täielikult süüdi ja süüdistuses märgitud asjaoludest midagi ei vaidlustanud. Süüdistuses märgitud asjaolud – kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning röövitu väärtus on tõendatud kannatanu I.S. sellekohaste ütlustega (I,106-109). Kannatanu I.S. ütlustest (I,106-109) ja äratundmiseks esitamise protokollidest (I,110-113) ning kahtlustatavate Mihhail Bobrovski ja G.B ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et G.B ja Mihhail Bobrovski tegutsesid omavahel kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, sealhulgas kasutasid kannatanu I.S. suhtes ka füüsilist vägivalda omavahel kooskõlastatult, selleks, et hõivata kannatanu I.S. lt oma valdusesse viimase mobiiltelefon koos kõige selles olevaga ja see mobiiltelefon endile jätta. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu I.S. temale näidatud fotode hulgast ära enda koolikaaslase G.B , kes küsis temalt helistamiseks telefoni ja siis hiljem teda tõukas ja jooksis koos tema telefoniga minema (I,110-111). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis kannatanu I.S. temale näidatud fotode hulgast Mihhail Bobrovskis ära isiku, kes koos G.B-ga lõi ta Tartus, Jaama tänaval 16.07.2008.a kella 00.00 paiku pikali (I,112-113). Tunnistaja M.T. ütlustega (I,114-115) on tõendatud, et enne I.S. lt mobiiltelefoni äravõtmist viibisid kannatanu I.S. ja G.B ning G.B kaasas olnud 2 sõpra ühes ja samas seltskonnas ning G.B oli rahaprobleem, kuna küsis K.T. raha võlgu, mida ta aga ei saanud; milleks G.B oli raha vaja, seda ei tea (I,114-115). Tunnistaja M.T. ütluste kohaselt sai ta sellest, et I.S. lt võeti pärastpoole ära mobiiltelefon, teada alles hiljem I.S. enda käest (I,114-115). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu I.S. ütluste usaldusväärsuses ja tema poolt äratundmiseks esitamistel avaldatu tõele vastavuses. Kannatanu I.S. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M.T. ütlused ning kahtlustatavate Mihhail Bobrovski ja G.B ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas Mihhail Bobrovski, et on röövimise toime pannud (I,65). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski ütluste kohaselt olid nad jõudnud 3-kesi – ta ise, G.B ja kannatanu - Carstop autoteeninduse juurde, kui kannatanu soovis G.B käest enda mobiiltelefoni tagasi saada, mispeale Andres tõukas kannatanu käega eemale (II,61 all). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski ütluste kohaselt tõukas ta siis ise ühe käelabaga kannatanut eemale ja kannatanu kukkus sellest tõukamisest maha (II,61 all); telefon jäi Andrese kätte, telefoniks oli klapiga Sony Ericsson (II,62 ülal). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski ütluste kohaselt jooksid nad seejärel G.B-ga Hiinalinna suunas (II,62 ülal). Ka G.B tunnistas enda kahtlustatavana ülekuulamisel (II,193-195), et süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on talle arusaadav ja ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse (II,194). Kahtlustatav G.B ütluste kohaselt tekkis Mišal mõte I. mobiiltelefon Sony Ericsson ära võtta ja see maha müüa; plaan oli selline, et lähevad kõik kolmekesi Jaama tänaval asuvasse Olerex tanklasse ja enne tanklat pidid I. telefoni ära võtma (II,194). Kahtlustatav G.B ütluste kohaselt oli plaan selline, et ta ise küsib I telefoni helistamiseks ja Miša pidi I. lööma ning seejärel pidid Mišaga kahekesi ära jooksma (II,194). Kahtlustatav G.B ütluste kohaselt lubas Miša pool telefoni müügist saadavat raha talle anda (II,194). Kahtlustatav G.B ütluste kohaselt nõustus ta Miša plaaniga, kuna pidi pool telefoni rahast endale saama; umbes kella 00:00 paiku, natuke enne Jaama tänaval asuvat Carstopi autoteenindust küsis I helistamiseks mobiiltelefoni, I andis telefoni (II,194). Kahtlustatav G.B ütluste kohaselt tegi ta nii nagu helistaks kellelegi, mängis helistamist umbes 10-15 minutit; jõudes Carstopi juurde, küsis I. telefoni tagasi; kui I hakkas telefoni tagasi võtma, siis lükkas samal ajal I. käega eemale ning samal ajal lõi Miša I ühe korra vastu kõri ja siis lükkas I. pikali (II,194). Kahtlustatav G.B 8 ütluste kohaselt jooksid nad Mišaga läbi võsa Hiinalinna poole; mida I edasi tegi, seda ei tea (II,194). Kuna tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad süüdistuses märgitud asjaolude tegelikkuses esinemist, siis puudub kohtul alus tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks ja süüdistuses märgitud asjaolud on tõendatud. G.B ja Mihhail Bobrovski käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna nii kannatanu I.S. kui ka kahtlustatavate G.B ja Mihhail Bobrovski ütlustest nähtuvalt tegutsesid G.B ja Mihhail Bobrovski kannatanu mobiiltelefoni hõivamiseks ja selle endile saamiseks ja jätmiseks omavahel kooskõlastatult ja nad kasutasid selleks kannatanu suhtes vägivalda, täpsemalt füüsilist vägivalda, siis on G.B ja Mihhail Bobrovski kuritegelik käitumine kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 7 järgi isikute grupis röövimise toimepanemisena. Kannatanu I.S. lt mobiiltelefoni röövimise panid G.B ja Mihhail Bobrovski toime kavatsetult. Senini on kannatanule mobiiltelefon tagastamata ja mobiiltelefoni röövimisega talle tekitatud kahju hüvitamata. Kohtulikul uurimisel G.B ja Mihhail Bobrovski kannatanu tsiviilhagi ei vaidlustanud ja võtsid selle täielikult õigeks ning avaldasid, et on nõus kannatanu tsiviilhagi 2740.- krooni nõudes hüvitamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel kuulub kannatanu I.S. ’i tsiviilhagi 2740.- krooni nõudes rahuldamisele ning Mihhail Bobrovskilt ja G.B-lt VÕS § 65 alusel solidaarselt I.S. kasuks väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on tõendatud Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuki ja R.U süü KarS § 118 p 1 järgi selles, et nemad ööl vastu 21.07.2008.a Tartus, Kalda tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse taga Anne kanali kalda ääres oleval haljasalal alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tülist ajendatult peksid käte ja jalgadega T.S. ’d näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – kehatüve kinnise tömbi trauma kahepoolsete roidemurdudega ja vasaku neeru rebendiga. Sellise käitumisega Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuk ja R.U panid toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega põhjustati oht elule. Veel on Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuki ja R.U üü tõendatud KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et olles tekitanud kannatanu T.S. le eluohtliku terviskahjustuse sellega, et peksid teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, põhjustasid nad ettevaatamatult T.S. surma ööl vastu 21.07.2008.a. Sellise käitumisega Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuk ja R.U panid toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest. Surnu ekspertiisiaktis märgitu kohaselt leiti 21.07.2008.a kell 06.50 Tartus, Kalda tee 1C asuva Eedeni poe taga prügikonteinerite vahelt T.S. vägivallatunnustega surnukeha (I,24). Sündmuskoha vaatlus teostati 21.07.2008 kell 07.40 – 09.15 (I,1-21). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asuvad Eedeni kaubanduskeskuse Anne kanali poolses küljes 2 sinist värvi prügikonteinerit ja prügikonteinerite vahel puidust alusel asub poolenisti istuvas asendis ilmsete vägivallatunnustega meesterahva surnukeha, 9 prügikonteineris kilekott, surnukehal on selja sinist värvi T-särk, alakeha on paljas, jalas halli värvi sokid. Sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitu kohaselt saabus kell 08.05 sündmuskohale kohtuarst-ekspert Tanel Vaas, kes sündmuskohal olles surnukeha vaatluse käigus tuvastas, et meesterahva surm võis saabuda 2-3 tundi tagasi (I,4). Surnu – T.S. – kohtuarstliku ekspertiisi alguseks oli 22.07.2008 kell 10.30 (lk 24). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et T.S. surma põhjuseks on kehatüve kinnine tömp trauma kahepoolsete roidemurdudega ja vasaku neeru rebendiga (I,27 p 1). Koolnumuutuste põhjal otsustades võis T.S. surm saabuda orienteeruvalt 1-2 ööpäeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut (I,27 p 2). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt esinesid T.S. surnukehal lisaks surma põhjustanud vigastustele: turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, vasakul õlavarrel, vasaku küünarnuki piirkonnas, vasakul küünarvarrel ja mõlemal labakäel, nahamarrastused otsmikul, mõlemal põsel, parema kõrva ees, alalõua piirkonnas paremal, ninaseljal, vasaku õlaliigese piirkonnas, vasakul õla-ja küünarvarrel, kriimustused parema puusa piirkonnas, turse ja verevalumid huulte limaskestal, pindmised põrutushaavad lõua all paremal pool ja vasakul kõrvalestal, turse ja verevalum kõõlustanul vasakul oimu piirkonnas (I,27 p 3). Kõik T.S. surnukehal esinenud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist (I,27 p 4). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt leiti kohtukeemilisel uuringul T.S. surnuveres, -uriinis ja silma klaaskeha vedelikus vastavalt 2,45 mg/g (‰), 3,66 mg/g (‰) ja 2,98 mg/g (‰) etüülalkoholi, mis elaval inimesel vastab tavaliselt keskmisele alkoholijoobele (I,27 p 5). Tunnistaja U.L. ütluste (I,62-63) kohaselt käis ta 20.07.2008.a kella 24.00 paiku Tartu linnas asuva Eedeni kaubanduskeskuse taga asuvate prügikastide juures taarat otsimas ja kedagi sellel ajal seal ei olnud; läinud sealt A’le Coqi spordihoone juures asuva betoonääreni, oli seal kolm naisterahvast ja üle viie meesterahva; kui jõudis selle kamba vaatevälja, siis kambas olnud meesterahvad hakkasid küsima, et mida sealt tahad (I,63). Tunnistaja U.L. ütluste kohaselt vastas ta, et otsib oma telefoni, mispeale öeldi vene keeles, et tõmba siit minema, mida sa kuradi „Bomš“ tahad siit (I,63). Tunnistaja U.L. ütluste kohaselt läks ta seepeale sealt kohe minema; selles kambas olnud isikud kõnelesid kõik vene keeles; nägi veel, et üks meesterahvas oli alasti vees; meesterahvad sellest kambast võisid olla umbes 30-40 aastased ja nende kõnepruuk oli selline nagu nad oleksid vangis olnud; kasutasid sellist sõna nagu „kukk“ päris tihti; kõigil olid lühikesed juuksed (I,63). Tunnistaja A.M. ütluste (I,64-65) kohaselt tunneb ta T.S. d umbes 20 aastat ja ta oli hea sõber; 20.07.2008.a kella 19 paiku sai Ihastes T. kokku ja sõitsid koos bussiga linna, tahtsid väikse õlle teha, bussist läksid Ehitus ABC lähedal välja ja läksid jalgsi Eedeni juurde; ise läks poodi, T. jäi poe juurde S, kelle õige nimi on S, ootama; poest välja minnes ootasid poeukse juures T. ja S., läksid kolmekesi Eedeni taga asuva Anne kanali juurde, kus asub betoonist müür, seal hakkasid õlut jooma; jõudsid ära juua ühe pudeli õlut, kui Eedeni poolt tuli sinna kamp venelasi, neid oli umbes 10 inimest ning kõik olid umbes 30-aastased mehed, üks neist oli ratastoolis (I,65). Tunnistaja A.M. ütluste kohaselt tulid venelased nende juurde, S. tundis neid ja hakkasid norima ja nende õlut jooma; umbes poole tunni pärast otsustas ära minna, ütles seda T; T vastas, et tahab sinna jääda (I,65). Tunnistaja A.M. ütluste kohaselt võttis ta oma kilekoti ja pani sinna ühe 2-liitrise õlle; hakkas minema ja üks turske mees haaras käest kinni (käed olid tal tätoveeritud) ning ütles vene keeles: „Kuhu sa lähed? Anna õlu tagasi!“, mispeale andis talle õlle ja läks sealt minema (I,65). 10 Kahtlustatatav N.M. i 23.07.2008.a ütluste (I,71-72) kohaselt läks ta pühapäeval, 20.juulil 2008.a, koos oma tuttava A jalutama, kes on invaliid ja liigub ratastoolis; koos sõpradega J.V., M.P., Roman Netšiporuk jõudsid umbes kella 21 ajal kõik koos Anne kanali juurde Eedeni kaubanduskeskuse taha, kus kanali kaldal on paar betoonplokki; olid kõik joonud; seal olid juba naisterahvas S, kaks eestlast – üks pikem, teine prillidega ja mees, keda teab nimega M; seal betoonplokkide juures olid umbes 45 minutit, ujusid, jõid pudeli õlut ja lahkusid, kell ei olnud veel 22.00, sest pood oli veel lahti; võtsid veel poest õlut ja läksid
3. kooli juurde; kooli juures istusid veel umbes tunni, siis aitasid A trepist üles ja läksid laiali (I,72). Kahtlustatatav N.M. i 28.07.2008.a ütluste (I,75-77) kohaselt sai ta 20.07.2008.a õhtul Tartu Vene Lütseumi juures kokku Roman Netšiporuki, E.M. u, J.V. ga, A.A., R.U-ga ja M.Z. ; ostsid Anne tänava Feenoksist kaks 2-liitrist õlut ning hakkasid kõik koos liikuma Eedeni juurde; läksid Anne kanali juurde umbes 1 meetri kõrguse betoonseina juurde; seal olid S, V, D.M. ja kaks võõrast meest, keda enne ei olnud näinud, need mehed olid eestlased – üks neist oli pikka kasvu, teine kandis prille; läksid nende juurde ja hakkasid kõik koos õlut jooma, D.M. läks praktiliselt kohe minema, kuna oli Roman Netšiporukiga tülis (I,76). N.M. i ütluste kohaselt käis ta ujumas, ujumas käisid ka Roman Netšiporuk ja J.V.; natukese aja pärast ütles prillidega mees, et läheb poodi ja ostab viina; hakkasid viina jooma, pool pudelit jõid ära ja otsustasid sealt ära minna (I,76). N.M. i ütluste kohaselt läksid ära koju ta ise, Eduard, A, V ja Mihhail; enne äraminekut andis eestlane, kes käis poes, 0,5-liitrise pudeli viina, mis oli pooleldi ära joodud; sinna jäid Roman Netšiporuk ja R.U ; tagasiteel (kell võis olla 21.50) ostsid Mihhail ja M Eedenist 2-liitrise õlu (I,76-77). 15.12.2008.a määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus N.M. i suhtes T.S. tapmise kahtlustuses (I,78-80). Nimetatud määrus on jõustunud. Eedeni kaubanduskeskuse taga asuvast turvakaamera salvestiselt (salvestis ümbrikus – I,60), millist kohus vaatas kohtulikul uurimisel, on näha, et 20.07.2008.a kell 20.59 ajal liigub Eedeni kaubanduskeskuse parklast Anne kanali poole seltskond (kokku ca 7-8 inimest), kelle hulgas on ka üks ratastoolis inimene (I,56-60) ja grupp inimesi, kelledest 1 on ka ratastoolis, lahkub Anne kanali kaldalt 20.07.2008 kell 22.04 (I,56-60). Tunnistaja J.V. ütluste (I,81-83) kohaselt sai ta 20.07.2008.a õhtul Tartus Vene Lütseumi juures kokku N.M. , Roman Netšiporukiga, E.M. , A.A. ja M.Z. ; otsustasid minna Anne kanali juurde, mis asub Eedeni kaubanduskeskuse taga; Eedenist ostis M.Z. mitu 2-liitrist pudelit õlut ja hakkasid kõik koos kanali juurde minema; kell võis olla 21 paiku; kanali kaldal umbes 1 meetri kõrguse betoonseina juures istus üks kamp ja tarvitas alkoholi; nendest tundis S ja V, seal oli juba R.U ning kaks võõrast eestlasest meest, keda enne ei olnud näinud, ning veel võõras vene mees; läksid ujuma, pärast hakkasid õlut jooma; võõras vene mees läks praktiliselt kohe minema; S, V ja kahe eesti mehega suhtlesid Nikolai, Roman ja Vitja; üks eestlane käis poes ja tõi sealt valget viina; kui kell sai 21.45, siis läks ise, N.M. , E.M. , A.A. ja M.Z. kanali juurest minema; Roman Netšiporuk ja R.U jäid sinna; tagasiteel ostis M.Z. Eedenist 2-liitrise õlu (I,82). J.V. ütluste kohaselt ei olnud sel ajal, kui ta ise oli Anne kanali juures, seal mingit tüli (I,82). Tunnistaja V.K. ütluste (I,89-93) kohaselt helistas talle 20.07.2008.a õhtul D.M. ja kutsus Tartus, Anne 55 juures asuva tiigi äärde; ütles, et temaga koos on Simzara (kõik kutsuvad teda Simaks); tiigi äärde jõudes ei olnud seal ei M ega ka S; helistas M ja M ütles, et nad on Eedeni kaubanduskeskuse taga asuva Anne kanali ääres; jõudis sinna ja nägi, et kaldal on suur seltskond – M, S, K M, Z.V. , A. (invaliid ja liigub ratastooli abil), E.M., Roman Netšiporuk, R.U ning kolm eestlast; terve seltskond tarvitas alkoholi; üks eestlastest oli Sima sõber, pärast seda kui M, M ja V tulid 11 suplemast, võtsid nad A kaasa ja läksid V garaaži; M lahkus veidi varem; pärast tuli kalda peale üks noormees M, kes elab tiigi juures ja kelle välimusest oli näha, et ta on narkootilises joobes – tal olid suured pupillid ja väga aeglustunud kõne; eestlasest S sõber käis Eedenist alkoholi toomas; mingil ajal läksid teised kaks eestlast minema, aga Sima sõber jäi kohale; eestlased, kes ära läksid, elasid kuskil Ihastes ja nad kavatsesid sauna kütta (I,92-93). V.K. ütluste kohaselt jõi ta džinni, ülejäänud jõid viina; S oli juba väga purjus ja ei jaganud midagi (I,93). Tunnistaja V.K. ütluste kohaselt tüütas see teda väga ära ja ta läks ära koju, kell oli umbes 22.30; kui hakkas ära minema, siis sai aru, et Roma tahtis viia Simat endaga kaasa; sellel hetkel, kui hakkas ära koju minema, jäid kaldale S, tema eestlasest sõber, R, V ja M (I,93). Tunnistaja S.A. ütluste (I,94-96) kohaselt sai ta 20.07.2008.a pärast lõunat kella 16 paiku juhuslikult kokku D.M., keda tunneb umbes 10 aastat; said kokku tiigi juures, mis asub Anne 55 maja ees; istusid pingil ning juurde tulid V.K., V, ning veel üks võõras umbes 30-aastane turske mees, kelle nimeks selgus hiljem Roman; keegi ostis 2-liitrise õlu ja hakkasid alkoholi tarvitama; mõne aja pärast tuli rolleriga Miša; Mišat tunneb umbes 2 aastat ja teab, et Miša elab Anne 55 majas, teises sektsioonis (liikudes Maxima poest Anne Sauna poole), tema korter asub I korrusel (I,95). Tunnistaja S.A. ütluste kohaselt hakkas Miša temalt raha nõudma, öeldes, et võlg on 250.- krooni (I,95). S.A. ütluste kohaselt vastas ta Mišale, et hoopis tema on võlgu; samal ajal helistas A ja tegi ettepaneku Eedeni kaubanduskeskuse juures kokku saada; A ja tema sõbra T.S. ga sai tuttavaks 2008.a alguses ühes seltskonnas; suvel viibis väga tihti T ja A koos; kui 20.07.2008.a A helistas ja tegi ettepaneku kokku saada, siis nõustus ja telefoni teel arutasid, et lähevad Anne kanali juurde õlut jooma; sellest kuulsid kõik, kes olid sel momendil pingi juures; pärast seda kui kõne lõpetas, sõitis Miša minema, Victor ja Roman läksid Annelinna poole (I,95). Tunnistaja S.A. ütluste kohaselt läks tema koos V.K. ja D.M. Eedeni juurde, Eedeni juures ootasid A ja T.S. ; poest ostsid A ja T kaks 2-liitrist pudelit õlut ja läksid kanali juurde, kus asub umbes 1 meetri kõrgune betoonsein; hakkasid kõik koos õlut jooma; Eeden oli veel lahti, kui tuli N.M. oma kaaslastega, neid oli umbes 6-7, kelledest tundis ratastoolis olevat A ning V ja R, kellega päeval oli Anne 55 maja juures; nendel oli ka õlut; kui pimedaks läks, siis ütles M, et viib A koju ja nad läskid minema; koos nendega läksid ka teised; kaldale jäi ta ise, V, A, T, V ja R; samal ajal tuli M rolleriga; mis pärast toimus, seda ei mäleta üldse, kuna oli tugevas alkoholijoobes; mäletab, et tahtis tualetti minna ja läks betoonseisnast natuke eemale, kuid kukkus maha (I,95); veel mäletab, et Roman aitas püsti tõusta ja viis J.K. poole, kes elab Anne tänaval Feenoksi kõrval (I,96). Tunnistaja S.A. ütluste kohaselt tema mingit kaklust ei näinud, T.S. surmast sai teada 22.07.2008 hommikul politseitöötajate käest (I,96). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis S.A. temale esitatud 4 isiku fotodelt ära fototabelil fotol nr 3 olnud isikus, s.o Roman Netšiporukis, ära mehe kelle, nimi on Roman ja kellega ta sai tuttavaks 20.07.2008 Tartus, Anne 55 kõrval asuva tiigi juures; hiljem Roman tuli Anne kanali juurde, mis asub Eedeni poe taga ning hilja õhtul viis ta J.K. poole (I,97-99). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis S.A. temale esitatud 4 isiku fotodelt ära fototabelil fotol nr 4 olnud isikus, s.o R.U , ära mehe nimega Victor, kellega oli 20.07.2008 koos Anne 55 maja kõrval asuva tiigi juures, hiljem Victor oli ka Anne kanali juures Eedeni poe taga (I,100-102). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis S.A. temale esitatud 4 isiku fotodelt ära fototabelil fotol nr 4 olnud isikus, s.o Mihhail Bobrovskis, ära mehe nimega Miša, kes tuli 20.07.2008 rolleriga Anne 55 maja kõrval asuva tiigi juurde ning küsis talt raha ja hiljem tuli ka Anne kanali juurde Eedeni poe taha (I,103-105). 12 Eeltoodud tunnistajate ütlustest (I,62-63,64-65,81-83,89-93,94-96), kahtlustatav N.M. i ütlustest (I,71-72,75-77) ja äratundmiseks esitamise protokollidest (I,97-105) ning salvestiselt (I,56-60) nähtub kogumis, et Eedeni kaubanduskeskuse taha Anne kanali äärde betoonblokkide juurde jäid ööl vastu 21.07.2008.a kõige viimastena S.A., T.S. , Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski ning nimetatud isikutest saabus kõige viimasena rolleriga kohale Mihhail Bobrovski. Samuti on eeltoodud tunnistajate ütlustest (I,62-63,64-65,81-83,89-93,94-96), kahtlustatav N.M. i ütlustest (I,71-72,75-77) ja äratundmiseks esitamise protokollidest (I,97-105) ning salvestiselt (I,56-60) kogumis nähtuvaga tõendatud, et seltskond, kes viibis 20.07.2008.a õhtul ja ööl vastu 21.07.2008.a Eedeni kaubanduskeskuse taga Anne kanali ääres betoonblokkide juures veetis seal ühiselt aega, osad seltskonnast käisid ujumas ja ühiselt tarbiti alkoholi. Eeltoodud tunnistajate ütlustest (I,62-63,64-65,81-83,89-93,94-96), kahtlustatav N.M. i ütlustest (I,71-72,75-77) ja äratundmiseks esitamise protokollidest (I,97-105) ning salvestiselt (I,56-60) kogumis nähtuvaga selle kohta, et 20.07.2008.a õhtul ja ööl vastu 21.07.2008.a tarbiti Eedeni kaubanduskeskuse taga Anne kanali ääres betoonblokkide juures ühiselt alkoholi ja kõige viimasena saabus rolleril kohale Mihhail Bobrovski ning seltskonnast jäid kõige viimastena kohale S.A., T.S. , Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski, on kooskõlas ka kahtlustatavate R.U (II,128-130,147-148,161-163,96-98), Roman Netšiporuki (II,81-83,96-98,107-109) ja Mihhail Bobrovski (II,31-33,60-62) ütlused ning kahtlustatav R.U ütluste olustikuga seostamisel öeldu (II,151-153). Kahtlustatav Roman Netšiporuki ütluste (II,81-83,107-109) kohaselt tekkis alkoholi tarvitamise käigus Anne kanali ääres umbes 1 meetri kõrguse betoonseina juures tal tüli T, tüli põhjust ei mäleta, tüli hetkel istus T muru peal (II,83). Kahtlustatav Roman Netšiporuki ütluste kohaselt lõi ta T 2-3 korda parema rusikaga näkku vasakule poole, T jäi istuma (II,83). Kahtlustatav Roman Netšiporuki ütluste kohaselt läks ta koos S T eemale ja oli T umbes 15 meetri kaugusel ja sel hetkel lõi R.U T mitu korda jalaga ja rusikaga näo ja keha piirkonda, saadud löökidest kukkus T pikali; maas lamades T midagi pomises ja proovis liikuda; mingi hetk jõudis sinna M, kes küsis päeval S raha; läks M vaatama ja nägi, et ta peksab maas lamavat inimest – ühe korra lõi jalaga ning pärast ühe korra rusikaga; seejärel M kükitas selle inimese kõrvale ning hakkas kätega tegema mingeid liigutusi mööda tema keha (II,83). Kahtlustatav R.U (II,128-130,147-148,161-163) ütluste kohaselt tekkis alkoholi tarvitamise käigus Anne kanali ääres Eedeni taga umbes 1 meetri kõrguse betoonseina juures tüli eestlase ja R vahel, tüli põhjust ei tea; eestlasest mees istus betoonseina kõrval suure kivi peal; Roma lõi teda rusikaga näkku ning astus kõrvale (II,129-130). Kahtlustatav R.U ütluste kohaselt lükkas ta eestlase eemale, mille tagajärjel eestlane kukkus muru peale (II,130). Kahtlustatatav R.U ütluste kohaselt ütles ta eestlasele, et vaata ennast ja vaata Romat, et kuhu sa ronid (II,130). Kahtlustatav R.U ütluste kohaselt võttis ta pärast seda mehe vasakult käelt käekella ning jalast lahtised kingad; eestlane ütles, et see on kingitus (II,130). Kahtlustatav R.U ütluste kohaselt pööras ta seejärel ringi ja läks sealt minema; Roma ja S jäid sinna; 23.07.2008 kella 07.30 paiku läks tööle ja peitis käekella ja kingad Kaunase pst 8 maja juures asuva prügikasti taha; käekell ja kingad olid kilekotis; eile õhtul, kui kinni peeti, näitas vabatahtlikult politseitöötajatele selle koha ning andis need esemed välja (II,130). Hiljem täpsustas R.U enda varasemalt antud ütlusi sellega, et eestlase ja R vahel tekkis tüli S pärast, eestlane istus sel hetkel kivi peal; R lõi eestlast rusikaga mitu 13 korda näkku, mille tagajärjel kukkus eestlane paremale küljele näoga põõsaste poole (II,148). Kahtlustatav R.U ütluste kohaselt läks ta eestlase juurde ja lõi teda jalaga kolm korda vastu selga, jalas olid tossud; eestlast lõi selle pärast, et eestlane hakkas Romani peale karjuma; pärast seda võttis eestalse vasakult käelt käekella ning jalast lahtised kingad, pööras ringi ja läks sealt minema; sinna jäid eestlane, Roman Netšiporuk, S ja M (II,148,162). 15.08.2008.a seostati kahtlustatav R.U ütlusi olustikuga. Ütluste olustikuga seostamise käik on kajastatud ütluste olustikuga seostamise protokollis (II,151-152) ja selle protokolli juurde kuuluval salvestisel (II,153). Kohtuistungil kohus avaldas prokuröri taotluse alusel ütluste olustikuga seostamise protokolli ja vaatas selle protokolli juurde kuuluvat salvestist (asub ümbrikus - II,153) kohtulikul uurimisel. Ütluste olustikuga seostamisel kinnitas kahtlustatatv R.U , et Roman Netšiporuki ja eestlase vahel tekkis tüli ning Roman Netšiporuk lõi viimast mitu korda vastu pead, mille tagajärjel eestlane kukkus (II,151). Kahtlustatav R.U ütluste kohaselt lõi ta ise seejärel eestlast jalaga umbes 3 korda selja piirkonda (II,151). Kahtlustatavate Roman Netšiporuki ja R.U vastastamisel (II,96-98) andis Roman Netšiporuk järgmised ütlused: „Pärast seda kui mina lõin T 2 või 3 korda parema rusikaga näo vasakule poole, siis R.U ütles: „See ei ole löök“. Mina sel hetkel hakkasin toimetama S eemale sellest kohast kus istus T, (silla poole) ning nägin, kuidas Victor lõi T mitmel korral jalaga ning mitmel korral käega. Täpselt ma nägin, et lööke oli neli.“ (II,97). Selle peale, vastates küsimusele, et kas kinnitate Roman Netšiporuki ütlusi, andis R.U järgmised ütlused: „Kinnitan poolenisti. Mina nägin, kuidas Roman lõi ühte meest ühe korra rusikaga näkku ning läks sellest mehest eemale. Mina tulin selle mehe juurde ning tõukasin teda. Mees kukkus muru peale.“ (II,97). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski (II,31-33) ütluste kohaselt sõitis ta 20.07.2008.a rolleriga ja kohtus Anne 55 ja 53 majade lähedal seltskonnaga, kus oli ka S, kes oli talle võlgu 250.- krooni, küsis S oma raha tagasi, kuid S vastas, et tal raha ei ole (II,32). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski ütluste kohaselt läks ta 20.07.2008.a õhtul, kell võis olla juba kümme läbi, Eedeni taha Anne kanali äärde umbes 1 meetri kõrguse betoonseina juurde, kus hakkas koos teistega alkoholi tarbima; ühel hetkel märkas, et see mees, kes istus S lähedal ja kellel oli seljas tumedat värvi lühikeste varrukatega Tsärk, oli pikali maas ning tema juures oli Vitja; Vitja võttis selle mehe käe pealt käekella ja rebis temalt vöökoti, pärast otsis mehe taskud läbi ja läks väga kiiresti minema (II,33). Kahtlustatav Mihhail Bobrovski ütluste kohaselt võttis ta korraga umbes 100 g viina ning pärast seda kadus pilt eest; siis mäletab, et oli oma Anne 55 maja juures ja koputas oma aknale ja ema avas akna; enda maja juurde jõudmist ei mäleta (II,33). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli Eedeni kaubanduskeskuse taga prügikastide juurest leitud T.S. surnukehal seljas lühikeste varrukatega tumesinine Tsärk (I,1-21) Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis kahtlustatav Mihhail Bobrovski temale esitatud 4 isiku fotodelt ära fototabelil fotol nr 2 olnud isikus, s.o Roman Netšiporukis, ära mehe, kes 20.07.2008 oli koos R.U ja S Anne 55 kõrval asuva tiigi juures; hiljem nägi teda Eedeni poe taga (II,36-38). Kahtlustatavate Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuki ja R.U kinnipidamise protokollidest (II,27-28,77-78,117-123) nähtuvalt kinnipeetutel nende kinnipidamisel tervisekahjustusi ei olnud. Kahtlustatavatest R.U andis 14 kinnipidamisel välja tema poolt T.S. lt ööl vastu 21.07.2008.a äravõetud käekella ja sandaalid (II,117-123,124-125). Kannatanu M.K. tundis talle äratundmiseks esitatud esemete hulgast ära(R.U poolt politseile välja antud ja tema poolt T.S. lt äravõetud) käekella ja sandaalid (II,124-125), millised M.K. kinnitusel kuulusid tema elukaaslasele T.S. le (I,50-54). 22.12.2008.a kaaskirjaga edastati materjalid politseile eelnimetatud sandaalide ja käekella äravõtmise faktis KarS § 218 tunnustel R.U suhtes süüteomenetluse alustamise otsustamiseks (II,158-159) Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Mihhail Bobrovski ennast süüdistustes KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi süüdi osaliselt ja kinnitas, et on kannatanu M.K. nõus tsiviilhagi 4000.- krooni hüvitamisega ja kahetseb tegusid, kuid ei oska öelda, kas lõi kannatanut või mitte, sest ei mäleta seda. Süüdistatav Roman Netšiporuk avaldas kohtuistungil, et oli keskmiselt alkoholi tarbinud ja lõi kannatanule mitu korda näo piirkonda rusikaga, kannatanu tsiviilhagi 4000.- krooni on nõus hüvitama; süüdistuses KarS § 117 lg 1 järgi ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav R.U avaldas kohtuistungil, et KarS § 118 p 1 järgi tunnistab end süüdi peksmises, lõi kolm korda jalaga kannatanule selja piirkonda, sellel ajal kannatanu lamas ja oli pikali maas, kätega kannatanut ei löönud, kahetseb ja tsiviilhagi 4000.- krooni on nõus hüvitama; süüdistuses KarS § 117 lg 1 järgi ennast süüdi ei tunnistanud. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et ehkki esialgselt tekkis ühiselt alkoholi tarvitamise käigus S.A. (keda kutsuti S ja S) pärast tüli ainult T.S. ja Roman Netšiporuki vahel, otsustasid sellesse sekkuda peale Roman Netšiporuki ka R.U ja Mihhail Bobrovski. Tekkinud tüli osapoolteks oli ühelt poolt T.S. ning teiselt poolt Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski. Võrreldes vanema meesterahva T.S. välimust (surnukeha kohta on fotod sündmuskoha vaatlusprotokollis – I,1-21) noorte ja täies elujõus meeste - Roman Netšiporuki (sündinud 1980.a), R.U (sündinud 1979.a) ja Mihhail Bobrovski (sündinud 1983.a) välimusega (kohus nägi süüdistatavaid kohtuistungil ning toimikus on olemas ka süüdistatavatest fotod – I,97-105; II,38 nr 2; II,120; II, 210-211) välimustega, on ilmselge, et kannatanul puudus juba arvulisse vähemusse jäämisest tingituna enda ründajatele vastupanu osutamise võimalus ning ilmselgelt jäi ka tema füüsis alla noorte meeste omale. Sellele osutas oma kahtlustatavana antud ütlustes ka R.U kui avaldas, et ütles eestlasele (T.S. le), et vaata ennast ja vaata Romat, kuhu sa ronid (II,130). Kahtlustatavatena kinnipidamisel puudusid kõigil kahtlustatavatel tervisekahjustused, kuid kannatanu T.S. leiti surnuna ja tema surnukeha oli ilmselgete ja rohkete vägivallatunnustega. T.S. ga S.A. pärast tekkinud tüli lahendamise viisiks valisid Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski füüsilise vägivalla tarvitamise – kui Roman Netšiporuk lõpetas T.S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise (lõi kannatanule parema rusikaga 2-3 korda näkku – II,83,97,120-130,148,151), jätkas T.S. peksimist R.U (lõi kannatanut mitu korda jalaga ja rusikaga näo ja keha piirkonda – II,83,97; lõi kannatanut kolm korda jalaga vastu selga – II,148,151) ja kõige lõpuks peksis T.S. d Mihhail Bobrovski(peksis maas lamavat kannatanut – ühe korra lõi jalaga ja ühe korra lõi rusikaga – II,83). Roman Netšiporuki, R.U ja Mihhail Bobrovski faktilisest käitumisest nähtub, et nad kõik vaikimisi aktsepteerisid tüli lahendamise viisina T.S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise; kui üks (Roman 15 Netšiporuk) lõpetas T.S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise, siis jätkas sellega järgmine (R.U ) ning lõpuks kolmas (Mihhail Bobrovski). Kõik kolm – Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski osalesid T.S. ga tekkinud tülis ja kõik kolm tegutsesid selle tüli lahendamisel omavahel vaikimisi kooskõlastatult ja ülejäänute tegevust aktsepteerivalt ning neist kolmest keegi ei pidanud vajalikuks teisi takistada, kannatanule kiirabi kutsuda või kannatanu lähedasi-tuttavaid juhtunust informeerida (kannatanul oli kaasas mobiiltelefon ja selle kaudu oleks olnud võimalik kannatanu lähedasi toimunust informeerida) . Kannatanu jäeti tema läbipeksmise järgselt lihtsalt sinnasamasse, kus ta oli, maha lamama. Eeltoodust nähtub, et kõigil kolmel – nii Roman Netšiporukil, R.U kui ka Mihhail Bobrovskil oli olemas tahtlus põhjustada kannatanule elule ohtlikke tervisekahjustusi. Kannatanu T.S. d tugevajõuliselt nii pähe, mis on elutähtis piirkond, kui ka kehasse, sealhulgas selja piirkonda, mis on samuti elutähtis piirkond, rusikate ja jalgadega lüües pidid lööjad vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et võivad selliselt toimides põhjustada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse. Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski tekitasid ühiselt T.S. le elule ohtlikud terviskahjustused (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli kannatanu välimuse kohta - I,1-21 ja eksperdiarvamust ühes selle juurde kuuluvate fotodega – I,24-32) vähemalt kaudse tahtlusega. Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski oleksid kannatanu suhtes tömbi füüsilise vägivalla tugevajõulisel tarvitamisel pidanud ette nägema, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski põhjustasid kannatanu T.S. surma ettevaatamatusest, s.o vähemalt hooletusest. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I,1-21) juurde kuuluvatelt fototabelitelt ja eksperdiarvamusest (I,24-32) ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt kannatanu välimuse ja temal esinenud vigastuste kohta nähtub, et Roman Netšiporuki, R.U ja Mihhail Bobrovski löögid olid T.S. suhtes äärmiselt tugevajõulised – enamus kannatanu kehast kajastab tema suhtes tarvitatud suure ja äärmiselt jõhkra füüsilise vägivalla jälgi. Asjaolu, et just Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski olid need isikud, kes kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitasid, nähtub lisaks eeltoodud tõenditele selgelt ka eksperdiarvamusest (I,27 p 4). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on kõik T.S. surnukehal esinenud vigastused saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist (I,27 p 4). Asjaolu, et kõik T.S. surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist (I,27 p 4), välistab võimaluse, et kannatanule võisid vigastusi tekitada mõned teised isikud. Samuti välistab asjaolu, et kõik T.S. surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist (I,27 p 4), võimaluse, et kannatanu surma saabumise võisid põhjustada mõned teised isikud. Eeltoodud tõenditest, sealhulgas eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb põhjuslik seos Roman Netšiporuki, R.U ja Mihhail Bobrovski poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise vahel ja kannatanule selle tulemusena elule ohtlike tervisekahjustuste tekitamise vahel ning kannatanu surma saabumise vahel. Kriminaalasjas puuduvad Roman Netšiporuki, R.U ja Mihhail Bobrovski käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 02.12.2008.a teatise kohaselt ei ole Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski pöördunud SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse (II,3) Roman Netšiporuki, R.U ja Mihhail Bobrovski kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi. 16 Kohtu jaoks ei ole usutav kahtlustatavate ütlustest nähtuv selle kohta, et nad lahkusid Anne kanali äärest kuskil südaöö paiku. Tunnistaja U.L. ütluste kohaselt ei olnud südaöö paiku Eedeni kaubanduskaeskuse taga prügikastide juures veel kedagi ning Anne kanali ääres oli siis veel seltskond, kes pidas pidu ja peol osalejad käisid siis veel ka ujumas (I,63). Seega sai kannatanu peksmine toimuda oluliselt hiljem peale südaööd. M.K. tsiviilhagi 4000.- krooni matusekulude nõudes (I,43-47; III,3) on põhjendatud ning süüdistatavad Roman Netšiporuk, R.U ja Mihhail Bobrovski võtsid kohtulikul uurimisel selle haginõude täielikult omaks ja seda ei vaidlustanud. M.K. ’i tsiviilhagi 4000.- krooni nõudes kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldamisele ja välja Mihhail Bobrovskilt, Roman Netšiporukilt ja R.U-lt VÕS § 65 alusel solidaarselt M.K. ’i kasuks väljamõistmisele. Asjaolu, et R.U vanaema hüvitas M.K. 6000.- krooni suurusest tsiviilhagist (III,3) 28.04.2009.a 2000.- krooni, ei ole selleks asjaoluks, mis edasiselt välistaks R.U solidaarse vastutuse kannatanu M.K. ees. R.U on olemas seadusest tulenev võimalus esitada enda nõuded seoses tsiviilhagi kannatanule osalise hüvitamisega teiste solidaarvõlgnike vastu. M.K. 28.04.2009.a kirjalikult esitatud taotluse, tagastada talle T.S. mobiiltelefon, jätab kohus rahuldamata, kuna see mobiiltelefon tagastati talle juba kohtueelse uurimise käigus (I,49). KarS § 118 punktis 1 sätestatu kohaselt on tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega põhjustati oht elule, karistuseks nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. KarS § 117 lõikes 1 sätestatu kohaselt on teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistuseks kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava röövimise eest on karistuseks kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes G.B süü ulatusest – pani kavatsetult toime ühe esimese astme kuriteo – grupis mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise, kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult hüvitamata, kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi ei põhjustatud, puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest, milline karistus on pööratud täitmisele, röövimise pani alaealisena toime kriminaalhooldusel olles katseajal (II,202-207), karistuse kandmise ajal on vangistuses olnud aktiivne – on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja osalenud psühholoogiaalases uuringus, iseloomustus koolist on negatiivne (II,200201), peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna G.B edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada 4 aasta vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega Lähtudes Mihhail Bobrovski süü ulatusest röövimise toimepanemisel – mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise pani toime kavatsetult ja grupis, kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult 17 hüvitamata, kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi kannatanule ei põhjustatud, puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest, röövimise pani toime kriminaalhooldusel olles katseajal, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna Mihhail Bobrovskit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks röövimise eest karistada 4 aasta vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Lähtudes Mihhail Bobrovski süü ulatusest T.S. le raske terviskahjustuse tekitamisel ja T.S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades, matusekuludest sentigi hüvitanud ei ole, puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja kuriteod pani toime kriminaalhooldusel katseajal olles, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna Mihhail Bobrovskit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista Mihhail Bobrovskile KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 10 aastat vangistust. Lähtudes Roman Netšiporuki süü ulatusest T.S. le raske terviskahjustuse tekitamisel ja T.S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades, matusekuludest sentigi hüvitanud ei ole, puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, varasemalt on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kuriteod pani toime viimase kohtuotsusega kohaldatud katseajal kriminaalhooldusel olles, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna Roman Netšiporukki edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista Roman Netšiporukile KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Lähtudes R.U süü ulatusest T.S. le raske terviskahjustuse tekitamisel ja T.S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades – lisaks kannatanule näo piirkonda rusikaga löömisele lõi kannatanut kolmel korral kehasse selja piirkonda, karistust kergendavaks on 6000.- krooni suurusest matusekuludest koosnevast tsiviilhagist 2000.- krooni hüvitamine, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, varasemalt on kriminaalkorras karistamata, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna R.U edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista R.U-le KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Asjaolud, et väidetavalt on R.U olemas vabaduses viibide garanteeritud töökoht OÜ-s Revolo ja tema lähedane – vanaisa on raskes tervislikus seisundis, ei oma olulist tähendust karistuse mõistmisel. Küll võivad need asjaolud omada tähendust vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse otsustamisel. Heli Sillaots kohtunik