(2013)oli korduv narkojoobes sõiduki juhtimine. Kinnipeetava sõnul ta ühel korral narkojoobes sõites võttis lonksu tuttava kohvist, kus oli sees kokaiin. Isik on põhiliselt tarvitanud kanepit, mida proovis esimest korda enda sõnul 22-aastaselt. Väidetavalt ei ole olnud järjepidev kanepi tarvitaja, on seda tarvitanud mõned korrad aastas, sõltlaseks ennast ei pea. Kokaiini on isik enda sõnul vaid korra proovinud. Kui narkootikume tarbis, siis pidude ajal. Vägivaldset käitumist pole narkootikumide tarbimise ajal esinenud. Vahistamise päeval tuvastati isikul narkojoove. Kanepit tarvitas isik vangla informatsiooni kohaselt viimati märtsis
- Isikul on kõrge enesehinnang, eriti seltskonnas, kus hinnatakse temaga sarnaseid väärtusi – sellele viitab ka kuritegelikku ühendusse kuulumine. Sõnades väljendab isik, et on oma elus esikohale seadnud perekonna ja nendega suhete hoidmise. Kinnipeetav väidab, et eesmärgiks on vabaduses enam mitte ühtegi kuritegu toime panna ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vangistuse jooksul on isik korduvalt 4 väljendanud subkultuurilisi hoiakuid. Ta on keeldunud vangla poolt pakutavast toidust subkultuurilistel põhjustel, osalenud massilises toidust keeldumises, korduvalt keeldunud majandustöödel osalemast. Kinnipeetav väljendab küll sotsiaalselt aktsepteeritavaid seisukohti, samas kahel korral on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaaskinnipeetavatega esinesid suhtlemisprobleemid. Ametnikega suhtlemisel on isik üldjuhul viisakas, kuid võib olla manipuleeriv, et saavutada oma eesmärke. Kinnipeetav on ka eiranud ametnike korraldusi ning kasutanud nende suhtes ebaviisakaid väljendeid. Viimane kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Isik ise väidab, et on saanud aru oma väärast käitumisest ja soovib muutuda ning et vanglasse sattumine on olnud talle hea õppetund. Samas oskab isik rääkida seda, mida arvab, et ametnikud kuulda tahavad. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Stanislav Maiste tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Stanislav Maiste tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21 ,4,7 sätestatud kohustusi. Stanislav Maiste kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on põhiharidus. Talle pakuti tööd detsembris 2019, aga on selline süsteem, et kes töötab, see ei õpi. Ta on
- aastast Jõhvi vanglas ja kuidagi ei saa keskharidust. Ta saab eesti keelest aru, aga räägib vigadega, kuna vanglas ei ole praktikat. Ta on läbinud programmid ja kui kohus ta vabastab, siis täidab ta kõik kohustused, mis talle määratakse. Tööandja võtab ta tööle tehnikuna. Töö seisneb tehniliste seadmete paigaldamises. Kuna ta on sellises osakonnas, kus on tugevdatud järelevalve, siis vangla ei toeta tema vabanemist. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Stanislav Maiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Stanislav Maiste ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Stanislav Maiste ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Stanislav Maiste kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest 5 karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et tegemist on küll Stanislav Maiste esimese reaalse vangistusega, mistõttu peaks selle mõju süüdimõistetu edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev, kuid arvestades seda, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ning iseloomustusest nähtuvalt on tema suhtes kahel korral kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaaskinnipeetavatega esinesid suhtlemisprobleemid, siis puudub kohtul kindlus, et isik oleks talle mõistetud reaalsest vangistusest õiguskuulekaid järeldusi teinud. Viru Maakohtu 23.09.2019 määrusest kriminaalasjas nr 1-15-2937, millega Stanislav Maiste jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et tal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust järeldub, et vahepealsel ajal on isiku käitumine vangistuses oluliselt halvenenud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 22 172 eurot, vabanemisfondis on 1752 eurot. Tasumata nõuded võivad hakata mõjutama kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning arvestades, et isik on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viimane karistus on isikule mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise ja röövimiste eest, mis olid kavandatud, toimusid kuritegelikus grupis ning mitme kuu vältel, peamiselt rööviti juveelipoode. Kinnipeetav on küll esitanud garantiikirja, mille kohaselt saab ta vabanemisel tööle asuda OÜ-sse xxxx, kuid arvestades, et tal puudub pikemaajaline töökogemus ja tööharjumus ning varasemalt teenis ta tulu kriminaalsel teel ning seda, et vangistuses on ta keeldunud tööle asumast, puudub kohtul kindlus, et isik on vabanemisel piisavalt motiveeritud reaalselt tööle asuma. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav tunnistanud, et suhtleb kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutega ka vanglas, kuid väidab, et vabaduses lõpetab nendega suhtlemise. Vabanemisel endiste kuriteokaaslastega suhtlemise jätkamist võib kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades seda, et viimaste kuritegude osad episoodid on pandud toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, mil isik oli allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid piisavad, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Õige hetk ning xxxx koolituse. Lisaks on ta osalenud riigikeele õppes A1-, A2-, B1- ja B2-tasemel ning omandanud keevitaja eriala. Samuti on temaga toimunud erinevad vestlused ning ta on osalenud suhtlusprogrammis. Vabanemisel on tal olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Stanislav Maiste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2021 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Tühistada enesekontrollimenetluse raames Tartu Ringkonnakohtu
- jaanuari
- a määrus, millega määruskaebus Viru Maakohtu
- detsembri
- a määrusele jäeti läbi vaatamata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 04.05.2021 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Stanislav Maiste kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus menetlusse võtmata. 29.12.2020 kohtumäärus 1-15-2937 jõustus 04.05.2021 Riigikohtu kohtumäärusega.