Obsah (5)

§ 125§ 126§ 194§ 192§ 42

4-18-5878 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-5878 Kohtunik Urmas Reino

§-st 198 tulenevalt lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.R esitas Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2018 otsusele. Kohus määras kaebuse arutamisele 10.01.2019 kell 11.00 ning kohustas kaebuse esitajat istungile ilmuma. Kohus edastas K.R-ile kutse ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramise määruse e-postiaadressil xxx. K.R kinnitas määruse kättesaamist. 10.01.2019 kell 11.00 toimunud kohtuistungile K.R ei ilmunud.
2. Harju Maakohus jättis 10.01.
3. a määrusega K.R kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et

§ 125

lg 1 kohaselt kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohtule ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendit selle kohta, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus ei käsitle K.R 10.01.2019 saadetud e-kirja põhjendatud taotlusena istungi edasilükkamiseks, kuna see oli saadetud pärast istungi toimumist.

§ 126

lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jättis kohus K.R kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle kaebuse esitajale.

1. K.R esitas 25.01.
2. a maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ta ei saanud kohtuistungile tulla, sest tal oli lein ja ta ajas kuupäevad sassi. Ta soovib uuesti kaebuse esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

§ 194lg 1 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires.

Antud juhul on ringkonnakohtule esitatud määruskaebus oma sisult väga napp, selles puudub praktiliselt taotluse sisu ja põhjendus. Määruskaebus ei vasta ei oma sisult ega ka vormilt

§ 192

lõigetes 2 ja 3 sätestatud määruskaebusele esitatavatele nõuetele, kuigi maakohus on 21.01.2019. a K.R-ile edastatud e-kirjas selgitanud väga konkreetselt

§ 192

mõttes kaebusele esitatavaid nõudeid seoses kaebuse vormi ja sisuga, s.h seda, et määruskaebusele kirjutab alla kaebuse esitaja. K.R on aga maakohtu poolt e-kirjas toodu jätnud valdavalt tähelepanuta, s.h nõude määruskaebus allkirjastada. Selline asjaolu annaks iseenesest käesoleval juhul aluse jätta isiku määruskaebus käiguta. Võttes aga arvesse asjaolu, et maakohtul esines seaduslik alus jätta K.R poolt esitatud kaebus läbi vaatamata, siis ei ole ringkonnakohtu arvates otstarbekas ega mõistlik jätta K.R poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebust käiguta ja anda talle tähtaega määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et K.R soovib sisuliselt maakohtu määruse tühistamist ja tema kaebuse läbivaatamist maakohtus ning seetõttu leiab ringkonnakohus, et puudused K.R määruskaebuses ei ole sellised, mis ei võimaldaks tema määruskaebust läbi vaadata ning maakohtu määrusele sisulist hinnangut anda, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks K.R poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbi vaadata. 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis K.R kaebuse läbi vaatamata viitega

§ 126

lg 2.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. K.R ei ole antud juhul eitanud seda, et ta oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast

1. jaanuaril
2. a algusega kell 11.00 ja samuti kohustusest kohtuistungist osa võtta, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt ei saanud K.R istungile tulla, sest ta ajas kuupäevad sassi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et is tung algas 10.01.
3. a kell 11.07 ja lõppes kell 11.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks K.R kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei teavitanud ta kohule istungi toimumise ajaks sellest, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda ja et tal esineb mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta K.R kaebus läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtub, et K.R edastas samal päeval pärast kohtuistungi toimumist kell 11.37 maakohtule e-kirja, kus kinnitas samuti, et ajas kuupäevad sassi ja avastas just, et istung toimub täna. Küsimust ei ole aga selles, et selleks ajaks oli kohtuistung lõppenud ja isik oli kohtuistungile jätnud ilmumata, kuigi ta oli istungiajast teadlik. Isegi, kui ta enne e-kirja saatmist kohtule helistas, puuduvad andmed, et ta oleks seda teinud enne istungi algust ja istungi toimumise ajal arusaadavalt polegi võimalik asja menetlusega seotud isikutega ühendust saada, sest nad on kohtuistungil. Seega esines maakohtul seaduslik alus jätta kaebus läbi vaatamata. Nimelt istungi alguseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ja ei olnud kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest ja mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks. Seega oli kohtul küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile lihtsalt ilmumata, mistõttu esines

§ 126lg-st 2 tulenevalt alus jätta kaebus läbi vaatamata.

Samuti ei esitanud K.R enne istungi algust taotlust istungi edasilükkamiseks, kuigi mõjuva põhjuse olemasolu korral oleks maakohus saanud istungi edasi lükata. Sellises olukorras puudus maakohtul aga muu võimalus, kui jätta K.R kaebus läbi vaatamata. Tulenevalt määruskaebuses toodust ei saa samuti jõuda järeldusele, et K.R oleks esinenud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, kuivõrd kuupäevade sassi ajamist ei saa kuidagi pidada selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks istungile õigeaegselt mitteilmumist. Isiku kohustus on veenduda edastatud kutse pinnalt kuupäeva õigsuses ja kui ta seda ei tee, siis ei saa asuda seisukohale, et tal oli mõjuv põhjus õigeaegselt kohtuistungile mitteilmumiseks. Seega on K.R ise suhtunud kohtuistungile ilmumisse piisava hoolsuseta.

§ 42

lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et K.R ei ilmunud kohtuistungile, sellest aga kohut enne kohtuistungit ei teavitanud.

§-s 42 loetletud mõjuvaid põhjuseid ilmumata jäämiseks K.R ei esinenud ja ringkonnakohus ei pea eksimust kuupäevades selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmist. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul seega käesoleval juhul alus jätta K.R kaebus läbi vaatamata, sest K.R ei ilmunud kohtuistungile, kuigi talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Samuti ei teavitanud K.R kohut enne istungit ilmumise võimatusest, ei taotlenud istungi edasilükkamist ning samuti ei esinenud tal tegelikult mõjuvaid põhjuseid istungile mitteilmumiseks. Seega jättis maakohus põhjendatult K.R kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuses märgitu pinnalt alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 42, 126 lg 2, 147 lg 1 p 1, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse muutmata ja K.R esitatud määruskaebuse rahuldamata.