Obsah (6)

§ 12§ 16§ 2§ 48§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3039 Otsuse kuupäev 26. juuli 2018, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis.

1. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
2. Liiklusseadus § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3. Kohus leiab, et K.Z on oma tegevusega realiseerinud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 18.05.2018 kell 23:20 alkoholisisaldus 0,73 milligrammi. Eelnevast lähtuvalt on K.Z-i käitumises tuvastatud LS § 224 lg 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 17.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et K.Z pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik K.Z kinnitas, et ta teadis, et ta oli alkoholijoobes, kuid vaatamata sellele ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega K.Z teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud K.Z-i süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused. 18. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 19. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 20.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 21.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, 4 raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Liiklusseadus § 224 lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 -s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest lisakaristusega alla sanktsiooni keskmist määra.
2. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
3. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalune isik 21.03.2018 toime pannud LS § 227 lg 2, LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.04.2018 otsusega LS § 227 lg 2, LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut summas 700,00 eurot. Rahatrahv on tasutud 13.05.
4. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui kaks kuud pärast nimetatud süüteo toimepanemist. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole K.Z teinud eelmisest karistustest mingeid järeldusi, kui asus alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Lisaks leiab kohus, et menetlusalust isikule K.Z-ile tuleb kohaldada samal põhjusel lisakaristust LS § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole varasem karistus K.Z-ile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud süüteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
5. juuli 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 26.07.2018 kohtuotsus 4-18-3039 jõustus
6. oktoobril
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 6