Obsah (6)

§ 226§ 236§ 223§ 2§ 50§ 169

4-18-6587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot,

§ 226

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lisakaristusena

§ 226

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,

§ 236

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks P.D (isikukood XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) Alexander Sergeev, Rodelin Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 5, Tallinn, e-post: alex7712rodelin@gmail.com PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 4. detsembri 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011850. 2. Kohtuvälise menetleja otsusega P.D-le

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot,

§ 226

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot tuleb 1 4-18-6587 kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Lisakaristus, s.o

§ 226

lg 2 ja § 236 lg 2 alusel kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks , pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Jätta menetlusaluse isiku P.D kaitsja kaebus rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
4. detsembri
5. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,011850 karistati P.D

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot,

§ 226

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lisakaristusena

§ 226

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks,

§ 236

lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

1. oktoobril 2018 kell 19:53 Tallinnas Mustamäe tee 173 juures ja ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgi posti põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Signaal. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Samuti lahkus juht sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
2. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 3 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo, rikkus

§ 169

lg 7 nõudeid ja pani toime

§ 226

lg- 1 sätestatud väärteo, rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg-s 1 ettenähtud väärteo.

2 4-18-6587 Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus 3. Menetlusalune isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega isikule on määratud

§ 226

lg 2 ja § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine või vähendada lisakaristust alammäärani. Kaebuses leitakse, et kuna isik tunnistas oma süüd ja kahetses, siis selliste kergendavate asjaoludega ei ole piisavalt arvestatud. Samuti ei ole AS Signaal esitanud varalise kahju nõuet. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et menetlusaluse isiku tööülesandeks on sõiduki juhtimine ning tal ei ole võimalik oma töökohustusi ilma kehtiva juhtimisõiguseta täita. Töökoha kaotus muudab aga esmajoones äärmiselt raskeks menetlusaluse isiku alaealise lapse seisukorra, kellele ta elatist maksta ei saaks. P.D ei pea vajalikuks asja arutamist kohtuistungil, vaid nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus

1. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt. Väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteootsuses nimetatud väärteod toime pannud. Mõistetud karistused on proportsionaalsed ja vastavad isiku süüle. Üldpreventsiooni seisukohalt suurendab teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on lisakaristuse kohaldamine, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Karistamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 k ohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223lg 1 8.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 27.10.2018 kell 19:53 Tallinnas Mustamäe tee 173 juures mootorsõidukit, ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgi posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Signaal, 3 4-18-6587 s.o pani toime

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteo.

7.1 Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (tl 1-17) nähtub, et 27.10.2018 Mustamäe tee 173 juures on haljasalal, s.o muru peal näha tugevad rehvijäljed, liiklusmärgi aluse asukoht ja rehvijälje kõrval asub värvkatte osake. Liiklusmärgi post lamab maas ja selle postil on nähtav mõlk. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et AS-le Signaal on liiklusmärgi lõhkumisega kahju tekitatud 84 euro ulatuses ja liiklusmärk on kindlustatud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalis (tl 25-26, 28). Seega on tekkinud ja tõendatud varalise kahju olemasolu AS-le Signaal. Mustamäe tee 177 juures on fotografeeritud xxxx reg nr xxxx, mille parempoolse esinurgal on näha kraapejäljed ja värvikatte osakesed on eraldunud. Eeltoodust nähtub, et sündmuskohal olevad rehvijäljed ja värvkatte eraldunud osakesed klapivad menetlusaluse isiku juhitud sõidukiga xxxx reg nr xxxx. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 30) nähtub, et ta sõitis 27.10.2018 kell 19.53 Mustamäe tee 173 juures maha liiklusmärgi, aga kohe ei tundnud seda, et ta avarii oli teinud ja seetõttu sõitis edasi. Kohtu hinnangul on sellised ütlused vastuolulised, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb, samas väidab, et ta ei saanud aru, et ta avarii oleks põhjustanud. Kohus juhib tähelepanu, et menetlusalune isik sõitis mitu meetrit üle muru ja sõitis auto esinurgaga liiklusmärgi maha. See ei saanud talle kuidagi märkamata või tundmata jääda.

§ 50

lg 3 p 2 kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sündmuskohal oli piirkiiruseks vaid 20 km/h ja samuti nähtub fotodelt, et tegemist oli pimeda ajaga ja vihmaste teeoludega. Kohtu hinnangul etteheidetav tegu on toime pandud kergemeelsusest, s.o isik ei vähendanud kiirust vastavalt teeoludele, vaid lootis vältida sellega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 3 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 226

lg 1 7.2 Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal s.o pani toime

§ 226

lg-s 1 ettenähtud väärteo.

§ 169

lg 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 30) nähtub, et ta hakkas alkoholi jooma alles pärast seda, kui ta sõiduki ära parkis , s.t peale avarii põhjustamist. Liiklusmärgi maha sõitmine Mustamäe tee 173 juures toimus kell 19.53 ja juba kell 20.02 leidis politsei avarii põhjustanud xxxx Mustamäe tee 177 juurest. Sõidukil põlesid veel tuled ja sellest väljus P.D . Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et kell 21.16 - 21.21 on teostatud kaks puhumist ja lõplik mõõtetulemus oli 0,84 mg/l (tl 20, 21). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRC -18-00054) ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Indikaatorvahendisse puhus isik juba 21.05 (tl 23) ja tulemus oli 4 4-18-6587 1,00 mg/l kohta. Tuvastatud on asjaolu, et peale sõidukiga avariipaigalt lahkumist tuvastati isikul alkoholijoove. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetusega. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud esiküljega vastu liiklusmärki sõitmine menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda ja niivõrd märkimisväärses alkoholijoobe nagu seda on 0,84 mg/l kohta, ei saanud ka alkoholi tarvitamine toimuda inimese teadmata. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 169

lg 7 nõuet ja pani toime

§ 2

26 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi tarvitamine vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal.

§ 236

lg 1 7.3 Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik s.o pani toime

§ 236

lg-s 1 ettenähtud väärteo.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saajad on punktides 2 –4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Menetlusaluse isiku sõnul ei saanud ta kohe aru, et oli avarii põhjustanud. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud esiküljega vastu liiklusmärki sõitmine menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, isik sai aru, et ta on avarii põhjustanud ja teadis, et sellisel juhul tuleb politseid sellest teavitada, aga tal oli sellest ükskõik. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 226

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Karistus 9. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 10.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh tekitatud kahju suurust, samuti seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, pimedal ajal. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol ja et tekitatud kahju ei olnud suur, siis leiab kohus et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 11.

§ 226

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt kohus või 5 4-18-6587 kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 12.

§ 236

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 13. Puutuvalt

§ 226lg 2 ja § 236 lg 2 alusel määratud lisakaristusi leiab kohus järgmist.

Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9) aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Isiku poolt korduvalt nõuete rikkumisest võib järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Menetlusalust isikut on karistatud

1. jaanuaril 2017 KarS § 424 järgi rahalise karistusega (tl 37), mis on täidetud. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud liiklusalase kuriteo. Ka käesoleval juhul on isik tarbinud alkoholi pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, rikkudes sellega seaduses sätestatud nõudeid. Sellisest käitumisest nähtub, et varasem karistus ei ole isikut piisavalt mõjutanud liikluses õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis praegusel juhul esinevad ka isiku süüd (täiendavate liiklusnõuete rikkumine) ja tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Seetõttu kohus leiab, et pelgalt rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele. Mõnevõrra alla keskmises määras määratud lisakaristus vastab isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärtegudega kui ka üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega.
2. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguseta oma töö ja see muudaks võimatuks lapsele elatise maksmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Varem kriminaalkorras karistatuna pidi menetlusalune isik teadma, et liiklusalasele rikkumisele võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused.
3. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetavad teod on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhi- ja lisakaristused on proportsionaalsed süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. 6 4-18-6587 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7