) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning määrati karistuseks 75 trahviühikut, s.o 300 eurot (tl 70-71).
lg 1) ja arvestada sellega, et seal, kus puudus liikluskorraldusvahend sõidusuundade eraldamiseks, tuleb kasutada mõttelist keskjoont (
Vastavalt liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollile kokkupõrge hetkel JEEPi parema küljest kuni äärekivini oli vahemaa vähemalt 1,3 meetri. Menetlusalune isik ülekuulamisel 25.08.2018.a avaldas, et liiklusõnnetuse sündmuskohal teemärgis puudub ning ta liikus sõidutee keskkoha läheduses. Tema sõnul ei suutnud ta hinnata vahemaad tema sõiduki ja parempoolse äärekivi vahel, kartis sõita bordüürikivi vastu – menetleja juhib tähelepanu sellele, et menetlusalune isik omab püsijuhtimisõigust, mis tähendab seda, et tegemist on oskusliku juhiga aga mitte sõiduõpilasega. Seega ei taganud T.R-i
FORD Galaxy registreerimismärgiga XXX kokkupõrge hetkel sooritas vasakpööret. Seega polnud temal kohustust suunduda parema teeääre lähedale. Videosalvestusest ka nähtub, et vaatamata sellele, et JEEPi juht tähistas oma parema pööre kavatsuse suunatulega (kuigi oma vastulauses väitis tegemist ei olnud pöördega), jätkas JEEP peaaegu otseliikumist (reaalset pööret praktiliselt ei toimunud), ning JEEPi juht pidi sellest aru saama, et tema liikumise trajektoor ei võimaldada sooritada parempööret mitte kasutades vastassuunavööndit, ja ei teinud midagi külgkokkupõrke vältimiseks. Seega ei taganud JEEPI juht T.R
FORDI juhil ei olnud võimalust ette näha kokkupõrget, kuna Fordi esios a juba möödus JEEP´ist, ning FORDi juht ei saanud ette aimata, et JEEP jätkab liikumist otse – 2 Fordi suunas. JEEP liikudes otse sooritas otsasõidu FORDI tagaossa FORDi juhi selja taga. II Kaebuse esitaja kaebus kohtuvälise menetleja otsusele
lg 3 ja § 48 lg 1 sätted ei oma seost tekkinud olukorraga.
Selles paragrahvis seadusandja on kehtestanud nõuded piki- ja külgvahe suhtes sõidukite vahel, mis liiguvad samas suunas, mitte teine teise vastu. 9.
esimesest, teisest ja neljandast lõigust tõlgendusest tuleneb, et need reguleerivad piki- ja ajalist vahet sõidukite vahel, mis liiguvad teine teise järel samas liikumissuunas ning seejuures samas liikumisrajas. Kuid liikuda samas suunas võib ka mitte teine teise järel samas liikumisrajas, vaid paralleelselt, nt erinevates liikumisradades, samuti ka möödasõidu momendil või ühe sõiduki poolt teisest ettejõudmise momendil. Sellises olukorras sõidukid asuvad teineteisest paremal või vasakul pool ning on vajalik külgvahe reguleerimine sõidukite vahel ning just seda regulatsiooni seadusandja annab
Seega
lg 3 reguleerib külgvahet sõidukite liikumisel samas suunas ning järelikult see ei ole kohaldatav 3 käesolevas asjas, kuna sõidukid liikusid teineteise vastu. 10.
teiste lõikude mõttest tuleneb, et seadusandja reguleerib nimetatud paragrahvis kõrvalepööret liikumisrajast, mille kaudu liigub sõiduk. Kaebuse esitaja aga ei vahetanud liikumisrada ning liikus enda liikumisraja mööda teel, mis tegi jõnksu paremale tema liikumise teed mööda. Sellest teest ei ole võimalik pöörata mistahes suunas. Seega
lg 1 ei ole käesolevas asjas samuti kohaldatav, kuna mitte tema ega ka Ford Galaxy juht ei teinud pööret, mõlemad sõidukid liikusid teelõigust mööda, kust ei ole võimalik teha kõrvalpööret, see, et tee antud kohas omab jõnksu ei tähenda, et nemad tegid kõrvalepööret. Vanemväärteomenetleja Irina Reino vaidlustatavas otsuses teeb järelduse, et kaebuse esitaja tegi kõrvalepööret paremale tunnistajate O A ja O S ütlustest, kellest esimene on teise sõiduki Ford Galaxy juht, teine on tema sõbranna. Faktilistest asjaoludest on näha, et kõrvalepööret sellelt teelt on võimatu teha. Järeldust käesoleval juhul on vaja teha faktilistest asjaoludest, mitte tunnistajate ütlustest lähtudes. Parempööre signaali kaebuse esitaja lülitas sisse kui tegi pööret Võidu prospektilt sellele teele, mis viib parklasse. Mistahes sõiduki konstruktsioon on tehtud niimoodi, et pööresignaal lülitatakse välja ainult sel juhul, kui rooli seatakse sirgelt. See, et tal vilkus parem pööresignaal samuti ei tähenda, et ta kokkupõrke momendil teostas paremat kõrvalepööret. 11. Kui kohus leiab, et käesolevas asjas on kohaldatavad
lg 3 ja § 48 lg 1 ning need reguleerivad tekkinud juhtumit, siis mõlemad seaduse sätted peavad kehtima mitte ainult tema suhtes, vaid ka Ford Galaxy juhi suhtes. Skeemil ja videosalvestusel on hästi näha, et Ford Galaxy`st paremal poolel on oluliselt rohkem kohta, kui kaebuse esitaja sõidukist paremal pool. Vastavalt
lg-le 3 Ford Galaxy juht pidi samuti jälgima ohutut külgvahet ning selleks pidi liikuma paremale. Ford Galaxy juhil oli selleks võimalus ja kohustus.
lg 1 nõuet, mille kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu ja lülitama sisse ohutuled. Sõites eespoole ja enda liikumisrajale Ford Galaxy juht oluliselt moondas liiklusõnnetuse pilti. Ford Galaxy sarnase seisundi korral tekib mulje, et see liikus enda liikumisrada mööda. See ei ole õige ning selleks, et aru saada Ford Galaxy reaalsest trajektoorist peab tähelepanelikult vaatama videosalvestust. Moment, kui Ford Galaxy juht sõitis tema liikumisrajale ning alandas enda sõitmise kiirust otse kaebuse esitaja sõiduki ees oli tema jaoks ootamatu. Ta ei saanud kõrvale pöörata ega peatuda kokkupõrkest šoki tõttu ning inertselt sõitis umbes pool meetrit edasi. Selle tulemusena kaebuse esitaja sõiduki peatamise koha tõttu tekib mulje, et liikumisel ta ei võtnud piisaval määral paremale. See on samuti ebaõige ning aru saada tema reaalsest liikumise trajektoorist võib ainult vaadates tähelepanelikult videot. 16. Liikumine ettepoole Ford Galaxy juhi poolt pärast kokkupõrget oli tahtlik. Ta läks autost välja, nägi, et tal antud olukorras ei ole õigust, istus autosse ning rahulikult sõitis tema jaoks soodsale positsioonile. 17. Kaebuse esitaja täitis
lg 2 nõuet ning sõitis parema bordüüri vahetus läheduses, samuti on näha, et Ford Galaxy paremalt poolt oli mitu meetrit vaba kohta ning
lg 2 täitmiseks tema pidi neid kasutama ning võtma võimalusel paremale (kasvõi 1 meetri võrra), mida Ford Galaxy juht ei teinud. Antud olukord võib olla reguleeritud
lg-s 3, mille kohaselt parklast sõites peab juht andma teed liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Ford Galaxy juht varem sõites sellesse parklasse pidi nägema seda märget ning aru saama sellest, et tema asub parklas. Seejuures Coop kaupluse juures platsilt väljasõitmisel Ford Galaxy liikumise teed mööda ei ole märki, mis tähistaks parkla ala lõppemist. Seega kokkupõrke kohas kaebuse esitaja veel ei olnud parklas, Ford Galaxy juht aga teostas väljasõitu parkimiskohast ning tema pidi järgima kõiki seaduse reegleid ja nõudeid liikumisel parkimiskohast, sealhulgas ka kohustust anda teed vastavalt
) kuna sõidukijuht selleks, et jääda oma sõidurajale pidi muutma sõiduki suunda keerates läbi rooli esirattaid ja faktiliselt sooritas (või vähemalt kavatses sooritada) parempööret, muidu jääb arusaamatuks milline manööver võiks kuuluda mõiste „pööre“ alla. 20. Kokkupõrge sõidukite vahel toimus seal, kus sõidutee teeb ca 900 pööret ja lähtudes sellest, kaebaja oli kohustatud enne parempööret aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale (
lg 1), kuid ei teinud seda, kuna tema väitel liikus ta „paremale teeäärele nii lähemale, kui see on võimalik, et teejõnksul mitte saada sõiduki parema tagumise rattaga bordüüri peale…“, kuid toimikus olemasolev videosalvestis lükkab antud väite ümber – kokkupõrge hetkel kaebaja sõiduki esisild äärekivist on vähemalt meetrisel kaugusel, sest ekraani ääreni on näha vahemaad mis on vähemalt üks meeter (selleks ei ole vaja omada eriteadmisi), kuigi äärekivi isegi ei ole kaadris nähtav (skeemil on näha, et JEEP´i esisillast kuni äärekivini on 2,2m ja tagasillast on 1,3m). 21. Kaebaja ise oma ütlustes kinnitab, et „kuna antud teelõigul puudub keskjoon, ma liikusin maksimaalselt keskele lähemal, kuna ma ei suutnud hoida liiklussituatsiooni oma sõiduki gabariitide pärast… mina kartsin sõita vastu äärekivi…“. Seega ei saa väita, et kaebajal oli täidetud ülaltoodud nõue vastavalt
Samuti tuleb arvestada
p 60 muuhulgas öelduga sellest, et „Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon“. Vaadates videosalvestist nähtub, et kaebaja sõiduk JEEP XXX sõidab vähemalt oma vasakpoolse osaga keset teed. Samuti väärib tähelepanu see asjaolu, et kokkupõrkehetkel (video 0.24sek) kaebaja sõiduki rataste asend on selline, et liikudes sama raadiusega tema iialgi ei saaks teostada vasakpööret jäädes oma sõidurea piiridesse ja sõidaks vastassuunavööndisse (ja alles siis saaks lõpetada oma manöövri – ehk vastassuunavööndi kaudu). 22. Tähelepanelikult vaadates videot on näha, et Fordil (tunnistaja sõiduk) stopptuled hakkasid põlema 0.22-sel sekundil ja kokkupõrge toimus 24-ndal sekundil, seega ei saa väita, et Ford sõitis „suure“ kiirusega – seda on näha nii video pealt kui ka lähtudes põlevatest Fordi stopptuledest. Kaebaja väidab, et tema jaoks Ford liikus „piisavalt kiiresti“ ja kaebajal „ei olnud võimalust muuta liikumise suunda või peatuda“. Video pealt on näha, et kiirused vastavad liiklusolukorrale ja mõiste „suur kiirus“ antud juhul ei tule kõne alla, ei ole ka videol näha, et kaebaja oleks aktiivselt tegutsenud sõiduki juhtimisel – pole näha äkilist pidurdamist või aktiivset esirataste suuna muutmist. Jääb arusaamatuks, et kuidas sellistel madalatel kiirustel kaebaja ei jõudnud reageerida liiklusolukorrale, kuigi kaks aastat tagasi sai edukalt sooritada liikluseksami. Samuti vaadates videot on näha, et kokkupõrge toimub nii, et kaebaja sõiduk (Jeep) sõidab esivasakpoolse osaga vastu tunnistaja (Ford) tagumisevasakpoolset nurka siis kui Ford on praktiliselt juba Jeep`ist mööda sõitnud. Ilmselt füüsiliselt ei ole võimalik Fordi juhil sõita tagumise vasakpoolse osaga Jeep´ile vastu (seda enam, et Ford`il on esivedu). Kohtuväline menetleja täpsustab ka seda, et
-s ei ole kirjas nagu väidab kaebaja, et külgvahe 6 on mõeldud ainult sõidukitele „mis liiguvad samas suunas, mitte teine teise vastu“. Tegemist on eraldi seisva lõikega mis üheselt selgelt käsitleb seda, et „Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.“ (
lg 3), seega tegemist on normiga, mis käsitleb igasugust liikluse situatsiooni, milles peab olema tagatud külgvahe sõltumata sõidukite sõidusuunast. Juhul, kui kaebaja poolt oleks täidetud kõik temale etteheidetavad nõuded, siis ilmselt liiklusõnnetust ei juhutuks. Ülejäänud argumendid on välja toodud kohtuvälise menetleja otsuses.
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Tulenevalt
lg 1 sõnastusest tuleb kohtul esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. 27. Väärteoprotokolli (tl 33-34) teokirjelduse kohaselt 24.08.2018 kell 18:30 Narva linnas, IdaViru maakonnas, XXX mootorsõidukijuht T.R juhtides mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX sooritades parempööret ei suundunud aegsasti parema ääre lähedale ning ei hoidnud ohutut külgvahet ja sooritas külgkokkupõrke vastutuleva mootorsõidukiga Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX, mida juhtis O A. Liiklusõnnetuse 7 tagajärjel tekitatud varaline kahju mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX ja Ford Galaxy registreerimismärgiga XXX omanikele. Kaebuse esitajale heidetakse ette
lg 3 rikkumist, mille kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet ja
lg 1 rikkumist, mille kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
lg 1 ja
32. Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on T.R pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1, kuna enne parempööret ei suundunud ta parema ääre lähedale, mis tõi kaasa väga suure pöörderaadiuse. Nimetatut kinnitab ka kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokoll (tl 62-64), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Narva linnas, aadressil XXX, kaupluse „COOP“ seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega. Nimetatud protokolli kohaselt kell 18:27:59 hallivärvi Jeep`il (reg nr XXX ) on sisselülitatud paremad suunamärgu tuled, kuid liigub otse suunas natuke kaldudes paremale (kusjuures rattaste asukoht jääb peaaegu sirgeks). Kohtule esitatud sündmuskoha fotodest (tl 14-19, 50-54), sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 33-38) nähtub selgelt, et kaebuse esitajal polnud võimalik otse sõita ning ainuke võimalus oli teha parempööre.
Seda, et kaebuse esitaja oli tegemas parempööret kinnitab ka mootorsõidukil Jeep (reg nr XXX) põlev paremsuunatuli ning arvestades kaebuse esitaja auto liikumistrajektoori, mis nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (tl 62-64), siis ilmselgelt ei saanud suunatuli põlema jääda 9 eelmisest pöördest, sest vahepeal tuli kaebuse esitajal pöörata rool otseks ja sõita natuke sirgelt edasi. 35. Kaebuse esitaja enda ütlustest tuleneb see, miks ta ei täitnud
Nimelt tuleneb tema ütlustest, et tal oli raske kontrolli all hoida tema sõiduauto ja sõidutee parempoolse serva vahelist kaugust tema auto gabariitide tõttu. Ta kartis äärekivile otsa sõita, seepärast kaugus sõidutee servani oli suur. Kohtul puudub alus kahelda nendes kaebuse esitaja ütlustes, kuna need haakuvad ka teiste väärteotoimikus olevate tõenditega. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 33) on kaebuse esitaja T.R juhistaaž kaks aastat ning arvestades tema poolt juhitud mootorsõiduki kere tehnilisi näitajaid (tl 12-13) (pikkus 4750 mm, laius 1870 mm, kõrgus 1740 mm), siis ilmselgelt ta käesoleval juhul kartuses äärekivile otsa sõita juhtis enda sõidukit selliselt, et see tõi kaasa ka
Seega kõrvutades tunnisaja O A ütluseid ja kaebuse esitaja ütluseid eeltoodud käesolevas väärteoasjas kogutud usaldusväärsete tõenditega, leiab kohus, et tegelikkusele vastavad tunnistaja ütlused, mille kohaselt liiklusõnnetuses on süüdi kaebuse esitaja, kuna tema poolt juhitud autol oli väike pöörderaadius ning kaebuse esitaja ütlused selles osas, kes on süüdi liiklusõnnetuse toimumises, ei vasta tegelikkusele ning on ennast õigustavad. 36.
p 60 lause 2 kohaselt kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Kohus tutvudes kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud skeemiga (tl 11) leiab, et kaebuse esitaja on sõidutee keskjoone kindlakstegemisel põhjendamatult jätnud arvestamata järsu kurvi, mis toob käesoleval juhul kaasa selle, et mõtteline keskjoon ei kulge otse nagu on skeemil rohelisega tähistatud virtuaalne tee, vaid ka mõttelise keskjoone arvestamisel tuleb arvestada kurvi kulgemist, millest tulenevalt ei kulge ka sõidutee mõtteline keskjoon sirgelt, vaid sünkroonis kurviga. 37. Nõustuda ei saa sellega, et Ford Galaxy juht rikkus
lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu ja lülitama sisse ohutuled. Nähtuvalt asitõendist, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 62-64), jäi Ford Galaxy juht kohe pärast liiklusõnnetust võimalikult kiiresti seisma. Hiljem on ta küll sõitnud natuke edasi, mis ei oma aga kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas tõenduslikku tähendust, kuna see toimus pärast väärteo toimepanemist ning pärast liiklusõnnetuse toimumist liikus eeltoodud asitõendilt nähtuvalt ka kaebuse esitaja mootorsõiduk edasi. Nõustuda ei saa sellega, et Ford Galaxy liikudes edasi moondas liiklusõnnetuse pilti, kuna ta on liikunud natuke otse edasi. Eeltoodud asitõendilt on täpselt nähtav, milline see mootorsõiduki liikumine oli ja kus põrkusid kokku mootorsõidukid. Kuna käesoleval juhul liikusid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud mootorsõidukid edasi ning seega ei selgu sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 33), milline oli täpne kokkupõrke toimumise koht ja kuidas asetsesid kokkupõrke momendil sõidukid. Samas asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatluse tulemusena ei jäänud kohtul mingeid kõrvaldamata kahtlusi selles, et käesoleval juhul rikkus
lg 1 ja
Asitõendiks olevalt videosalvestuselt nähtub selgelt, et tunnistaja O A ei olnud võimalik oluliselt rohkem otse sõita keeramaks enda juhitud Ford Galaxiga sinna sõidusuunda, mis viis Võidu tänavale (tl 33). Samuti kinnitavad kokkupõrkes osalenud autode vigastused seda, et Ford Galaxy oli peaaegu juba möödunud kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukist ning nõustuda saab kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et Ford Galaxy juhil pole võimalik sõita tagumise vasakpoolse osaga vastu kaebuse esitaja autot. Seda, et kaebuse esitaja rikkus
lg 1 toodud nõuet enne parempööret suunduda ääre lähedale tõendavad ka fotod (nr 50 ja 51), kus on sündmuskoha asfaldil kohtu hinnangul mustade joontena näha, kuidas tavapäraselt seda pööret sooritatakse ning nimetatu kinnitab veelgi kohtu veendumust selles, et kaebuse esitaja sõitis liiga pikalt otse, jättes arvestamata selle, et tema 10 sõidutee ei kulge otse, vaid tuli sooritada parempööre.
lg 3 näeb ette, et parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Kohus ei tuvastanud seda, et tunnistaja O A oleks jätnud parklast teele sõites kellegile tee andmata, kuna käesoleval juhul ei esinenud sellist liiklussituatsiooni, kus oleks tulnud teed anda. On üldteada, et üldjuhul on kaupluste juurde sissesõidud planeeritud nii, et kaupluse külastajatel oleks võimalik kiiresti jõuda poodi ja ka sealt ilma suurema vaevata lahkuda. Kohus tutvudes sündmuskohast tehtud fotodega (1419; 50-54) leiab, et ka käesoleval juhul on liiklus kaupluse külastamiseks korraldatud nii, et parklast väljasõitjatel puudub kohustus anda teed sõidukitele, kes sõidavad kauplusesse Võidu tänavalt. Kohus ei tuvastanud ka ühtegi muud tunnistaja O A poolset liiklusseaduse rikkumist, pidades silmas seda, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt Riigikohtu otsus 3-1-1-79-06, p 6). Hinnates eeltoodud tunnistaja mootorsõiduki liikumise trajektoori, mis nähtub asitõendi vaatlusprotokollist (tl 62-64), ei nõustu kohus sellega, et tunnistaja O A on käesoleval juhul rikkunud mõnda liiklusnormi ning temapoolne käitumine on põhjustanud liiklusõnnetuse. Ka ei põhjustanud seda tunnistaja poolt juhitud mootorsõiduki Ford Galaxy liikumiskiirus, mida saanuks tuvastada, kas kiirusmõõturit kasutades või liiklustehnilise ekspertiisiga. Antud juhul juhtides tähelepanu tunnistaja poolt juhitud mootorsõiduki kiirusele tahetakse kohtu hinnangul enda käitumisest tingitud olukorra tekkimist õigustada. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Käesoleval juhul kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis sellise situatsiooni esinemist ei tuvastanud. 40. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolne käitumine (
lg 1 ja
lg 3 nõuete mittejärgimine) toonud kaasa teisele isikule (Ford Galaxy omanikule) varalise kahju ning põhjendatud on tema poolt toime pandud väärteo kvalifitseerimine
Kaebuse esitaja teo ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav, sest kui kaebuse esitaja oleks järginud eeltoodud liiklusnõudeid ei oleks toimunud ka mootorsõidukite kokkupõrget ning Ford Galaxy omanikule varalist kahju.
Nimetatud paragrahvi pealkirjaks on piki- ja külgvahe ning seega ei tulene sellest, millises suunas liikuvatele mootorsõidukitele on see paragrahv kohalduv ning selle paragrahvi lg 3 ütleb selgesõnaliselt, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Seega kohtu hinnangul selle kohustuse täitmisel puhul ei oma tähendust see, millises suunas liigub teine sõiduk.
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 46.
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd 12 menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 47. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja
lg 3 sätestatud kohustusi ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistuse määramine
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaevatava otsuse kohaselt ei esine käesoleval juhul ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid, millega kohus nõustub ja leiab, et T.R-ile mõistetud karistus 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, mis jääb alla keskmäära, on põhjendatud ja kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse ka mõistetud karistuse osas muutmata. 52. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et T.R kaebus kohtuvälise menetleja 04.10.2018 üldmenetluse otsusele tuleb jätta rahuldamata ja eeltoodud kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.