1-12-736/100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-12-736 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Margit Mägi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2012 vahistamismäärus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdistatava D.U määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni
5. a kohtumäärus D.U vahistamise asjas ja vabastada ta viivitamata vahi alt.
6. D.U määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on alates 25.01.2012 kriminaalasi D.U jt. süüdistuses lühimenetluses. Nimetatud kriminaalasi oli Viru Maakohtu 30.01.
7. a määrusega määratud kuulamisele maakohtus 19.06.2012 kell 09.
8. Maakohtu kohtuistungile 19.06.2012 süüdistatav D.U ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjustest tähtaegselt ei teatanud. Kohtukutsed on maakohtule tagastatud kätte andmata. Prokuröri abi taotles maakohtu istungil süüdistatava suhtes vahistamise kohaldamist. Kaitsjad jätsid küsimuse kohtu otsustada. D.U vahistati Viru Maakohtu 19.06.
9. a määrusega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leidis, et prokuröri abi taotlus on põhjendatud. Vastavalt KrMS §130 lg-le 2 võib süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et süüdistatav D.U ei ole ilmunud kohtuistungile ja oma mitteilmumise põhjustest tähtaegselt teatanud ei ole. Kohtukutsed on maakohtule tagastatud kätte andmata, kuna süüdistatav ei ela antud aadressil. D.U suhtes oli 11.08.2011 valitud tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Seega on süüdistatav rikkunud tõkendit. Kohtukordniku poolt kättetoimetamata kutsele on kordniku poolt tehtud märge, et süüdistatav ei ela antud elukohas. Kohus märkis, et Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusest nähtub, et Viru Maakohtu 09.11.2010 otsusega D.U-le mõistetud tingimisi vangistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu ei ilmunud tähtaegselt kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Kodukülastuse käigus selgus, et D.U asukoht on teadmata, samuti ei asunud D.U tegema üldkasuliku töö tunde. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et süüdistatav hoidub kohtuistungile ilmumisest kõrvale ja tegemist on ilmselgelt isikuga, kes võib peale karistuse kandmiselt vabanemist asuda taas kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ja maakohtu istungile ilmumata jätta. Maakohus leidis, et arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohtuistungi läbiviimise kindlustamiseks on vajalik süüdistatava isiklik kohaolek, tuleb süüdistatav D.U suhtes valida tõkendiks vahistamine. Kuna käesoleval ajal kannab D.U karistust ja see lõpeb 06.08.2012, tuleb tõkend – vahistamine – käesolevas kriminaalasjas kohaldada alates 02.08.
10. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruse peale esitas kaebuse D.U, kes palub tühistada Viru Maakohtu 19.06.
11. vahistamismääruse. D.U selgitab, et ta vahistati 06.06.2012 ja etapeeriti Viru Vanglast 19.06.2012 Harku ja Murru vanglasse. Vahi all viibimise tõttu ei olnud ta teadlik toimuvast kohtuistungist. Kinnipeetaval endal ei ole ilma vastavaid korraldusi andva dokumendita võimalik kohtuistungile ilmuda. D.U märgib, et prokuröri ülesandeks on teha kindlaks kohtu alla antava isiku asukoht, seda enam, et D.U kannab tingimisi vangistust alates 09.11.
12. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 19.06.2012 määrus tuleb tühistada kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu. 2
14. Ringkonnakohus tuvastas, et 19.06.2012 kell 9.30 algas kohtuistung, kus avalikul kohtuistungil arutati lühimenetluses kriminaalasja, kus ühe süüdistatavana pidi kohal olema D.U. Teised süüdistatavad olid kohtuistungile ilmunud või kohale toodud. Kohtuistungile tehti vaheaeg, kuna selgus, et D.U kaitsja hilineb istungile. Istungi vaheajal tuvastas kohus, et D.U viibib alates 06.06.2012 Viru Vanglas. Prokurör taotles kohtuistungi edasilükkamist ja tõkendi elukohast lahkumise keeld muutmist ja vahistamise kohaldamist, kuna D.U rikkus elukohast lahkumise keeldu. Kohus rahuldas prokuröri taotluse.
15. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et Eestis kehtiva seadusandluse ja kohtupraktika kohaselt ei või isikut tagaselja vahistada. Vahistamiskorra järgi võib vaid tagaotsitavaks kuulutatud või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostada vahistamismääruse ilma teda küsitlemata ja siingi nähakse ette isiku viimine küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist. Praegusel juhul on kohtu järeldus seda kummastavam, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastas kohus istungi vaheajal kinnipeetavate registrist, et D.U viibib Viru Vanglas alates 06.06.2012 ja pidi seega aru saama, et isiku kõrvalehoidmise või elukohast lahkumise põhjuseks ei olnud mitte tõkendi rikkumine, vaid tema vahistamine seoses tingimisi karistuse täitmisele pööramisega 06.06.
16. Samuti jääb arusaamatuks, miks kohaldas maakohus vahistamist alates 02.06.2012 ehk neli päeva enne D.U vabastamist vangistusest. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb vahistatu viia „viivitamata“ kohtuniku ette ärakuulamisele (vt H. . Eesti, B. . Eesti). Eeltoodud garantii tuleneb konventsiooni art 5 lõikest
17. Seejuures ei erista kohus menetlusstaadiume, teisisõnu ei ole vahet, kas isik vahistatakse eeluurimise käigus või kohtuliku menetluse käigus. Igasuguse vahistamise korral on isikul konventsioonist tulenev garantii saada viivitamata kohtuniku poolt ära kuulatud. Kohus on märkinud, et säte ei näe ette erandeid nimetatud nõude kohaldamisest, isegi mitte eelneva kohtuliku sekkumise alustel. Kohtulik kontroll peab vastama teatud nõuetele, millest üks on kohustus kuulata isik ära.
18. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrus ei vasta KrMS § 132 sätestatud vahistamismääruse tingimustele. Selles puuduvad nii kuriteo asjaolud, milles D.U süüdistatakse, kui ka teo kvalifikatsioon. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vahistamismäärusest peab üheselt nähtuma, et kohus on lugenud tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse olemasolu. Lisaks tuleb vahistamismääruses esitada põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt esineb kohtu arvates nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus. Seaduslikuks saab isiku vahistamist lugeda juhul, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et vahistatu on toime pannud kuriteo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Põhjendatud kuriteokahtlus on vahistamise kui eeskätt kahe olulise põhiõiguse üldise vabadusõiguse ja süütuse presumptsiooni - kõige tõsisema riive lubatavuse absoluutne eeltingimus. Põhjendatud kuriteokahtlus vahistamise eeldusena tähendab seda, et vahistamine ei tohi teenida kriminaalmenetluse väliseid eesmärke (vt RKKKo nr 3-1-1-103-06).
19. Ringkonnakohus märgib, et alles siis, kui kohus on lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele tuvastanud ka põhiseadusega kooskõlas oleva ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vahistamisaluse olemasolu, on kohus pädev isikut vahistama. Kohus peab määruses põhjendama KrMS § 130 lg-s 2 nimetatud vahistamisaluse olemasolu, mis tähendab sisuliselt sellise negatiivse tulevikuprognoosi esitamist vahistatava käitumise kohta, mida vahistamine võimaldab vältida . Käesoleval juhul on maakohus asunud seisukohale, et D.U puhul esineb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise oht. Ringkonnakohus märgib, et antud kriminaalasja materjalide kohaselt ei saa D.U-le ette heita kriminaalmenetlusest kõrvale hoidmist. Määruskaebuse kohaselt ei teadnud 3 D.U kinnipidamisasutuses viibimise tõttu toimuvast kohtuistungist ja ei oleks ilma vastavat korraldust andva dokumendita ise saanud istungil osaleda. Ka D.U varasem käitumine ei anna alust arvamuseks, et ta hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma – ta ilmus 06.06.2012 peetud kohtuistungile, kus arutati tema vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamist ja karistuse täitmisele pööramist. Vastavalt Riigikohtu suunistele on tulenevalt KrMS §-s 136 sätestatust ja seda toetavast kohtupraktikast ka ringkonnakohtu pädevuses tuvastada kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-103-06 märgitust lähtuvalt saab ringkonnakohus vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel lisada ka omapoolseid põhjendusi, mis kinnitavad vahistamise õigsust (seega kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole vahistamine põhjendatud vahistamisaluse puudumise tõttu.
20. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et ehkki käesoleva määrusega tühistatakse Viru Maakohtu vahistamismäärus, on D.U kohustatud ilmuma 22.08.2012 kell 09.30 toimuvale istungile Viru Maakohtusse Narva kohtumajja, saali nr
22. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 19.06.2012 määrusega vahistamine ei ole põhjendatud ja tuleb tühistada. Paavo Randma Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus