MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.A talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.04.2009 kohtuotsusega
lg 2 p 1,3, § 349, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 199 lg 2 p 7,9, § 202 lg 1, § 280 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 6 kuulise vangistusega,
järgi rahaline karistus 5000 krooni.
lg 2 alusel suurendati karistust Ratu Maakohtu 19.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. 1
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Tartu Maakohtu 19.07.2007 kohtuotsusega karistati teda varavastaste kuritegude (vargused, asja omavolilise kasutamise katse) ja omavolilise sissetungi eest 1 aasta 5 kuu 25 päevase vangistusega katseajaga 2 aastat. Viimased mitmeepisoodilised kuriteod on toime pandud katseaja jooksul ja samade isikute grupis nagu 19.07.2007 kohtuotsuses. Kuritegude dünaamiku on suurenenud vargustele on lisandunud kelmused. Märkida tuleb ka sedagi, et tegemist mahulise kriminaalasjaga, enamik kuritegudest on varavastased. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-11) on näha, et isikut on 13 korral karistatud väärteokorras, nendest 8 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 5 korral väheväärtuslike asjade varguste eest nii rahatrahvi kui ka arestiga. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused B.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on kehtivad. 25.05.2009 karistati noomitusega pükste taskus 2 tuletiku, tikutoosi küljest rebitud väävliriba, 2 sigareti ning parema jalatsi sees võõra kinnipeetava isiku sildi omamise eest. 25.05.2009 karistati kartserisse paigutamisega 3 päevaks, kuna vastuvõtuosakonnas toimunud läbiotsimise ajal omas sinise spordikoti küljetaskus ühte toosi tuletikke, mida alaealisel kinnipeetaval isikul on keelatud omada. Kohus nõustub, et on tegemist režiimi rikkumistega, kuigi mitte kõige ohtlikuma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Samas isik ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Õppetegevuses osalemine oleks isikule aga väga vajalik, sest tal puudub põhiharidus. Süüdimõistetul puuduvad isikuttõendavad dokumendid. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanemise korral on B.A võimalik asuda elama kolmeliikmelise pere juurde ühetoalisesse ahjuküttega üürikorterisse Aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, korteri omanik T N, kes elab samas majas on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik 9). Samas korteris elavad täisealised isikud M R ja A S on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11, 12). Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht ja kindel sissetulek. Pere sissetulekuks on vaid ema töötasu ja elatisraha. Kinnipeetava ema A S sõnul on perekonna toimetulek kasin. Arvestades B.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikust, arvukust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( korduvalt karistatud väärteokorras) ja vangistuses viibides ( kaks kehtivat karistust ja kasuliku tegevuse puudumine), on kohus seisukohal, et B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Olles kriminaalhoolduse all on ta toime pannud nii uusi kuri- kui ka väärtegusid. Varavastaste kuritegude opuhul on selle retsidiivsus üsna suur, eriti varem kriminaalkorras karistatud isikute puhul. B.A ei oma iseseisvalt sissetulekut, ema sissetulek on tagasihoidlik, mis veelgi suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. 3
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Tartu Maakohtu 27.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.