Obsah (5)

§ 76§ 75§ 424§ 65§ 50

1-18-4167 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-4167 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtša

§ 76

lg 5 alusel allutada T.S katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada T.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1. T.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. T.S vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, T.S-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 27.12.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 16.05.
4. a kohtuotsusega tunnistati T.S süüdi

§ 424lg 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena T.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Karistuse kandmise algus oli 15.05.

1. a ja lõpp on 13.03.
2. a. T.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud samuti joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemisel soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles osaleb isik tööhõives ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas korras kahetoalise korteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et isikul vabanemisjärgset töökohta ei ole. Enne vangistust tegi isik juhutöid, mitteametlikult. Enamuse oma elust on olnud ametlikult tööga hõivatud. Tööharjumus ja soov tööd teha on olemas ning töökohti ei vali. Seisuga 07.11.2018 K-raha andmetel isikul rahalised nõuded puuduvad. T.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha T.S-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et vangla ja prokuröri arvamus on põhjendatud. Veendumus on olemas, et isik tegi järeldusi ja soovib vabaduses ravile asuda. Kaitsja palub isiku vabastada tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et T.S-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.S-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab T.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on T.S olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/