KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-18-3043 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
- juuni
- a otsus, millega A.Z (ik. XXX) tunnistati süüdi väärteoasjas nr 2670,18,001643 Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku A.Z-i kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
- juuni
- a otsus väärteoasjas nr 4-18-3043 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna poolt on 18.05.
- a koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et A.Z juhtis samal päeval kella 19:23 ajal Pärnu linnas (uuel sillal suunaga Papiniidu tn) mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 5 km, lubatud suurim sõidukiirus teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas A.Z lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Oma teoga rikkus A.Z LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 3 kvalifitseeritava väärteo. 1
(5)- 07.06.
- a edastas kohtuväline menetleja A.Z-i väärteoasja Pärnu Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja taotles A.Z-i süüdimõistmist LS § 227 lg 3 järgi ning tema karistamist arestiga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega.
- Pärnu Maakohus mõistis A.Z-i 21.06.
- a kohtuotsusega süüdi LS § 227 lg 3 järgi ning karistas teda 15 ööpäeva pikkuse arestiga. Lisakaristusena võttis kohus A.Z-ilt ära sõiduki juhtimise õiguse 6-ks kuuks. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt kohustas kohus A.Z-i asuma aresti kandma 16.07.
- a kell 10:
- Kohtuotsuse põhjendustes märkis kohus, et A.Z-i poolt 18.05.
- a väärteo toimepanemine leidis tõendamist. A.Z on täitnud väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivse koosseisu osas leidis kohus, et A.Z pani väärteo toime kavatsetult, kuna ta teadis väga hästi, et ületab sõidukiirust ning selline kiiruse vahe lubatud kiirusest, ei saanud jääda juhile hajameelsusest märkamata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et A.Z on pannud korduvalt toime samalaadseid süütegusid, tal on 8 kehtivat väärtegu, mis on kõik määratud liiklusrikkumiste eest ning 5 nendest kiiruse ületamise eest. Temale määratud varasemad rahatrahvid on tasumata. Samuti on temalt varasemalt ära võetud juhtimisõigus. Ükski varasem karistus ei ole mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Seetõttu leidis maakohus, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel A.Z-i süü suurust, mida mõjutas kohtu hinnangul väärteo toimepanemine tahtlikult ning ületatud kiiruse määr, mis on LS § 227 lg 3 rikkumise ülemmäära lähedal. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes kohtu hinnangul ei esinenud. Kohus leidis, et A.Z-i süü suurust arvestades tuleb teda karistada 15-päevase arestiga. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud kohus võimalikuks, kuivõrd varasemalt temale määratud üldkasulik töö ei mõjutanud teda uusi süütegusid mitte toime panema. Samuti leidis kohus, et edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks on põhjendatud A.Z-ilt juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalmääras ehk 6ks kuuks.
- Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.Z-i kaitsja Paul Järve, kes palub maakohtu otsus tühistada A.Z-ile mõistetud karistuse osas ning asendada temale mõistetud 15-päevane arest ühiskondliku tööga. Samuti palub kaitsja vähendada lisakaristust võttes A.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse 3-ks kuuks. Kaitsja leiab, et A.Z-ile mõistetud karistus ja lisakaristus on liiga karmid. Kaitsja hinnangul on kohus ekslikult asunud seisukohale, et A.Z pani rikkumise toime kavatsetult. A.Z on oma tegu kahetsenud ning ta tegi seda puhtsüdamlikult. A.Z omab töökohta OÜ-s X ja töötab XXX. 15-päevase aresti tõttu võib ta oma töökoha kaotada. Arest ei ole A.Z-i suhtes möödapääsmatu karistus, kuna ta on ka varasemalt saanud asenduskaristusena üldkasuliku tööga hakkama. Kohus ei põhjendanud oluliselt miks üldkasulik töö A.Z-ile ei sobiks. Kaitsja leiab, et A.Z-i suhtes on põhjendatud kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Lisakaristuse mõistmisel oleks piisav kui juhtimisõigus võetaks A.Z-ilt ära 3-ks kuuks. 2
(5)- Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.
- a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon käiguta, kuna see oli esitatud puudusega. Ringkonnakohus andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks kuni 23.08.
- a. Kaitsja kõrvaldas 21.08.
- a ringkonnakohtu poolt märgitud puuduse, milles märkis, et ei soovi osaleda kohtuistungil.
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist IV esitas 23.08.
- a ringkonnakohtule apellatsioonivastuse, milles leiab, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu on tõendamist leidnud ja karistus on määratud õiglaselt vastavalt toimepandud kuriteo raskusele. Kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ja jälgitav. Kohtuväline menetleja palub jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuses toodud asjaolud alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab apellatsiooni läbi üksnes selle piires. A.Z-i kaitsja on taotlenud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning leiab, et mõistetud arest tuleks asendada üldkasuliku tööga. Samuti tuleks vähendada lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuu peale. Kaitsja leiab, et A.Z-i süü ei ole sedavõrd suur nagu maakohus leidis, kuna tegemist ei ole kavatsetud süüteoga ning A.Z on puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut. Sellest tulenevalt tuleks tema karistus asendada ja lisakaristust vähendada. Seega ei vaidlusta apellant sisuliselt kuriteo toimepanemist kui sellist. Menetlusalune isik ise on tunnistanud väärteoprotokollis kirjeldatud ja temale etteheidetava teo toimepanemist. Ringkonnakohus ei tuvastanud samuti maakohtu otsuses selliseid menetluslikke rikkumisi, millel tuleks täiendavalt peatuda. Seetõttu annab ringkonnakohus hinnangu vaid A.Z-ile mõistetud karistuse ning lisakaristuse pikkuse kohta lähtuvalt A.Z-ile etteheidetava süü suurusest.
- Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud piisava põhjalikkusega, miks tuleb A.Z-i põhikaristusena karistada arestiga. Kohus arvestas nii A.Z-i varasemate rikkumiste rohkusega, nende laadiga ning sellega, et senised karistused ei ole A.Z-i käitumist motiveerinud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et varasemad karistused ei ole A.Z-i suhtes eripreventiivsetele eesmärkidele mingit mõju avaldanud ning seetõttu tuleb tema suhtes antud juhul kohaldada raskemat karistust, milleks on arest. Maakohus on ka arves tanud A.Z-i süü suurusega tulenevalt teo tahtlikkusest ning ületatava kiiruse määrast. Nimelt leidis maakohus, et A.Z pani kiiruse ületamise toime kavatsetul. Kuigi kaitsja apellatsioonis leiab, et A.Z ei pannud tegu toime kavatsetult vaid pigem hajameelsusest, ei ole eluliselt siiski usutav, et isik ületab 50 kiirusepiiranguga alas kiirust vähemalt 52 km/h, s.o sõidab sisuliselt Pärnu linnas 107 km/h +/- 5 km ja teeb seda hajameelsusest sõites teise auto järgi. Isegi kui möönda, et A.Z pani sellise kiiruseületamise toime hajameelsusest ja seda linnaliikluses, siis võib järeldada, et isik, kes ei suuda keskenduda sellisel kiirusel liiklusele, on eriti ohtlik kaasliiklejatele. Arvestades A.Z-i varasemaid korduvaid rikkumisi just kiiruse ületamise tõttu, on igati alust seisukohaks, et ka seekord seadis ta omale eesmärgiks kiiruse ületamise ning möönis, et paneb sellega toime süüteo. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et A.Z ületas kiirust vähemalt 52 km/h. Mis tähendab, et ta rikkus LS § 227 lg-s 3 sätestatud võimaliku kiiruseületuse ülempiiri lähedale. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et A.Z-i süü antud süüteo toimepanemisel ei ole väike. 3
(5)Seonduvalt apellandi väidetava puhtsüdamliku kahetsusega A.Z-i poolt, märgib ringkonnakohus, et maakohtu kohtuistungil süü tunnistamine ei tähenda veel isiku puhtsüdamlikku kahetsust teo toimepanemise suhtes. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Samas tuleb arvestada, et asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema kriminaaltoimiku materjalidest. Kohtupraktika kohaselt võib ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda, kuid sellise kahetsusavalduse siirust tuleb menetlejal hinnata. Maakohus on käesoleval juhul seda ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et A.Z-i senine järjepidev liiklusrikkumiste toimepanemine, sh. kiiruse ületamine ning selle eest karistuste saamine ja muuhulgas karistuste täitmata jätmine, ei ole tema käitumist senini muutnud, mis omakorda viitab teatud määral karistamatuse tundele ega veena ka ringkonnakohut selles, et A.Z on puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole seega, arvestades A.Z-i süü suurust, maakohtu otsusega mõistetud karistus ebamõistlikult range. LS § 227 lg 3 järgi süüdimõistmisel karistatakse isikut rahatrahvi, aresti või lisakaristusega. Kohus on põhjendanud, miks ei ole mõistlik A.Z-i enam karistada rahatrahviga ning miks tuleb tema suhtes kohaldada aresti. KarS § 48 kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest mõista põhikaristusena aresti kuni 30 päeva. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kuigi maakohus on lugenud A.Z-i süü suureks, on kohus asunud seisukohale, et A.Z-i puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning A.Z-ile on vaatamata süü suuruse möönmisele mõistetud karistuseks LS § 227 lg-st 3 tulenevalt aresti keskmine määr s.o 15 päeva. Seega ei ole alust väita kohtu poolt liiga karmi karistuse mõistmises. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus piisavalt põhjendanud ka seda miks ei ole A.Z-i aresti põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Olukorras, kus isikule on juba eelnevalt määratud üldkasulik töö, kuid see ei mõjutanud teda hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest, ei ole põhjust arvata, et andud juhul taas üldkasulikku tööd määrates, ta on motiveeritud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 selgitanud, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Seega on ka põhjendatud mõista süüdlasele raskem karistus, kui eelmine samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus ning aresti asendamine samalaadse rikkumise eest, ei omaks A.Z-i suhtes mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 9. Kaitsja väited, et aresti kohaldamine tooks A.Z-ile kaasa töökoha kaotuse on paljasõnalised. Nimelt on 21.06.2018. a kohtuistungil A.Z selgitanud, et 25-päevane aresti oleks tal seoses töötamisega keeruline kanda, kuid 10-päevane arest oleks paras, et tööjuurest ennast välja vabandada. Karistuseks on A.Z-ile määratud lõppkokkuvõttes 15-päevane arest, mis on küll suurem kui 10 päeva, kuid oluliselt väiksem 25-st päevast. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et karistus ei peagi olema toimepanija jaoks mugav, vaid peabki nõudma teatud pingutusi ja seda ka oma igapäevase elu korraldamisel. A.Z-i poolt istungil antud ütlustest saab järeldada, et tal on võimalik tööl oma asja nii korraldada, et 15-päevane arest ei tingi temal töökoha kaotust. 4
(5)- Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuses välja toodud ka selliseid asjaolusid, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise lisakaristuse osas ning selle vähendamise 3-kuu peale. LS § 227 lg 5 p 2 võimaldab kohaldada LS § 227 lg 3 alusel isikut süüdi mõistes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 6-kuuni. Arvestades seda, et A.Z-i suhtes on juba varasemalt juhtimisõigus 1-ks kuuks ära võetud, kuid see ei omanud sellist mõju, et ta hoiduks rikkumistest, siis on käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamine ja seda pikemas ulatuses kui varasemalt, igati põhjendatud. Maakohus on ka selgitanud, miks tuleb kohaldada A.Z-i suhtes lisakaristust just selle maksimaalmääras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et A.Z-ile mõistetud lisakaristus koos temale mõistetud põhikaristusega vastab nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Kaitsja ei ole apellatsioonis toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust ega selgitust, miks peaks lisakaristust A.Z-i puhul vähendama.
- Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. / / 5
(5)