Toimik nr 1-11-7041 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7041 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2013 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu H.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jä tta H.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt H.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, ning käibemaks 8 eurot). Välja mõista H.S-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 24.01.2011 ja lõpp 24.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.10.
- Kinnipidamisasutusest H.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus ed on kustunud. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, mida üürib kinnipeetava ema xx xx. Isik on omandanud põhiharidus ja puidupingitöölise eriala. Isik omab ametliku töö kogemust aastatel 1998-2006, peamiselt puiduga seotud töökohtadel. Enne vangistust töötas juhutöödel. Omab võlgnevusi kohtutäiturite ees. Tutvusringkonda kuulub kriminaalset mõtteviisi toetavaid isikuid. Iisku kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega (joobes juhtimine, vägivalla kasutamine). Varasemalt on läbinud programmi xxx, kuid oma probleemkäitumist isik muutnud ei ole. Isik on varasemalt olnud 3 korral kriminaalhooldus el. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, füüsilises ja vaimses vägivallas, ähvardamises, alandamises, väljapressimises. Oht on tõenäolisem, kui isik kuritarvitab sõltuvusaineid, reageerib kannatanu tegevusele, läheb kätte maksma, omakohut mõistma. Vangla toetab H.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt saab kinnipeetav vabanemise korral elama asuda xxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga, kus elavad isiku ema ja kasuisa. Kinnipeetava ema töötab ametlikult ja kasuisa on pensionär. Kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht. Vabanemisel tuleks kinnipeetaval võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. H.S soovib t ingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Töökoht on talle garanteeritud xxx, see on metsatöödega tegelev ettevõte. Kaitsja toetab isiku enne tähtaegset vabastamist. Esimest korda vangistuses oleva isiku jaoks on karistuse eesmärgid ilmselt saavutatud. Uusi distsiplinaarrikkumisi ei ole süüdimõistetu toime pannud. Isikut toetavad tema lähedased, töö - ja elukoht on olemas. Kõisk eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist . H.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati raskendavatel asjaoludel väljapressimise toimepanemise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Temal kuritegulik käitumine (mh vägivaldsus) on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et H.S võib jätkata vabaduses alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ning käitumiskontrollile allutamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Seega ei ole H.S varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud. 2
(4)Kuigi temale määratud neli distsiplinaarkaristust on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Kohtuotsuses on kolm väljapressimise episoodi lühikeseaja jooksul. Kuriteod pandi toime grupis, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga. Tema vabastamisel vangistusest üle ühe aasta ja kahe kuue enne karistusaja lõppu saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne riivata. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arv amused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et H.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (2 korral) ja varavastase kuriteo eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, kuid katseaja möödumisel jätkas kurit egelikku elu pannes toime uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab H.S karistust väljapressimise eest grupi poolt mis on toime pandud pool aastat peale Harju Maakohtu 23.01.2009 kohtuotsusega määratud katseaja lõppu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-12) on näha, et H.S-i on väärteokorras 23 korral karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 17 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, sealjuures joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõist etud karistused H.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustuses t on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus ed on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Uusi distsiplinaarrikkumisi ei ole süüdimõistetu toime pannud ja kohus tunnustab seda, hindab pisitiivselt, süüdimõistetu kasuks. Kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega 05.01.2015. Vabanedes saab H.S elama asuda üürikorterisse aadressil xxx , kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema ja kasuisa. Kinnipeetava sõnul on talle garanteeritud töökoht metsaettevõttes, kuid vastavat garantiikirja ei ole kohtule esitatud. 3
(4)Arvestades H.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu väljapressimine grupi poolt) , korduvaid karistusi (korduvad liiklussüüteod mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, vägivalla kasutamine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ja pisivargused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli ju ba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid peale katseaja lõppemist jätkas kuritegelikku elu pannes toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusel olles esines isikul korduvalt registreerimiskohustuse rikkumisi mitteaksepteeritavatel põhjustel (kriminaalhooldaja arvamus 11.12.2012). Viimane I astme varavastase väljapressimi kuriteose pani A.A toime juba pool aastat peale Harju M aakohtu 23.01.2009 kohtuotsusega määratud katseaja lõppu. Seega kriminaalhooldus ei osuta piisavalt mõju. Isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Kohus tutvus 23.01.2009 kohtuotsusega ja leiab, et kannatanu suhtes oli toime pandud tõesti tema inimväärikust sügavalt alandav kuritegu, mille käigus kasutati kannatanu suhtes nii psüühilist kui ka küünilist füüsilist vägivalda. Kohus leiab, et kannatanu õiglustunne oleks märkimisväärselt riivatud, kui varem korduvalt karistatud ja mitmel korral karistusest vabastatud isik oleks sellise kuriteo puhul enne tähtaega vabastatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus ning isegi viimase kuriteo toimepanemise ajal lapseootel naine, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetava karistusae g lõpeb 24.01.2015, ärakandmiseks on veel 1 aasta ja 3 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu H.S-i temale Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)