KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-16219 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri N.N´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Valeri N.N (isikukood: 38702212215; kannab karistust Viru Vanglas) Arvo Suuban Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Valeri N.N elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Valeri N.N´ilt riigituludesse 300- krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Valeri N.N 1-0816219, kaitsjatasu“. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Valeri N.N´ile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1
(3)Viru Vangla esitas 18.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri N.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Valeri N.N mõisteti süüdi Viru Maakohtu 24.03.2009 kohtuotsusega nr.1-08-16219 KarS §200 lg.2 p.4,7 § 213 lg1 § 199 lg 2 p 4,7,8 § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64, KrMS §238 ja KarS § 68 kohaldamisega 1 aasta 11 kuu 27 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 23.12.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja §215 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse- 4 kuud 1 päev vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.07.2008 ja karistuse kandmise lõpp 19.11.2010. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx xxx Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Viljandi Ühendatud Kutsekoolis läbis kinnipeetav püüsepa, puusepa ja betoneerija eriala õppekava. Kriminaalhoolduse suunamisel läbis vabaduses Tööharjutuse kursuse. Erialane töökogemus puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vanglas kinnipeetavaga viidi läbi Convictuse tugigrupi konsultandi poolt individuaalne nõustamine. Enne vangistust tarvitas narkootikume. Viru Vangla on arvamusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei toeta Valeri N.N-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, leides, et V.N.N-i puhul uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Enne vangistus V.N.N oli kriminaalhooldusel kuid ei allunud kehtestatud normidele ja katseajal pani toime uue kuriteo. Varem on V.N.N-i suhtes kaks korda rakendatud kriminaalhooldust kuid ta ei teinud enda jaoks järeldusi. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Valeri N.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul Valeri N.N-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Valeri N.N-i vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetava elukoht vabanemisel vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht, ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik Valeri N.N-i suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Valeri N.N tuleb jätta elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Valeri N.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 3 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. 2
(3)Valeri N.N on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud tingimise enne tähtaega vangistusest pani katseajal toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega katseajal suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistus kinnipeetav tarvitas narkootikume ja see on tõsiseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Valeri N.N-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Valeri N.N-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, arvukust ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3
(3)