(3)Süüdi tunnistada H.I KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega nr 1-09-6133 H.I-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega ning mõista H.I-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 03.09.

1. a. Tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.I-lt 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot ja 94 senti S.P. kasuks tasumisega viimase a/arvele XXX SEB Pank AS. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.I-lt 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-2220 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. H.I süüdistatakse selles, et tema 01.01.2012 kell 01.00 paiku Tartu linnas Raekoja plats 11 maja hoovis tungis kallale S.P. ja lõi kannatanut rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas H.I S.P. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: näopiirkonna verevalumi ja hammaste murru. Sellega pani H.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Kokkuleppe sisu. 2

(3)KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.I-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega nr 1-09-6133 H.I-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusega 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 03.09.2012.a. Tsiviilhagi. Kuriteoga tekitas H.I füüsilist valu ja tervisekahjustusi S.P. , kes on esitanud tsiviilhagi 166.94 euro nõudes. Süüdistatav võttis hageja nõude õigeks ja see on kokkuleppe sisus. Kuna süüdistatav võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus õigeksvõetud hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127 alusel. Kahju tasuda S.P. a/a XXX SEB Pank AS. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 96 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha kohus H.I-lt välja ei mõista, sest arutatav kuritegu oli toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Seetõttu oli võimalik ühe isiku kuritegusid menetleda ühes menetluses. Erinevates menetlustes menetletud kriminaalasjades ei ole põhjendatud sundraha mitmekordne väljamõistmine. Tartu Maakohtu 27.01.2012. a otsusega on H.I-lt välja mõistetud sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteo eest. Ene Muts kohtunik 3