1-12-11350/29

Kohtuasi 1-12-11350 MÄÄRUS Rakveres, 09.09.2013 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Kai Rosar juuresolekul, Vaatas läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 17.06.2013 esitatud erakorralise ettekande R.J-i /ik XXX eluk. xxxx/ suhtes. Kohtuistungist võttis osa R.J , tema kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel ja kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo. Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega tunnistati R.J süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 22.03.2012 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. R.J allutati käitumiskontrollile ja teda kohustati mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.J hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu registreerimistele ja rikub alkoholi tarvitamise keeldu, taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtus antud ütlustest nähtub järgnev. R.J on üldkasulikku tööd teinud 14 tundi, tegemata on 1076 tundi. R.J ei ole esitanud kriminaalhooldusametnikule mingeid mõjuvaid põhjendusi üldkasuliku töö mittetegemise kohta, ametnik on teinud R.J-ile üldkasuliku töö mittetegemise kohta kaks kirjalikku hoiatust, need pole mõju avaldanud. R.J käis viimati registreerimisel 13.05.2013, edaspidi pole ta kutsetele reageerinud, pole olnud kättesaadav ka telefoni teel, R.J pole ametnikule esitanud mõjuvaid põhjusi registreerimiskohustuse mittetäitmise kohta. R.J on rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu- 15.06.2013 alkoreidi käigus tuvastati tal alkoholi tarvitamise tunnused, hooldusalune tunnistas, et oli joonud õlut. Lisaks on R.J juhtinud 20.08.2013 mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, nimetatud rikkumise eest tunnistati ta Viru Maakohtu 21.08.2013 otsusega süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja karistati arestiga 20 päeva. R.J-i 06.09.2013 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta soovib üldkasuliku töö tegemist jätkata, põhjendab üldkasuliku töö mittetegemist sellega, et tal on jalg haige. 15 aastat tagasi liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu jalg aegajalt valutab ja segab teha rasket füüsilist tööd. Ta tunnistab, et haigusest pole ta kriminaalhooldusametnikule rääkinud, tal pole esitada ka arstitõendit. Ta tunnistab, et talle on tehtud kaks kirjaliku hoiatust üldkasuliku töö mittetegemise kohta, ta ei oska põhjendada miks ta varem pole rääkinud jalatraumast. R.J tunnistab registreerimistele mitteilmumist, ta põhjendab mitteilmumist sellega, et oli suvel kahel korral haige. Ta ei oska põhjendada, miks ta pole haiguste kohta esitanud arstitõendeid ja pole oma haigustest informeerinud kriminaalhooldusametnikku. R.J tunnistab ka alkoholi tarvitamist, samas vabandab end sellega, et ta ei tarvita alkoholi iga päev ja joob vaid õlut. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmine, registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine R.J poolt on kohtus tõendamist leidnud. Erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele selles toodud motiividel. Kohtu arvates on R.J väljendanud ükskõikset suhtumist kohtuotsuse täitmisse, üheksa kuu jooksul on ta teinud vaid 14 tundi üldkasulikku tööd, rohkem kui kolm kuud pole ta käinud registreerimistel. Kohus ei pea usaldusväärseiks R.J-i ennastõigustavaid väiteid enda haiguste kohta kuna on mõistetav, et selliseid haigestumisi peab ta tõendama arstitõenditega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.J-ile on kriminaalhooldusametniku poolt kahel korral (28.03.2013. ja 29.04.2013) tehtud kirjalik hoiatus kuna hooldusalune ei sooritanud üldkasuliku töö tunde. Nendest hoiatustest R.J vajalikke järeldusi ei teinud, mingitest segavatest asjaoludest või haigustest ta kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud. Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde, ta märkis, et R.J on andnud korduvaid lubadusi üldkasuliku töö tegemise kohta, kuid pole neid täitnud. Kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et R.J pole avaldanud kordagi midagi oma jalatraumast või haigustest, R.J pole esitanud ka arstitõendeid ega muid dokumente, mis põhjendaksid üldkasuliku töö mittetegemist ja registreerimistele mitteilmumist. Lisaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele ja registreerimiskohustuse rikkumisele on R.J korduvalt rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu. Asjaolu, et ta kriminaalhooldusel olles juhtis mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi viitab sellele, et ta pole teinud õigeid järeldusi varasematest samalaadsete süütegude eest mõistetud karistustest ning karistuse eesmärkide saavutamine üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli tingimustes pole võimalik, kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. R.J-ile mõistetud 1 aasta ja 6 kuulisest vangitusest (1090 tundi ÜKT-d) on ta ära kandnud 14 tundi ÜKT-d, mis võrdub 7 päeva vangistusega, karistust jääb kanda 1 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428, 432 kohus m ä ä r a s: Kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 27.11.2012.a. kohtuotsusega R.J-ile KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.J-i kinnipidamiskohta saabumise aeg. Välja mõista R.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 144.00 eurot. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 144.00 (s.h. on käibemaks 20%) eurot vandeadvokaat Mati Senkeli poolt R.J-i kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 (kümme) päeva jooksul alates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2 Tiit Kullerkupp