, § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.A isikukood: XXX, elukoht: XXXX tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 07.05.2013 vahistamismäärusega, kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2013. a Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimased: - 08.12.2010. a Tartu Maakohtu otsusega
ja § 121 järgi
lg 1 alusel liitkaristus 6 kuud vangistust ja
lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust,
MS § 3101 lg 1 alusel kohaldati lähenemiskeeld 3 aastaks; - 20.05.2011. a Harju Maakohtu otsusega
p 1, 3 järgi 1 aasta vangistust,
lg 1 alusel liitkaristus 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust,
lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamisega jäi kandmisele 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust, karistusaja algus 07.12.2010. a; väärteomenetluses karistatud 5-l korral. Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.A
Süüdi tunnistada B.A
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskeima karistusega ja mõista B.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
Mõistetud vangisatusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda osaliselt ärakandmisele kuuluva 6-kuulise vangistuse algust alates 07.05.2013. a. 1 (üks) aasta pikkust vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui B.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajaks määratud käitumiskontrolli nõuetekohaselt
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata B.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui 6 (kuue) kuu möödumisel kinnipidamisest arvates. KrMS § 3101 järgi kohaldada B.A-le lähenemiskeeld tähtajaga 3 (kolm) aastat, keelates tal lähenemise M.M. mitte lähemale kui 50 m, s.h. ka M.M. elukohale Tartus XXX ja keelates B.A M.M. igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. M.M. juhuslikul kohtumisel on B.A kohustus M.M. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 meetri kaugusele. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõend – kööginuga kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.A-lt 823 (kaheksasada kakskümmend kolm) eurot ja 65 senti riigituludesse menetluskulude katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.A-le menetluskulu tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS), viitenumber 2800049874. Selgituses näidata Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, kohtuasja number 1-13-9211, ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Otsuse koopia saata kaitsjale advokaat Aivar Kellole, kes ei võtnud osa kohtuistungist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab B.A süüdistatakse selles, et tema • ajavahemikus 02.-03.03.2013 öisel ajal kella 2-3 paiku Tartus XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga 3-4 korral oma elukaaslasele M.M. pähe ja vastu käsivarsi. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu; • ööl vastu 09.03.2013 Tartus XXX korteri esikus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga vastu M.M. suud, mille tulemusena suu veritses. M.M. läks vannituppa, et verejooksu peatada. Esikusse tagasi tulles lõi B.A M.M. lahtise peopesaga vastu nägu vähemalt 3 korral, nii et kannatanu põrandale kukkus ning seejärel lõi ta M.M. veel vähemalt 5 korral jalgadega vastu selga. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu; • ajavahemikus 22.- 23.04.2013 kella 20-21 paiku Tartus XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi lahtise käega 2 korral vastu M.M. pead ja ühel korral vastu alaselga. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu; • 26.04.2013 kella 8 paiku Tartus XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga vastu M.M. pealage. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu ja pea piirkonna põrutushaava; • 26.04.2013 kella 10 paiku Tartus XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga M.M. paremale poole silmapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu ja parema silmaümbruse verevalumid; • 06.05.2013 kella 22.45 paiku Tartus XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli 3 käigus lõi 6-7 korral rusikaga M.M. selga, hammustas näost ja lõi M.M. kööginoaga kõhtu, käe ja jala piirkonda marrastushaavu. Sellise tegevusega tekitas B.A M.M. füüsilist valu. Sellega pani B.A toime
teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja löömise. Veel süüdistatakse B.A selles, et tema umbes 22.04.2013 paiku Tartus XXX peale seda, kui oli M.M. paar korda tõuganud, mille peale kannatanu karjuma hakkas, haaras köögist noa ja ütles, et ma võin sind torgata, et kui sa karjud veel kord. M.M. tunnetas antud ähvardusest reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani B.A toime
tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.A-le karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel ja mõista B.A-le lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 1 aasta vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui B.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel lugeda osaliselt ärakandmisele kuuluva, so 6-kuulise vangistuse ärakandmise algus alates B.A kahtlustatavana kinnipidamisest 07.05.2013. KrMS § 3101 järgi kohaldada lähenemiskeeld B.A suhtes 3 (kolmeks) aastaks, keelates tal lähenemise M.M. mitte lähemale kui 50 m, sh ka M.M. elukohale Tartu linnas XXX ja keelates B.A M.M. igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. M.M. juhuslikul kohtumisel on B.A kohustus M.M. kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. 4 Menetlus kohtus Kokkulepe olid süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et B.A , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et B.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.A süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 343,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on 0,45 eurot. Menetluskulude summa on 823,65 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades asjaolu, et B.A on töötu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.