Obsah (6)

§ 318§ 390§ 384§ 180§ 189§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6997 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vai

§ 318

lg-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 jätta A.P apellatsioon osas, milles vaidlustatakse tsiviilhagide väljamõistmist, läbi vaatamata. Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta süüdistatavate A.P ja Vladimir Barilovi apellatsioonid

§ 390ja § 337 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 02.08.2012 otsusega tunnistati A.P süüdi KarS § 25 lg 2 § 209 lg 2 p 1, § 346, § 213 lg 1, § 214 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi , mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust ning rahaline karistus 128 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.07.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta) ning mõistis A.P-le lõplikult liitkaristuseks 5 aastat vangistust ja rahalise karistuse 128 eurot. Maakohus mõistis A.P-lt välja ka menetluskulud, sh sundraha 725 eurot, kaitsja I. Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 401,96 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 11,85 eurot, kaitsja I. Belugini poolt 17.06.2011 eelistungil osutatud õigusabi eest 114,68 eurot, kaitsja I. Belugini poolt 07.03.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 192 eurot ja kaitsja I. Belugini poolt 30.07.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 eurot.

§ 180

lg 3 alusel vabastati A.P osaliselt menetluskulude tasumisest ning temalt mõisteti riigituludesse välja sundraha 350 eurot, kaitsja I. Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 200 eurot, kaitsja I. Belugini poolt 17.06.2011 eelistungil osutatud õigusabi eest 100 eurot, kaitsja I. Belugini poolt 07.03.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 100 eurot ja kaitsja I. Belugini poolt 30.07.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 96 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda.

§ 180

lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrati A.P-le menetluskulude summas 846 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 70,50 eurot. Sama otsusega tunnistati KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi süüdi Vladimir Barilov, kellele mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Maakohus mõistis V. Barilovilt riigituludesse välja menetluskulud, sh sundraha 725 eurot, kaitsja A. Suubani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 277,44 eurot, kaitsja O. Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 65,45 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 11,85 eurot, kaitsja A. Suubani poolt 07.03.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 348,60 eurot ja kaitsja A. Suubani poolt 30.07.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 192,96 eurot.

§ 180lg 3 alusel vabastati V.

Barilov osaliselt menetluskulude tasumisest ning temalt mõisteti riigituludesse välja sundraha 350 eurot, kaitsja A. Suubani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 200 eurot, kaitsja A. Suubani poolt 07.03.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 250 eurot ja kaitsja A. Suubani poolt 30.07.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 150 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda.

§ 180lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrati V.

Barilovile menetluskulude summas 950 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 79,16 eurot. Maakohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagid ja mõistis süüdistatavatelt kannatanu O.S. kasuks solidaarselt välja 7,35 eurot. Veel mõistis maakohus A.P-lt kannatanute S.K. ja V.P. kasuks välja vastavalt 95,87 eurot ja 113,44 eurot.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad A.P ja V. Barilov. 2.
2. Süüdistatav A.P ei nõustu maakohtu otsusega sundraha, tsiviilhagide ja menetluskulude osas. A.P põhjendab oma kaebust sellega, et ei ole võimeline menetluskulusid tasuma ja seda isegi ositi. Seetõttu palub A.P kohtult luba maksta sundraha ja menetluskulud vangistusest vabanemisel või vabastada ta maksmisest, kuna on maksevõimetu. 2.
3. Ka süüdistatav V. Barilov vaidlustab maakohtu otsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, märkides, et on maksevõimetu. V. Barilovil on kehv tervis ning invaliidsus ja ta viibib vanglas. Seetõttu palub ta end täielikult maksmisest vabastada või lükata maksmine edasi kuni vanglast vabanemiseni. Ringkonnakohtu seisukoht Käesoleval juhul on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus vaidlustatud kahes osas – esiteks A.P-lt välja mõistetud tsiviilhagide (I) ning teiseks süüdistatavatelt välja mõistetud menetluskulude osas (II). 2 I
4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on

§ 318lg 3 p 4 kohaselt piiratud.

Nimetatud sättest koos

§ 318

lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
3. A.P kaebuses ei ole osundatud ühelegi

§ 318lg-s 4 loetletud asjaolule.

Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks käesolevalt alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seejuures juhib kohus tähelepanu sellele, et 30.07.2012 sõlmiti A.P-ga kokkulepe, milles oli muuhulgas välja toodud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. A.P on oma allkirjaga kokkuleppel kinnitanud, et on nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga ning tsiviilhagide suurusega ning jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Sõlmitud kokkulepe avaldati ka maakohtu istungil, kus A.P kinnitas veel kord, et kokkuleppe sisu on talle täielikult arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning tegemist on tema vaba tahtega. 5. Kuivõrd apellatsioonis ei ole märgitud ning ringkonnakohus pole tuvastanud ühtegi

§ 318

lg-s 4 toodud kohtuotsuse vaidlustamise alust, jätab ringkonnakohus A.P apellatsiooni tsiviilhagide vaidlustamise osas läbi vaatamata. II 6. Osas, milles süüdistatavad vaidlustavad nendelt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulusid, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebused kuuluvad lahendamisele määruskaebemenetluses. Nimelt sätestab

§ 189

lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Nimetatud korras on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võimalik vaidlustada ilma

§ 318lg-s 4 sätestatud piiranguteta.

Sellest tulenevalt ei laiene

§ 318lg-s 4 sätestatud kaebepiirang A.P ja V.

Barilovi taotlusele jätta menetluskulud riigi kanda või määrata maksmine pärast vanglast vabanemist ning ringkonnakohtul tuleb taotlused lahendada määruskaebemenetluse korras. 7. Ringkonnakohus leiab, et A.P ja V. Barilovi taotlused menetluskulude jätmiseks riigi kanda ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 7.1.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut 3 täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid menetluskuludest. 7.

1. Käesolevas asjas on A.P ja V. Barilov taotlenud neilt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eeltoodust tulenevalt võimatu. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavatelt välja mõistetud menetluskulude täiendavat vähendamist, kuivõrd maakohus on juba niigi jätnud märkimisväärse osa menetluskuludest riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kaebustes märgitud asjaolud – V. Barilovi kehv tervis ning süüdistatavate viibimine vanglas – ei anna alust menetluskulude täiendavaks vähendamiseks.
2. Samuti ei kuulu rahuldamisele süüdistatavate taotlus alustada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist. Ringkonnakohus selgitab, et ehkki

§ 424

võimaldab mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega täiendavalt pikendada või ajatada menetluskulude tervikuna või ositi tasumise tähtaega, ei ole seda võimalik teha pikemalt kui üks aasta. Seega menetluskulude tasumise ajatamiseks kuni süüdistatavate A.P ja V. Barilovi vanglast vabanemiseni puudub õiguslik alus. 9. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdistatavate A.P ja V. Barilovi kaebused menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus