1-13-1431/25

(09250100885)Kohtunik Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi K.U süüdistus KarS § 281 lg 1, § 209 lg 1 järgi, Marjanne Lõps süüdistus KarS § 281 lg 1 järgi Prokurör Kaitsjad Süüdistatavad Indrek Kalda K.U kaitsja advokaat Peep Rajavere, Marjanne Lõps kaitsja advokaat Vahur Krinal K.U – elukoht *, ik XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, * Marjanne Lõps – elukoht *, ik 45208084713, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, * Taotlus Prokurör Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks K.U ja Marjanne Lõps suhtes KrMS § 202 alusel Kohtuistungi toimumise aeg

1. august 2013, Haapsalus RESOLUTSIOON
2. Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3 alusel kriminaalmenetlus K.U süüdistuses KarS § 281 lg 1, § 209 lg 1 järgi ning: 1.
3. panna K.U-le kohustuseks
4. veebruariks 2014.a: 1.1.1.teha 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd; 1.1.2.hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 6391 (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot 16 senti kannatanu esindaja J K arvele * *; 1.1.3.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 509 (viissada üheksa) eurot 25 senti. 1.
5. Kui K.U ei täida talle käesoleva määruse punktis 1.1 (alapunktides 1.1.1-1.1.3) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. 2.Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3 alusel kriminaalmenetlus Marjanne Lõps süüdistuses KarS § 281 lg 1 järgi ning: 1 1-13-1431 2.1.panna Marjanne Lõps`ile kohustuseks
6. veebruariks 2014.a: 2.1.1.teha 50 (viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd; 2.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 404 (nelisada neli) eurot 61 senti. 2.3.Kui Marjanne Lõps ei täida talle käesoleva määruse punktis 2.1 (alapunktides 2.1.1-2.1.2) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
7. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankpank, arveldusarvele nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarvele nr 333416110002, viitenumber
8. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-13-1431, kriminaalmenetluse kulu. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse. 4.Saata kohtumääruse ärakiri K.U-le, M.Lõps`ile, kannatanu esindajale J. `le, kaitsjatele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD Süüdistus K.U-le on esitatud süüdistus selles, et tema esitas varalise kasu saamise eesmärgil notarile ebaõigeid andmeid, mis seisnes selles, et 12.jaanuaril 2009.a * linnas ** asuvas E N notaribüroos korteriomandi müügilepingu koostamisel esitas* notar E N teadvalt valeandmeid selle kohta, et K.U on juba eelnevalt enne 12.01.2009.a L R Haapsalus N*-*kuulunud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist tasunud ülekandega L R Hansapangas olevale arvelduskontole number * korteri ostusummast 50 000 krooni (3195.58 eurot), milline asjaolu ei vastanud tegelikkusele. K.U lubas L R korteri eest hiljemalt 12.veebruariks 2009.a tasuda samale kontole veel 100 000 krooni (6391.16 eurot), kuid kavatsus ja võimalus L R korteri eest ostusumma tasuda tal tegelikkuses puudus. Talle esitatud valeandmete tulemusel koostas ja tõestas * notar E N 12.01.2009 notari ametitoimingute raamatu registri numbri *all korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu K.U ja L R esindaja Marjanne Lõpsi vahel, kuhu märgiti ülaltoodud asjaolud, mida nii K.U kui M L oma allkirjaga kinnitasid. K.U sai sel viisil Haapsalu linnas N * – * asuva L R kinnistu, korteriomandi omanikuks ja kanti 19.jaanuaril 2009 Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number * teise jakku korteriomandi ainuomanikuna ning kustutati senine kanne L R kohta. K.U jättis jätkuvalt korteri eest L R tasumata ning vaatamata 30.07.2009 * notar E N poolt koostatud ja tõestatud L R avaldusele lepingust taganemise kohta, kuna K.U ei olnud ka selleks ajaks tasunud korteri ostuhinda 150 000 krooni, müüs 19.07.2010 nimetatud korteri 200000 krooni (12782.33 euro) eest R e. Sellise tegevusega pani K.U toime ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani K.U toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o kelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi. Marjanne Lõpsile on esitatud süüdistus selles, et tema esitas notarile ebaõigeid andmeid, mis seisnes selles, et 12.jaanuaril 2009.a linnas P*asuvas E N notaribüroos korteriomandi müügilepingu koostamisel esitas * notar E N teadvalt valeandmed selle kohta, et K.U on juba eelnevalt enne 12.01.2009.a L R Haapsalus N *-* kuulunud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu 2 1-13-1431 sõlmimist tasunud ülekandega L R H olevale arvelduskontole number *korteri ostusummast 50 000 krooni (3195.58 eurot), milline asjaolu ei vastanud tegelikkusele. Marjanne Lõps esitas notarile E N L R poolt antud volituse väites, et tal on õigus esindada viimast korteriomandi müümisel ning korteriomandi müük on L R soov ning tahe ja esitas notar E Nteadvalt valeandmed selle kohta, et lepingu objektiks olev korter ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana, kuigi see oli registreeritud rahvastikuregistris L R elukohana. Talle esitatud valeandmete tulemusel koostas ja tõestas * notar E N 12.01.2009 notari ametitoimingute raamatu registri numbri * all korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu K.U ja L R esindaja Marjanne Lõpsi vahel, kuhu märgiti ülaltoodud asjaolud, mida nii K.U kui Marjanne Lõps oma allkirjaga kinnitasid. K.U sai sel viisil H linnas N * – * asuva L R kinnistu, korteriomandi omanikuks ja kanti 19.jaanuaril 2009 Pärnu Maakohtu Lääne kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number * teise jakku korteriomandi ainuomanikuna ning kustutati senine kanne L R kohta. Sellise tegevusega pani Marjanne Lõps toime ebaõigete andmete esitamise notarile, s.o KarS § 281 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas 26.08.2013 kohtule alljärgnevad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks K.U ja M.Lõps suhtes K.U süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et K.U on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse sisuliselt ühes teos, mis on kvalifitseeritud KarS eriosa kahe erineva paragrahvi järgi. Nii kelmus kui notarile valeandmete esitamine on teise astme kuriteod ning mõlema kuriteo puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust kolme aastani kelmus puhul ning ühest kuust kahe aastani § 281 puhul. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2009.a jaanuaris, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg- neli ja pool aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Tegemist on inimesega, kellel on kindel elukoht ning töökoht, töötades Sintra Grupp OÜ -s ning omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kriminaalmenetluse kulud ning on olnud nõus hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. L R tekitati kuriteoga kahju 150 000 krooni. L R on käesolevaks ajaks surnud. L R pärija kannatanu O T esindaja J K on olnud nõus kahju hüvitamisega 100 000 krooni ehk 6391,16 euro suuruses summas kuue kuu jooksul, kui kriminaalasi lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumisega ning sel juhul ei soovi kriminaalasja menetlemist üldkorras. Arvestades pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanu esindaja arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik K.U positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks teostada teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu: 1) Kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku 0,45 eurot /II kd tl 240/, 2) kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest 192 eurot kohtueelses menetluses /II kd tl 242-245/, 3) kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest 100,80 eurot kohtus eelistungil ja 216 eurot kohtuistungil. Kokku on tekkinud menetluskulu 509,25 eurot. 3 1-13-1431 K.U-le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus K.U suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata K.U-le kohustuseks 25.veebruariks 2014: a) Teha 80 tundi üldkasulikku tööd, b) Hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 6391,16 eurot kannatanu esindaja J Karveldu sarvele * AS-s. c) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 509,25 eurot. Marjanne Lõpsi süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Marjanne Lõps on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust kahe aastani. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2009.a jaanuaris, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg- neli ja pool aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegemist on inimesega, kellel on kindel elukoht ning töökoht, töötades H Ss ning omab piisavat sissetulekut, et hüvitada kriminaalmenetluse kulud. L R tekitati kuriteoga kahju 150 000 krooni. L R on käesolevaks ajaks surnud. L R pärija kannatanu O T esindaja J K on olnud nõus kahju hüvitamisega 100 000 krooni ehk 6391,16 euro suuruses summas kuue kuu jooksul, kui kriminaalasi lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumisega ning sel juhul ei soovi kriminaalasja menetlemist üldkorras. Kriminaalasjas on teine süüdistatav K.U avaldanud nõusolekut hüvitada kuriteoga tekitatud kahju kuue kuu jooksul. Arvestades pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanu esindaja arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik Marjanne Lõpsi positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks teostada teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu: 4) Kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku 0,45 eurot /II kd tl 241/, 5) kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest 86,40 eurot kohtus eelistungil ja 317,76 eurot kohtuistungil. Kokku on tekkinud menetluskulu 404,61 eurot. Marjanne Lõpsile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 4 1-13-1431 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Marjanne Lõpsi suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Marjanne Lõpsile kohustuseks 25.veebruariks 2014: d) Teha 50 tundi üldkasulikku tööd, e) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 404,61 eurot. SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT K.U ja M.Lõps andsid kohtuistungil ütlusi, et on nõus menetluse lõpetamisega ja kohustuse panemisega, kohustuse mittetäitmise tagajärjed on arusaadavad, sama on nad oma allkirjadega kinnitanud ka kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustel. KAITSJATE SEISUKOHT Kaitsjad toetasid kohtuistungil prokuröri esitatud taotlust, leidsid, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele K.U ja M.Lõps suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks – tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja punkti 3 kohaselt teha 10240 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ja leiab, et kohustuse panemine – üldkausliku töö tegemine K.U ja M.Lõps poolt on otstarbekas ja menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada kohustuse panemisega määratud tähtajaks, Samuti on põhjendatud kohustus, et süüdistatav K.U peab 25.veebruariks 2014 hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 6391,16 eurot. Menetluskulud. Tl 240, 241 II kd on kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemisega tekkinud kulude arvestus, mille kohaselt kaitsjatele P.Rajavere ja V.Krinal on üle antud koopiad kriminaaltoimikust, mille tegemise kulu on olnud mõlemal puhul 0,45 eurot. Tl 243-245 II kd kohaselt on K.U kaitsjale P.Rajaverele makstud riigi õigusabi tasu 192 eurot ja tl 47-48 III kd kohaselt 100,80 eurot, tl 71-73 III kd kohaselt 216 eurot, kokku 508,80 eurot. Tl 55 III kd kohaselt on M.Lõps kaitsjale advokaat V.Krinal`ile makstud riigi õigusabi tasu 86,40 eurot ja tl 69-70 III kd kohaselt 317,76 eurot, kokku 404,16 eurot. Seega K.U osas on kriminaalmenetluse kulud kokku 509,25 eurot, mis tuleb K.U hüvitada ja M.Lõps osas on kriminaalmenetluse kulud kokku 404,61 eurot, mis tuleb M.Lõps`il hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus leiab, et prokuröri taotlused kuuluvad rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus K.U ja M.Lõps suhtes lõpetamisele. 5 1-13-1431 / Piia Jaaksoo Kohtunik 6