1-12-8318/4

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 8318 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Ainar Koik kaitsja: Mariann Tusti osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas U.Z ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, ametlikku elukohta ei oma, varem kriminaalkorras karistatud 6.04.11.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 257 - § 22 lg. 3 järgi 3000 krooni rahalise karistusega. Harju Maakohtu 10.01.2011 a. kohtumäärusega rahaline karistus asendatud ÜKT-ga 30 tundi ja täitmise tähtajaga 2 kuud. Kohustus täidetud. Viibib vahi all alates
2. maist 2012 a. süüdistusasja KarS § 117 lg. 1; § 118 lg. 1 p. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: U.Z on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema ajavahemikul 02.mail 2012.a. kella 18-st kuni 03.mai 2012.a. õhtuni Tallinnas XXXtema kasutuses olnud üürikorteris lõi sinna tema enda poolt külla kutsutud RS´ile (s XXX.a.) ühise alkoholitarvitamise käigus rusikatega korduvalt ja jõuliselt pea ja keha piirkonda, põhjustades RS´ile aju-kolju kinnise tömp trauma, mille tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ja väikeajus ning kujunes välja koldeline kopsupõletik koos ägeda kopsude-südame puudulikkusega ehk põhjustas selliselt RSile eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel RS jäi sündmuskohale voodile lamama ja suri sealsamas vähemalt ööpäev hiljem peale kõigi vigastuste tekitamist. Seega pani U.Z toime RSi´le tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, millega ettevaatamatusest põhjustas RS surma ehk KarS §-de 118 lg 1 p 1 ja 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud süüteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühemenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi, et ta ei tahtnud kannatanut tappa ning ei mõelnud tapmisest üldse. Mäletab, et lõi kannatanut näkku. Tutvus kannatanuga kaupluse juures, mil see naine küsis temalt suitsu. Kutsus naist enda juurde alkoholi tarvitama. Pärast mõlemad jäid purju ja naine ärkas ning hakkas kisama põhjuseta ning teda üles raputama. Korraga tundis läbi une, et naine tirib tema püksitaskust rahakotti. Vihastas selle peale ja lõi naist rusikaga kahel korral näkku. Naine kukkus madratsile. Peale seda ta jäi uuesti magama ning tundis, et naine teda tirib õlast. Ta palus naist, et jätaks ta rahule, kuid seda ei juhtunud ning parema käega üle õla virutas naisele veel ühe hoobi. Saabus vaikus. Öösel ta ärkas, naine magas kõrval. Läks kööki ja jõi kohvi. Hommikul naine magas ja norskas. Hommikul ta ei hakanud naist äratama ja läks korterist välja. Koos S tuli koju ja naine ikka magas ning norskas. Kuna ei olnud suitsu ega joomist, läks välja. S jäi tema korterisse. Tõi suitsu ja odekolonni ning lahkus uuesti. Naine ikka magas. Järgmisel päeval S ütles talle, et korteris olnuid naine on surnud. Ta tarvitas kolm päeva järjest alkoholi ja ei arvanud, et naise löömise tagajärjel naine võiks surra. Tunnistaja RM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et kodute varjupaigas tutvus U.Z-iga ning mõne nädala pärast läks koos Joeliga elama viimase poolt üüritud korterisse. Jõudnud koos elada paar nädalat, lahkus elama ema juurde. Lahkumise põhjuseks oli Joeli poolt alkoholi tarvitamisel agressiivseks ja vägivaldseks muutumine. Selle kahe nädala jooksul Joel tungis talle neljal korral kallale ja kallaletungimise põhjuseks oli Joeli poolt nõudmine seksuaalsete fantaasiate rahuldamine. Joeliga kooselamise ajal Joel andis tema emale kuuluvad kõrvarõngad pandimajja. Ema nõudis neid kõrvarõngaid tagasi ja
3. mail ta läks Joeli elukohta eesmärgiga võtta sealt kviititung, et osta kõrvarõngad välja. Korteri avas võtmega ja Joeli ei olnud, kuid põrandal madratsi peal lamas üks naine. Arvas, et naine magab ja katsus naist sõrmega ning nägi naise pea juures vereplekki madratsil. Ta ehmus ja läks naabri juurde ning naaber nentis naise surnuks olevana. Helistati kiirabisse ja politseisse. Tunnistaja HO poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta elab XXX ja krt. 33 tuli elama Joel. Mingil ajal oli kuulda läbi seina Joeli korterist riidu. Ühel ajal Joel ütles, et elukaaslane lahkus. Mai algul ta nägi majja sisenemas Joeli ühe naisega ja peale kella 19 kuulis läbi seina kiljatusi. Järgmisel päeval ta nägi tänaval enda ees kõndimas Joeli, kuid juttu ei ajanud. Päeval helistas talle abikaasa ja teatas, et Joeli korteris on naise laip. Tunnistaja TS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et mai algul sai tuttavaks Joeliga ning kutsus enda juurde. Selles korteris madratsil oli pikali üks naine. Koos Joeliga tarvitas köögis viina ja pärast läksid tuppa telerit vaatama. Joel ütles, et oli selle naisega Balti jaama juures tutvunud ja kutsus külla. Naine nohises. Joel lahkus korterist ja tõi odekolonni ning uuesti läks minema. Ta jõi odekolonni ja kohvi ning vaatas telerit. Mingil hetkel jäi magama ja pärast ärkamist naine enam ei hinganud. Joel ei tulnud ja jäi uuesti magama. Ärkas hommikul ja lahkus korterist. Väljas nägi Joeli, kellele andis korterivõtme ja ütles naise surmast. Enne Joeli kinnipidamist Joeliga rääkis sellest juhtumist ja jutust sai aru, et Joel peksis seda naist korteris, kes hiljem ka suri. Tunnistaja I Ž poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 02.05 lahkus kodunt tema elukaaslane RS, et minna poodi. R oli pohmellis, sest eelmisel päeval koos tarvitati alkoholi. Õhtuks R koju ei tulnud, mobiil oli välja lülitatud. Kuskilt otsida ei osanud. Varem on ka lahkunud ja siis neljaks päevaks. Ritat koju ei tulnud ja 01.06 pöördus polisteisse ning talle öeldi, et R on tapetud. Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist politsei ettekandega sündmuse asjaolude kohta, surnu ekspertiisiakti ja fototabeliga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, laiba vaatlusprotokolli ja fotodega, ekspertiisiaktiga, U.Z-i poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, U.Z-i ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga / T. I t.l. 2, 5 – 28, 30 – 74, 75 – 81, 139 – 155, 156 – 163, T. II t.l. 84, 85, 146 – 155 /. Süüdistatava poolt antud ütlused haakuvad tunnistajate poolt antud ütlustega ja kohtueelse menetluse ajal kogutud ja eelpool nimetatud tõenditega. Kogutud tõendite kogumis on tuvastatud RSi surma põhjuseks U.Z-i tegevus kannatanu suhtes s.o. oma löökidega tahtlikult tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, millega ettevaatamatusest põhjustas kannatanu surma. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab tema kriminaalkorras karistatust, rahalise karistuse asendamist ÜKT-ga ja selle kohustuse täitmist, enne kuriteo toimepanemist koos kannatanuga alkoholijoobes olekut, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, ekspertiisiaktis oleva informatsiooni põhjal süüdistataval vaimse arengu peetust kerge vaimse alaaerengu tasemel olulise käitumishäirega, kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada U.Z KarS § 63 lg. 1 alusel KarS § 117 lg. 1; § 118 lg. 1 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
4. maist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustmisel tühistada, kuid mõistetud karistuse lõppemisel vabastada karistuse kandmisest. 2 Välja mõista U.Z-ilt sundraha 725.00 eurot. 3 Välja mõista U.Z-ilt kaitsjatasu 345.60 eurot. 4 Välja mõista U.Z-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 6391.50 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 1020034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Politsei- ja Piirivalveameti asiteõendite hoidlas hoiul olevad asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6 Asitõend – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik