4-18-2051/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. september 2018 Väärteoasja number 4-18-2051 (2780,18,003077) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Kadri Jõgi Väärteoasi R.T , Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2018 kohtuotsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitajad R.T ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Lõuna prefektuur. Esindaja Taivo Rosi Menetlusalune isik R.T (isikukood: XXX). Elukoht: xxx. Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2018 RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. juuni 2018 kohtuotsus jätta muutmata.
6. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure apellatsioonimenetluses R.T-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 (sada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot.
8. Mõista R.T-lt punktis 3 nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 150 (seda viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis R.T
11. märtsil 2018 kell 04:41 Tartus Ülikooli tänavas mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-de 1,3 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU OTSUS
12. Tartu Maakohtu
13. juuni
14. a otsusega tunnistati R.T süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati viie päeva pikkuse arestiga. Arestipäevade kandmise alguseks loetakse isiku arestikambrisse asumise aeg.
15. Kohus luges tunnistaja Roland Kruusi ütlusega tõendatuks, et R.T juhtis
16. märtsil 2018 kella 04:40 ajal Tartus Ülikooli tänaval Vallikraavi ja Vanemuise tänavate vahel mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXX. Tunnistaja ütluste ja politsei andmebaasist tehtud väljatrükiga on tõendatud, et R.T juhtimisõigus puudus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R.T kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt
17. märtsil 2018 kell 14:23 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Lisaks tõendab väärteotoimikus olev koopia sõiduloast väärteokirjelduses märgitut, et isikule on väljastatud juhtimisõigus üheks aastaks alates
18. jaanuarist
19. Seega väärteoprotokolli koostamise ajal R.T juhtimisõigus puudus.
20. Protokollis märgitud R.T selgituste kohaselt on tal kehtiv juhtimisõigus. Siiski ei ole alust kahelda, et menetlusalusele isikule oli kehtiva juhtimisõiguse puudumine teada. Väärteotoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt omas menetlusalune isik juhtimisõigust tõendavat dokumenti nii enne väärteo toimepanemist kui selle toimepanemise ajal, näidates seda politseiametnikule. Seega oli tal reaalne võimalus dokumendi kehtivust kontrollida. Kohus ei kahelnud selles, et R.T teadis, et kui tal ei ole juhtimisõigust, mistõttu ei tohi ta sõiduki rooli asuda. Seega pani ta väärteo toime otsese tahtlusega.
21. R.T karistuseks määras kohus 5 päeva aresti. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri kohaselt pani R.T teo toime ajal, mil tal oli kaks kehtivat karistust varasemate väärtegude eest. Mõlema eest karistati teda rahatrahviga. Rahatrahvid on senini tasumata. See viitab R.T-le kui isikule, kes teadlikult ignoreerib talle mõistetud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Juhtimisõiguseta isikul on reeglina puudulikud oskused sõiduki juhtimiseks, mis võib põhjustada tagajärjena ohtu nii sõidukijuhile endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju. Kuivõrd tegemist on teise samalaadse rikkumisega (eelmine on toime pandud
22. märtsil 2018), siis on sel korral võimalik R.T karistada arestiga 2 selle miinimumilähedases määras. Kuna menetlusalune isik istungile ei ilmunud, siis tema seisukohta üldkasuliku töö tegemise kohta küsida ei saanud, mistõttu ei ole võimalik karistust asendada. APELLATSIOONID
23. Kaitsja apellatsioonis taotletakse tühistada Tartu Maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega mõista R.T-le kergem karistus või asendada arest üldkasuliku tööga. 6.1 Rahatrahve ei ole menetlusalune isik tasunud, kuna tal ei ole olnud töökohta. Käesolevaks ajaks on R.T töö leidnud ja kavatseb trahvid tasuda. Jättes välja selgitamata, miks menetlusalusel isikul ei olnud võimalik trahve tasuda, rikkus kohus põhjendamiskohustust. 6.2 Arest on kõige raskem füüsilisele isikule kohaldatav karistus, mistõttu peab selle kohaldamist eriti hoolikalt põhjendama. Kuna menetlusalune isik kellelegi ohtu ei kujutanud ega kahju ei tekitanud, ei ole aresti määramine põhjendatud. 6.3 R.T ei ole isik, kellel oleksid puudulikud oskused sõiduki juhtimiseks. Menetlusalusel isikul oli ajutine 1-aastane juhtimisõigus
24. jaanuarist 2017 –
25. jaanuarini 2018, mis kinnitab sõiduki juhtimise oskuste olemasolu. Seega on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt kujutas R.T endast suurt ohtu mootorsõiduki rooli asudes. Tegelikkuses oli tema juhtimisõigus alles hiljuti lõppenud. See ei õigusta isiku õigusvastast käitumist, ent karistus sellise rikkumise eest on täiesti ebaproportsionaalne. R.T süü on väike. Kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole ennast seega ammendanud ning omab menetlusalusele isikule piisavat mõju, hoidmaks ära edaspidiseid süütegusid. 6.4 Kui kohus siiski leiab, et aresti kohaldamine on vältimatu, on põhjendatud R.T nõusolekul asendada talle määratud arest üldkasuliku tööga.
26. R.T taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Kaebaja arvates määras kohus talle 5 päeva aresti, sest ta ei tulnud kohtusse. R.T selgituse kohaselt ta ei saanud aru, et peab kohtusse tulema. Kohus põhjendas aresti määramist sellega, et tal oli tasumata rahatrahv 600 eurot. See on õige, kuna sel ajal ta ei töötanud. Praegu ta töötab ja tal on võimalus trahv tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. R.T kohtuistungile ei ilmunud. Ringkonnakohtus jäi R.T kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ja taotles asja arutamise edasilükkamist. Kohtuväline menetleja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
28. Kohtukolleegium jättis istungil kaitsja taotluse asja arutamise edasilükkamiseks rahuldamata. R.T-le on teatavaks tehtud asja arutamise aeg ja koht. Kohtudokumendid tõlgiti menetlusalusele isikule araabia keelde, nende kättesaamist kinnitas ta e-kirja teel. Kohus määras arutada asja suulises menetluses R.T palvel. Ka kaitsja apellatsioonis taotleti suulist menetlust, et selgitada välja R.T seisukoht üldkasuliku töö osas. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud esitatud tõendeid menetlusaluse isiku haigestumise kohta ning R.T ei ole taotlenud ka asja arutamise edasilükkamist. Ringkonnakohus leidis
29. septembril
30. a toimunud istungil, et väärteoasja arutamine on võimalik R.T osavõtuta. Menetlusalune isik esitas arstitõendi
31. septembril, s.o peale kohtu siirdumist nõupidamistuppa (esitamata ka siis menetluslikke taotlusi), mistõttu jätab ringkonnakohus tõendi tähelepanuta.
32. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et R.T on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata R.T süüditunnistamist LS § 201 lg 1 järgi. Samas leitakse, et määratud karistus on liiga 3 karm – menetlusalune isik selgitab, et ei tasunud esimest trahvi, kuna tal puudus töö ja pärast teist kinnipidamist ta Eestis enam ringi ei sõida. Kaitsja aga leiab, et aresti määramine ei ole teo tehiolusid, R.T isikut ning süü suurust arvestades põhjendatud.
33. Ringkonnakohus leiab, et R.T karistus tuleb jätta muutmata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 31-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav.
34. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad kaitsja apellatsioonis argumendid, mis lükkaksid ümber kohtu järeldused karistuse liigi ja määra osas. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Praeguses asjas on maakohus aresti mõistes arvestanud asjaoluga, et R.T oli teo toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Rahatrahvide tasumata jätmine viitab mõistetud karistuste ignoreerimisele. Isegi kui rahatrahvide maksmata jätmist võiks põhjendada töö (ja seega ka rahaliste vahendite) puudumisega, siis tahtlike õigusrikkumiste toimepanemise jätkamine ajal, mil isikut on mitmel korral karistatud väärteokorras (sh samaliigilise rikkumise eest samal kuul), näitab ka ringkonnakohtu hinnangul isiku ignorantset suhtumist õiguskorda. Rahatrahvi mõistmine olukorras, kus isikul puuduvad vahendid selle maksmiseks, ei täidaks karistuse eesmärke. Kohus ei saa karistust mõistes arvestada asjaoluga, et isik tulevikus töö leiab – karistus peab järgnema teole ning isikut mõjutama. Ehkki kaitsja on leidnud, et R.T süü ei ole väärteoasja tehiolusid arvestades suur, ei tingi apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamist. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R.T isikut ja tema süü suurust karistuse mõistmisel arvestanud, kui määras menetlusalusele isikule miinimumilähedase aresti. Kohtukolleegiumi arvates ei esine ühtki eriega üldpreventiivset kaalutlust R.T karistuse vähendamiseks.
35. Kaitsja alternatiivne taotlus seisneb karistuse asendamises üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda. Kaitsja kinnitusel ei ole tal R.T arvamust olnud võimalik välja selgitada, sest tema kirjale ei vastanud. Ka varasemas menetluses isiku seisukohta välja selgitada ei õnnestunud. Seetõttu on täitmata karistuse asendamise eeldus – isiku nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks.
36. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.
37. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses R.T-le osutatud riigi õigusabi eest tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega ja maakohtu otsusega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 4 tundi. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure 240 eurot, milles sisaldub käibemaks 40 eurot. 4 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Taotluses ei ole lahti kirjutatud toimingutele kulunud täpset aega. Seetõttu hindab ringkonnakohus ise, kui palju võis kaitsjal erinevate toimingutega aega minna. Põhjendatud ajakulu väärteoasja materjalidega (sh maakohtu otsusega) tutvumiseks on 1 tund. Ringkonnakohus arvestab, et tegemist ei ole mahuka väärteoasjaga ning selle materjalidega tutvumine ei tohiks staažikal advokaadil võtta eriti palju aega. Apellatsiooni maht ning sisu võimaldavad hinnata selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Kaitsjatasu vähendamisel arvestab ringkonnakohus sedagi, et advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, sest ta jättis välja selgitamata menetlusaluse isiku seisukoha karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, mis rahalises vääringus vastab 120 eurole (sh käibemaks 20 eurot).
38. Lisaks taotleb kaitsja kohtuistungil osalemise eest tasu 2 tunni eest, s.o 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu istung kestis 10.00-10.14, mistõttu on taotluses nimetatud ajakulu põhjendatud poole tunni ulatuses, sest menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele kohtuistungil osalemise eest 30 eurot (s.h käibemaks 5 eurot).
39. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lg-st 3 ja justiitsministri
40. juuli
41. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 2, 10, §-st 3 ja § 9 lg-test 2 ja 3, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale apellatsioonimenetluses määrata 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Menetluskulud tuleb VTMS § 38 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel R.T-lt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 5