← Eesti

4-18-1140/28

4-18-1140 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-1140 (233016001463) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Mutto

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele T.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.03.2018 kohtumäärusega nr 4-18-1140 mõistetud asenduskaristuse kandmata osa, s.o 15 (viisteist) päeva aresti. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates T.H arestimajja saabumise hetkest. T.H on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vahtra 3, Narva – 20 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kui T.H ei ilmu tähtaegselt aresti kandmisele, on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. 1

(4)4-18-1140 Määrus edastada T.H-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud T.H karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.05.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001463

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. Samuti karistati T.H Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.05.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001465

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 02.03.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt on täitemenetluse käigus laekumine summas 5,52 eurot, tasumata on 1598,66 eurot. Viru Maakohtu 15.03.2018 kohtumäärusega nr 4-18-1140 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning T.H-le määratud rahatrahv asendati vastavalt 20 ja 19 päeva arestiga,

§ 69

lg 1 alusel asendati T.H-le määratud arest kolmekümne üheksa tunni üldkasuliku tööga. T.H tuli üldkasulik töö sooritada 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 15.03.2018 kohtumäärus jõustus 03.04.

  1. 01.08.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule T.H kohta erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna hooldusalune ei ole tähtaegselt sooritanud temale määratud üldkasulikku tööd. Mõistetud 39 tunnist üldkasulikust tööst on täidetud 24 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata tundide arv on
  2. T.H andis kriminaalhooldusametnikule kirjaliku selgituse, et ta ei soovi enam rohkem üldkasulikku tööd teha. Katseaja kulgu hindab kriminaalhooldusametnik mitterahuldavaks, sest T.H hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et T.H ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja

§ 69

lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 15.03.2018 kohtumäärusega T.H-le mõistetud arest. Menetlusosalise seisukohad kohtuistungil 08.08.2018 kohtuistungile T.H ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Kohus määras uueks istungi ajaks 22.08.2018 nin kohaldas T.H suhtes sundtoomist. Sundtoomine ei õnnestunud. Kohus määras uueks ajaks 28.09.2018, kuid ka sellele istungile süüdlane ei ilmunud. Kohus lükkas istungi edasi ning määras uueks ajaks 09.10.2018. 09.10.2018 kohtuistungil selgitas süüdlane, et ei soovinud enam üldkasulikku tööd teha ja kirjutas selle kohta kriminaalhooldusametnikule avalduse. Kohtusse ei ilmunud, kuna kõik oli ju niigi selge. Ta kirjutas, et pöörata arest täitmisele ning ütles seda ka kohtusse helistades. Seetõttu leidis, et siin ei ole enam midagi arutada. 2

(4)Kohtu seisukoht 4-18-1140 Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase T.H selgitused, leiab, et taotlus T.H karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja rahuldamisele kuuluv.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Toimiku materjalide pinnalt on sedastatav, et kriminaalhoolduse algus on 03.04.2018 ja lõpptähtaeg saabus 03.08.

  1. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. T.H on sooritanud 24 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata tundide arv on
  2. T.H antud selgituste kohaselt ta lihtsalt ei soovi enam üldkasulikku tööd sooritada. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja hooldusaluse seletusi, on kohus veendunud, et T.H hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Viimast tunnistas T.H ka ise. Üldkasuliku töö sooritamiseks on nõutav isiku vastav nõusolek, kuid käesoleval juhul on T.H vastava nõustumuse tagasi võtnud. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.05.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001463 määratud rahatrahvi (200 trahviühikut, s.o 800 eurot) jääk summas 794 eurot ja 48 senti ehk 198 trahviühikut asendati 19 päeva arestiga ning arest 19 tunni üldkasuliku tööga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.05.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001465 määratud rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, asendati 20 päeva arestiga ning arest 20 tunni üldkasuliku tööga. T.H on sooritanud 24 tundi üldkasulikku tööd. Sooritamata on 15 tundi üldkasulikku tööd, seega kuulub ärakandmisele 15 päeva aresti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69

lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande ja pöörab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.03.2018 kohtumäärusega nr 4-18-1140 3

(4)asenduskaristusena mõistetud aresti kandmata osa täitmisele. T.H tuleb kanda 15 päeva aresti. 4-18-1140 Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 2101 ja §-st 212 lg 1. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.