2-17-15460/46

2-17-15460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg

1. mail 2020 Tsiviilasja number 2-17-15460 Tsiviilasi A. M. hagi M.-M. M., K.-C. M. ja H.-C. M. vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 3 645 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. M. (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid) Kostjad M.-M. M. (isikukood xxx), K.-C. M. (isikukood xxx) ja H.-C. M. (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja K. M. (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja Angela Jürgenson (Eesti Õigusbüroo OÜ) Asja läbivaatamine 13.04.2020 RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Määrata menetluskulud hageja kanda.
4. Mõista A. M.lt (M.; isikukood xxx) solidaarselt M.-M. M. (M.; isikukood xxx), K.C. M. (M.; isikukood xxx) ja H.-C. M. (M.; isikukood xxx) kasuks välja menetluskulude hüvitis 920 eurot.
5. Mõista A. M.lt (M.; isikukood xxx) solidaarselt M.-M. M. (M.; isikukood xxx), K.C. M. (M.; isikukood xxx) ja H.-C. M. (M.; isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord 2-17-15460 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
6. A. M. ja K. M. abielust sündisid xxx H.-C. M., xxx M.-M. M. ja xxx K.-C. M.. Lapsed on elanud pärast vanemate lahkuminekut ema juures.
7. Tsiviilasjas nr 2-14-50285 rahuldas kohus 23.05.2014 hagi ning suurendas Harju Maakohtu 09.05.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-11-5420 hagejalt kostjate M.-M. M. ja K.-C. M. kasuks välja mõistetud elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärani, mida hagejat kohustati maksma kuni M.-M. M. ja K.-C. M. täisealiseks saamiseni (toimik I lk 8-9). Tsiviilasjas nr 2-14-50286 rahuldas kohus 14.07.2014 hagi ja mõistis hagejalt välja H.-C. M. kasuks igakuise elatise miinimummääras kuni H.-C. M. täisealiseks saamiseni (I lk 10-11).
8. 17.10.2017 esitatud hagiavalduses palub hageja vähendada 23.05.2014 ja 14.07.2014 kohtuotsustega miinimummääras muutuvalt väljamõistetud elatise suurust summani 60 eurot kuus.
9. Hageja põhjendab elatise vähendamise nõuet asjaoluga, et hagejal on tekkinud elatise maksmisel tõsised raskused ja hagi esitamise hetkeks on kogunenud tal märkimisväärne elatisvõlg. Selle on põhjustanud asjaolu, et hageja sissetulek ei ole piisav, et maksta kõigile oma kolmele lapsele seaduses sätestatud miinimumelatist enda toimetulekut kahjustamata. Hagejal on võimalik hakkama saada tänu oma elukaaslase abile, kes teda sisuliselt ülal peab. Hageja töötab varustaja-lukksepana ettevõttes X OÜ ja tema igakuine brutosissetulek on 820 eurot (netosumma 668,38 eurot, I lk 16-20). Hagejale vallas- ega kinnisvara ei kuulu. Kostjate vajadused on väiksemad kui seda eeldab miinimummääras elatis. Hageja leiab, et kostjate igakuiseks põhjendatud ülalpidamiskuluks on ca 758 eurot. Riiklikud toetused on oluliselt suurenenud. Kuivõrd kostjate igakuised vajadused on suures osas, s.o 510 euro ulatuses (lasterikka pere toetus 300 eurot + esimese lapse lapsetoetus 55 eurot + teise lapse lapsetoetus 55 eurot + kolmanda lapse lapsetoetus 100 eurot) kaetud riiklike peretoetustega, tuleb vanematel igakuiselt panustada laste ülalpidamisse ca 248 eurot. Arvestades asjaolu, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel võrdselt, tuleks eeltoodust lähtuvalt mõlemal vanemal panustada laste ülalpidamiskulude katmiseks ca 124 euro ulatuses. Hageja nõue vähendada kõigile kolmele kostjale makstava elatise suurust 60-le eurole kuus katab eeltoodust lähtuvalt enam kui piisavas ulatuses kostjate igakuised vajadused (60 + 60 + 60 = 180 eurot). 2 2-17-15460 Hageja brutotöötasu oli 2017.a 820 eurot kuus (I lk 16), hiljem seda vähendati summale 750 eurot kuus (II lk 2p ja 7). Hagejal pole võimalik oma sissetulekuid suurendada. Pärast elatise maksmist allesjääva osa eest (250 eurot), katab hageja enda vajadusi ja kostjate vajadusi, kui nad viibivad parasjagu hageja juures. Ülejäänud osas aitab hagejal toime tulla elukaaslane, kuid seda ei ole võimalik käsitleda hageja lisasissetulekuna. Hagejal on seljaprobleemide tõttu soovitatud füüsiliselt kergema koormusega tööd ja suuremate raskuste tõstmise vältimist (I lk 79-82). Hageja on teinud kõik endast oleneva, et omada stabiilset töökohta ja teenida sissetulekut.
10. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hagejalt väljamõistetud elatis ei kata nende tegelikke vajadusi. Kostjate emal tuleb anda kostjatele ülalpidamist ning teha seda hagejast madalama sissetuleku juures. Kostjate ema netopalk on kuus ca 400-560 eurot, sest tihti tuleb võtta töövõimetusleht enda või kostjate haiguste tõttu. Emale on laste kasvatamisel toeks tema sõbrad, tuttavad ja tema ema, kes on panustanud ja laenanud raha laste ülalpidamiseks ning kelle toetusega koos kulub kolmele lapsele igakuiselt enamgi kui 1410 eurot. Hagejat ei saa pidada halvas varalises seisus olevaks või rahaliselt väljapääsmatusse olukorda sattunuks kui tema elustandard võimaldab tal mitu aastat järjest puhata paari nädala kaupa detsembris Tai Kuningriigis, käia suvel mootorratastega matkamas Itaalias ja Norras ning osaleda lisaks kõigil mootorratturite üritustel ja kokkutulekutel Eestis. Hageja peres sõidetakse lisaks kahele mootorrattale ka kahe autoga, nädalavahtustel reisitakse mööda Eestit. Hageja kodus tehakse tihti remonti, soetatakse uut mööblit, tehnikat jne. Hageja varjab oma varalist seisu. Hageja tööandja juhatuse liige on hageja elukaaslane. Riiklike peretoetuste maksmine ei ole seaduslikuks aluseks elatise vähendamiseks.
11. Maakohus rahuldas hagi 26.09.2018 otsusega osaliselt ja määras elatise suuruseks 100 eurot kuus igale kostjale alates 17.10.
13. Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.
14. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.08.2019 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonakohus leidis, et maakohus pidanuks selgitama välja hageja varalise seisundi ja võime pidada lapsi endaga ühetaoliselt ülal.
15. Hageja esitas maakohtu uues menetluses andmeid oma igakuiste sissetulekute ja kulude kohta, samuti oma elukaaslase sissetulekute kohta (II lk 2p – 124; 143-173),. Hageja muutis oma nõuet, paludes määrata elatise uueks suuruseks 100 eurot kuus (II lk 4p). Hageja andmetel kannab enamuse tema jooksvatest kuludest tema elukaaslane.
16. Kostjad vaidlevad hagile jätkuvalt vastu.
17. Kohus selgitas hagejale tema tõendamiskoormust 08.11.2019, 18.12.2019 ja 03.03.2020 määrustes (I lk 186, II lk 142 ja 183). Kohus arutas asja 13.04.2020 kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused 3 2-17-15460
18. Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
19. Hageja nõuab jõustunud kohtuotsustega väljamõistetud elatise muutmist. Elatis on määratud kindlaks 2-14-50285 ja 2-14-50286 kohtuotsustega, asja arutamine lõpetati nendes asjades vastavalt 23.05.2014 ja 19.06.
20. Elatis määrati kindlaks muutuvas suuruses vastavalt kehtivale elatise miinimummäärale.
21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus pärast otsuse jõustumist nõuda uues hagis perioodiliste maksete suuruse ja tähtaegade muutmist kui on oluliselt muutunud maksete kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud. Hageja pidi käesolevas asjas seega põhjendama ja tõendama, et elatise suurust mõjutavad asjaolud (laste ülalpidamiseks vajalik lapsevanemate panus ja hageja võimalused selliselt panustamiseks) on oluliselt muutunud pärast 2014.a keskpaika (M.-M. M. ja K.C. M. osas pärast 23.05.2014 ja H.-C. M. osas pärast 19.06.2014).
22. 26.09.2018 otsuse tegemisel püüdis maakohus selgitada välja kostjate ülalpidamiseks vajalike kulude suurust. Asja arutava uue kohtukoosseisu arvates puudub selleks õiguslik alus. Hageja väidab, et kostjate ülalpidamiskulud on väiksemad kehtivast miinimummäärast, kuid hageja ei ole väitnud, et kostjate ülalpidamiskulud on võrreldes 2014.a keskpaigaga oluliselt vähenenud. Tulenevalt varasematest kohtuotsustest ei saa kohus hakata uuesti arutama seda, millised olid kostjate ülalpidamiseks vajalikud kulud 2014.a keskpaigas.
23. Elatise miinimummäära muutumine ei ole käesoleval juhul asjaolu, mis võimaldaks kehtivate kohtuotsuste muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. See säte ei anna võimalust juba kohtus lahendatud vaidluste uueks alustamiseks, vaid lubab varem kindlaks määratud kohustuse ümberkujundamist asjaolude olulise muutumise korral. Varasemad kohtuotsused seadsid elatise sõltuvusse miinimummäära muutumisest. Hagejale pandi kohustus maksta kostjatele elatist vastavalt miinimummäärale, mis parajasti kehtib, kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Miinimummäära muutumine oli seega kohtuotsustes arvesse võetud. Kui varasemate lahendite muutmine oleks lubatav pelgalt elatise miinimummäära muutumise tõttu, peaks praegu asja lahendav kohus hakkama sisuliselt revideerima varasemaid jõustunud kohtuotsuseid, mis ei ole põhimõtteliselt õige ega vasta TsMS § 459 sõnastusele. Hageja soovib, et kohus seoks tema kohustused lahti tingimusest, millest jõustunud kohtuotsustega tema kohustus sõltuma on pandud. Kui hageja arvates ei oleks varasemates kohtuotsustes tohtinud siduda väljamõistetavat elatist jooksvalt muutuva miinimummääraga, oleks hageja pidanud varasemad otsused selle argumendiga vaidlustama apellatsiooni korras.
24. Kohus ei nõustu hageja põhjendusega, et elatise vähendamiseks annab aluse lastega seotud riiklike toetuste suurenemine võrreldes 2014.a keskpaigaga. Elatise miinimummäär on eelduslikult määratud seadusandja poolt kindlaks riiklikke toetusi arvestades. Pole mõistlik arvata, et seadusandja ei arvesta lapse ülalpidamiseks tavaliselt vajaliku lapsevanemate panuse vähima määra sätestamisel lapsevanemate õigusi riiklike toetuste saamiseks. Kostjatele maksmisele kuuluva elatise kindlaksmääramisel pole kohus kehtivates otsustes seadnud hageja kohustuste jätkuvust sõltuvusse riiklike toetuste võimalikust muutumisest. Kohus leiab, et laste heaks kasutatavate vahendite kättesaadavuse suurenemine võib põhjustada nende ülalpidamiseks mõistlikult vajalike kulutuste ehk õigustatud vajaduste suurenemist. Siin ei erine riiklike toetuste saamine kolmandatelt isikutelt (näiteks teistelt sugulastelt) saadavatest toetustest või ka laste enda vara suurenemisest näiteks kingituste või pärimise teel. Teise lapsevanema või lapse isikliku vara suurenemine ei võta 4 2-17-15460 lapsevanemalt kohustust last ülal pidada. Lapsevanema kohustus lapse ülalpidamiseks võib, kuid konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt ei pruugi, olla piiratud lapse ülalpidamiseks minimaalselt vajalike kulutuste katmisega. Kui lapse ülalpidamiseks kasutatavate vahendite hulk suureneb, võivad õigustatud vajadused suureneda, mis aga ei saa vähendada lapsevanema kohustust minimaalselt vajaliku ülalpidamise tagamiseks. Käesoleval juhul on jõustunud kohtulahenditega pandud paika hageja kohustus kostjate ülalpidamise minimaalselt vajalikest kuludest lähtuv suurus. Kolmandatest allikatest – sealhulgas riiklikest toetustest – tekkiv lisaressurss ei vähenda jõustunud kohtuotsustega kostjale pandud ülalpidamiskohustusi.
25. Hageja sissetulekud ei ole varasemate kohtuotsuste tegemise ajaga võrreldes vähenenud. Vastupidi – need on suurenenud. Tsiviilasjas 2-14-5028 hageja poolt 31.03.2014 esitatud palgatõendi kohaselt oli hageja brutotöötasu siis väiksem, kui 2017 teenitud 750-820 eurot kuus (II lk 7 ja 184).
26. Hageja tulude suhe elatise kehtiva miinimummääraga ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Hageja saaks vabaneda ülalpidamiskohustusest ainult perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 ettenähtud alustel, mille esinemisele hageja käesolevas asjas tuginenud pole ja mille olemasolu käesolevas asjas kogutud tõenditest ei järeldu. Hageja maksab faktiliselt kolmele lapsele elatist kokku umbes 400 eurot kuus, kuid kulutab iseenda vajadusteks tavaliselt rohkem (II lk 148 – 173). Seejuures ei ole hageja poolt kohtule teatatud kulutuste hulgas kulutusi reisimisele, mis kostjate väitel on järjepidev (II lk 179, 180 – 181) ja mida hageja pole ümber lükanud. Hagejale endale vajalike kulude tegemine ohustatud pole, hageja väitel kannab tema kulud olulises osas elukaaslane. Hageja pole väitnud, et lastele elatise maksmise tõttu on tal iseenda jaoks millestki olulisest puudus.
27. Hageja pole tõendanud, et temal puudub objektiivselt võimalus teenida praegu oma elukaaslase kontrolli all olevalt äriühingult saadavast palgast rohkem. Statistikaameti poolt avalikult kättesaadavaks tehtud andmetel oli keskmine palk brutopalk oli Eestis 2014.a 1 005 eurot, 2017.a 1 221 eurot ja 2019.a 1 407 eurot (https://www.stat.ee/statkeskmine-brutokuupalk). Tallinnas on teenimisvõimalused üldteadaolevalt muu Eestiga võrreldes paremad. Hageja pole tõendanud seda, et 2017.a väidetavalt ilmnenud tervisehädad on tegelikkuses vähendanud tema võimet oma tööga tulu teenida. Hageja peaks pingutama oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks senisest rohkem.
28. Hageja juhtimisõiguse äravõtmine on jõustunud kohtuotsustega välja mõistetud elatise maksmata jätmise tagajärg. Kohtuotsuse täitmata jätmine ei saa anda alust sellega kindlaksmääratud kohustuse muutmiseks. Samas ei ole hageja sissetulek juhtimisõiguse kaotamise tõttu vähenenud võrrelduna 2014.a keskpaigaga (vt p 18 eespool).
29. Kostja H.-C. M. on käesoleva menetluse ajal (12.05.2019) saanud täisealiseks. Kostjate väitel pole tema hagejalt elatise maksmist täisealiseks saamisele järgnenud aja eest nõudnud. Hageja võttis selle omaks (hageja 06.04.2020 avalduse p 6). Järelikult on hageja kohustus kostjate ülalpidamiseks eelnimetatu tulemusel vähenenud kolmandiku võrra.
30. Hageja võttis 04.04.2020 kohtuistungil omaks kostjate väite, et nad viibivad isa juures varasemaga võrreldes vähem (istungi protokolli lk 5). Järelikult on hageja kulud kostjate ülalpidamiseks vähenenud ka vahetult antava ülalpidamise osas. 5 2-17-15460
31. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks kostjate ema sissetulekute ja laste tegelike kulude kohta ja sellega seotud vastuväite (03.03.2020 kohtumääruse p 7; 14.04.2020 istungi protokolli lk 4). Vaidlusalune elatis on mõistetud välja perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 lg 1 ettenähtud miinimummääras ja tuleb eeldada, et laste ülalpidamiseks vajalikud kulud ei ole sellest väiksemad. Kostjate ema sissetulekud ei oma käesolevas vaidluses tähendust – hageja pole tuginenud sellele, et esinevad asjaolud temale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks kostjate emale langeva osaga võrreldes. Hageja saab miinimummäärale vastava elatise vähendamist nõuda ainult PKS § 102 lg 1 sätestatud alustel, mille esinemist seni esitatu ei tõenda. Kui kostjate ema ei täida oma kohustusi nende ülalpidamiseks, saavad kostjad esitada ema vastu kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Kui kostjate ema rahaline võimekus laste ülalpidamiseks väheneb nii, et tema ei saa enam laste kulude katmisesse elatismiinimumi ulatuses panustada, võib see suurendada hageja kohustust laste ülalpidamiseks. Kui kostjate ema rahaline võimekus suureneb nii, et ta suudab panustada laste kasvatamisse elatismiinimumist rohkem, ei mõjuta see iseenesest hageja kohustusi (vt p 17 eespool).
32. Eelnimetatud põhjustel on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
33. Menetluskulu tuleb määrata TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
34. Kohus rahuldab kostjate 15.04.2020 taotluse menetluskulu kindlaksmääramiseks (III lk 7-8). Hageja arvates ei saa menetluskuluks olla kliendilepingu tasu, mis kostjate 15.04.2020 menetluskulude nimekirjas on summas 20 eurot (4 x 5 eurot). Kohus sellega ei nõustu. Lepingulise esindaja tasu võib olla lepitud kokku erinevatel arvestuspõhimõtetel. On oluline, et tasu tervikuna on esindaja poolt tehtud tööd arvestades põhjendatud. Äriliselt on õigustatud see, et lepingulise esindaja tasu katab kõik õigusabi osutamisega seotud kulud ja annab mõistliku kasumi. Kliendilt töö vastuvõtmine ja selleks õigusabilepingu sõlmimine on osa vajalikust kulust, mis mingil viisil peab olema tasustatud. Tavaliselt kliendilepingu sõlmimise eest tasu eraldi ei võeta, kuid sellega seotud kulu võetakse siiski arvesse õigusabi tasu kokkuleppes. Käesoleval juhul on tegemist ebaolulise suurusega administreerimiskuluga, mis on eraldi kliendi jaoks välja toodud. See kulu on tavaliselt kaetud tunnitasuga. Muud hageja etteheited kostja menetluskuludele on esitatud põhjendusteta ning on seega meelevaldsed. Kostjate õigusabikulu kogu käesoleva tsiviilasja menetluses on kokku 920 eurot. Samas on hageja kulutanud õigusabile apellatsioonimenetlusest alates 1 388 eurot. Nimetatu lükkab iseenesest ümber hageja väited kostjate menetluskulu paisutatusse kohta. 6 2-17-15460 Kohus peab kostjate menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks ja mõistab selle hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja.
35. Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7