4-19-4065/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. oktoober 2019 Kohtuasja number 4-19-4065 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Väärteoasi G.R-i (G.R, isikukood XXX) süüdistuses liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli
3. a otsus Menetlusalune isik G.R Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Aulis Vahula Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. G.R tunnistati Viru Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega süüdi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 10 päeva aresti. Maakohus kohaldas LS § 224 lg 3 p 1 alusel G.R-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.
9. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus tahtliku süüteo toimepanemise vahendi – G.R-ile kuuluva sõiduauto Nissan Primera (registrinumbriga XXX , VIN-koodiga XXX ). Maakohus põhjendas auto konfiskeerimist järgnevalt.
10. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist tuleb G.R-i puhul pidada õigustatuks, kuna teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tema tegevust on alus hinnata süstemaatiliseks ning on alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Varasemad leebemad meetmed (juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud teda mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.
11. G.R-ile kuulub sõiduauto Nissan Primera (reg.nr XXX , VIN-kood XXX ), mida ta kasutas süütegu toime pannes. Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Kohtu hinnangul on see alus olemas, kuna Karistusregistri andmetest nähtuvalt on G.R kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on mõistetud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on tal 10 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on liiklusseaduse rikkumised, sealhulgas mootorsõiduki joobes juhtimine. Määratud rahatrahvid on tasumata. Isikut on karistatud ka varem juhtimisõiguse äravõtmisega. Liiklussüütegudest hoiduma on võimalik isikut panna eelkõige tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega. APELLATSIOON
12. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik G.R , kes palub maakohtu otsuse tühistada auto konfiskeerimist puudutavas osas.
13. Apellatsiooni kohaselt on G.R-i ema väga haige ja teda tuleb autoga arsti juurde ja poodi viia. G.R märgib, et soetas auto raske tööga teenitud tulu eest, et sellega aiamaalt kartuleid ära tuua ja tööl käia. G.R on tervis vilets ja ta ei jõua asju tõsta. Ta ei ole autoga ühtegi avariid teinud ja sõidab talvel väga vähe. G.R märgib, et ei luba autot ära müüa ja soovib seda tagasi. KIRJALIKUD SEISUKOHAD Kohtuvälise menetleja seisukoht
14. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja saatis
15. septembril 2019 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuväline menetleja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
16. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb G.R-i apellatsioon jätta rahuldamata. G.R-i näol on tegemist isikuga, kes paneb järjepidevalt toime erinevaid liiklussüütegusid. Teda on karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud nii rahatrahve, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, üldkasulikku tööd ja reaalse aresti kohaldamist. Iga korral on menetlusalune isik oma tegu kahetsenud ja lubanud, et rohkem ta süütegusid toime ei pane. Menetlusalune isik on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Sellisest käitumisest saab järeldada ainult seda, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada.
17. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Lisaks maakohtu mõistetud karistusele (reaalne arest ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisele) pidas kohus põhjendatuks kohaldada G.R-i suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina KarS § 83 lg 1 sätteid, mille kohaselt 2