Obsah (5)

§ 69§ 424§ 65§ 68§ 75

1– 18-576 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-18-576 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa J

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele L.S-ile Harju Maakohtu 24.01.2018.

a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 3 (kolm) 2 kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

1. L.S-i karistuse kandmise alguseks lugeda 14.03.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista L.S-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 120 € (ükssada kakskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse L.S-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu L.S-ile , prokurörile, Tallinna Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Ida-Harju Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 24.01.
4. a kohtuotsusega tunnistati L.S süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti talle

§ 65

lg 2,

§ 68

lg 1 alusel karistuseks 5 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 174 tundi.

§ 69

lg 4 alusel on L.S kohustatud täitma 1-aastase üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 25.01.

1. a. Harju Maakohtu 18.06.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 69lg 6 alusel täitmisele L.S-ile Harju Maakohtu 24.01.2018.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, kriminaalhooldaja taotlusest loobumise tõttu. Pikendati L.S-ile talle Harju Maakohtu 24.01.

1. a kohtuotsusega ettenähtud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra, s.o kuni 25.04.
2. a. Kohtumäärus jõustus 28.06.
3. a. Harju Maakohtu 10.12.
4. a kohtumäärusega määrati L.S-ile lisakohustus – mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kohtumäärus jõustus 21.12.
5. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakond esitas 27.12.
6. a Harju Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande, mille taotleb L.S-i karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusalune L.S-i hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest: ajavahemikuks 04.12.
7. a - 11.12.
8. a planeeriti talle 16 tundi üldkasulikku tööd, tunnid on tegemata. Samuti ta ei ilmunud 3 registreerimisele 19.12.
9. a ega teavitanud takistavatest Kriminaalhooldusametnik taotleb pöörata täitmisele L.S-ile määratud karistus. asjaoludest. Harju Maakohtu 30.01.
10. a kohtumäärusega kuulutati L.S tagaotsitavaks ja ta peeti kinni 14.03.
11. a. Harju Maakohtu 15.03.
12. a kohtumäärusega määrati L.S-ile kohtuarstlik ekspertiis. L.S-i suhtes 21.03.
13. a koostatud EKEI ekspertiisiakti nr 19E-PÕI0056 kohaselt on ekspert xxx tulnud arvamusele, et L.S ei põe parandamatult rasket haigust, kuid tal esineb xxx – xxx, mis käesoleval ajal ravi ei vaja. L.S-i tervislik seisund võimaldab tal alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75

lg 1 p 1 - 6 järgi ja teha mõõduka füüsilise koormusega üldkasuliku töö tunde, kanda vanglakaristust kinnipidamiskohas ja osaleda kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil L.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. L.S on tegemata 106 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta ei taha kaotada oma xxx. Tema abikaasa suri ning ta elas oma sõbra juures. Registreerimisel ei käinud, kuna tema xxx, kuid nüüd on xxx olukord parem. Ta ei tea, mis aadressil ta xxx oma sõbra juures elas. Taotles pikendada talle üldkasuliku töö tegemise tähtaega või karistus tingimisi määrata. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele L.S-ile mõistetud vangistust, kuna isik on põhjendatult jätnud täitmata kriminaalhoolduse nõudeid. Tema abikaasa suri ning L.S tõsteti eluruumist välja ning kuna tal olid tervislikud probleemid, siis ei saanud ta sõita Maardust Tallinna registreerimisele. Nüüd on tema tervislik olukord parem ning tal on võimalik teha üldkasuliku töö tunde ning ta saab elada oma sõbra juures.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus L.S-ile Harju Maakohtu 24.01.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune L.S hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest: ajavahemikuks 04.12.
2. a 11.12.
3. a planeeriti talle 16 tundi üldkasulikku tööd, kuid ta jättis tunnid tegemata. 4 Samuti ta ei ilmunud registreerimisele 19.12.
4. a ega teavitanud takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldusametnik taotleb pöörata täitmisele L.S-ile määratud karistus. L.S-ile oli kohtuotsusega määratud teha 174 üldkasuliku töö tundi, millest on sooritatud 68 tundi ja sooritamata on 106 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna L.S ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtulahenditega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. L.S ei ilmunud ka 30.01.
5. a kohtuistungile ega teatanud oma mitteilmumise põhjust, mistõttu kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. L.S teatas kohtuistungil, et ta ei ilmunud enam kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, kuna tema xxx ning ta kartis kukkuda. Ta kaotas oma elukoha peale abikaasa surma ning ta elas sõbra juures, kelle aadressi ta ei oska öelda. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil pikendada L.S-i kriminaalhoolduse tähtaega, et isik saaks ära teha kõik talle kohtuotsusega ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ja määrata talle uuesti uued lisakohustused. Kohtu hinnangul on põhjendatud L.S-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 18.12.
6. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. L.S ei ole ilmunud alates
7. a detsembrikuust enam registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ega teinud üldkasuliku töö tunde. L.S-ile juba pikendati Harju Maakohtu 18.06.
8. a kohtumäärusega üldkasuliku töö tegemise tähtaega 3 kuu võrra tervislikel põhjustel, aga isik jätkas üldkasuliku töö tegemise ajagraafikute rikkumist ja lisaks tarvitas veel alkoholi. Kriminaalhooldusalune väitis, et juba katseaja algusest peale, et tal on xxx tervisliku probleemid, kuid arsti poole ta seetõttu ei pöördunud. Samuti ta tõi mitmel korral just oma tervisliku probleemi põhjuseks, miks tal ei olnud võimalik kohtuotsusega talle määratud üldkasuliku töö tunde teha, mistõttu kohus määras kohtuarstliku ekspertiisi, et kindlaks teha kas isiku tervislikud probleemid takistavad tal kriminaalhoolduse kohustusi täitmast. Kohtuarst – ekspert tuli aga arvamusele, et L.S põe parandamatult rasket haigust, kuid tal esineb xxx – xxx, mis käesoleval ajal ravi ei vaja. Samuti andis ekspert arvamuse, et L.S-i tervislik seisund võimaldab tal alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid

§ 75lg 1 p 1 - 6 järgi ja teha mõõduka füüsilise koormusega üldkasuliku töö tunde.

Viimasel kohtuistungil teatas L.S ka ise, et tema xxx ei olegi enam haiged ning taotles jällegi võimaldada tal üldkasuliku töö tunde edasi teha, sest ta on tervis on korras. Kriminaalhooldusaluse soov anda talle nüüd võimalus teha nüüd üldkasuliku töö tunnid lõpuni ei ole põhjendatud. Kohus menetleb juba

1. erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas ikkagi samal põhjusel, et isik ei täida nõuetekohaselt üldkasulikutöö tunde ega ilmu registreerimistele. Tema kriminaalhoolduse tähtaja lõpuni on 11 päeva ning ei ole tõenäoline, et isik jõuaks järelejäänud aja jooksul kõik kohtuotsusega ettenähtud üldkasuliku töö tunnid lõpuni ära teha. Isikul algasid kriminaalhoolduse kohustuste rikkumised juba katseaja
2. kuul, mil ta
3. a märstikuus ei ilmunud registreerimistele. Kohtul ei ole nüüd enam usku, et isiku käitumine oleks muutunud ja et ta nüüd suudaks kriminaalhoolduse nõudeid korralikult täita. Lisaks puudub L.S kindel elukoht, ta viibis tuttava juures ning kriminaalhoolduse läbiviimine ilma kindla elukohata ei ole seaduse järgi võimalik. L.S ei osanud kohtuistungil nimetada ka aadressi, kus ta enne enda kinnipidamist elas, mistõttu oli tema asukoht kriminaalhooldajale teadmata ning ta ei täitnud mitte üldsegi kriminaalhoolduse nõudeid mitu kuud. L.S on ka varasemalt süüdi tunnistatud

§ 424

järgi – mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – (kriminaalasi nr 1-17-5884) ning 5 ka sel korral ei mõistetud talle reaalset vangistust, mis näitab, et isik ei õppinud varasemast karistusest ja sellest hoolimata on jätkanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Siit saab kohus vaid üht järeldada, tingimisi vangistus ei ole piisav mõjutusvahend L.S-i jaoks. Kohtu hinnangul ei ole L.S motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab lubadusi ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma. L.S-i kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kriminaalhooldusalune on toime pannud kriminaalhoolduse rasked rikkumised ning ta pikka aega ignoreeris kriminaalhoolduse kohustuste täitmist ja temale kohtuotsusega mõistetud kriminaalhoolduse tähtaeg on lõppemas. Kohus on seisukohal, et L.S-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb L.S-ile Harju Maakohtu 24.01.2018. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 3 kuud ja 16 päeva vangistust -

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et L.S-i suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/