Obsah (7)

§ 200§ 121§ 68§ 74§ 75§ 199§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8173 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kr

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi; YY süüdistuses

§ 121

lg 2 p 3 ,

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

jaanuari 2019 otsus Apellatsiooni esitaja XX kaitsja ja seaduslik esindaja Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav XX, ik: XXXXXXXXXXX, kinni peetud 23.08.2018, vahistamine asendatud 24.08.2018 paigutamisega kinnisesse lasteasutusse. Kaitsja Merike Allikmäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 aasta otsus XX suhtes valitud tõkendi muutmata jätmise ning

§ 68lg 1 alusel kantuks loetud ja ärakandmata karistuse osas.

Uue otsusega: 1. Lugeda

§ 68lg 1 alusel XX-l Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud 2 aastasest vangistust kantuks eelvangistuses viibitud aeg,

1. august 2018 kuni
2. mai 2019 s.o 9 kuud ja 4 päeva. Ära kandmata karistuseks, millest XX

§ 74alusel tingimisi vabastatakse, lugeda 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

1

1. XX suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine, mis on asendatud KrMS § 131 lg 32 alusel paigutamisega kinnisesse lasteasutusse XXX, tühistada ja vabastada XX viivitamatult lasteasutusest. 3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4.Kaitsja ja lepingulise esindaja apellatsioonid jätta rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroo’le Küünemäe & Partnerid seoses advokaadi Merike Allikmäe poolt XX-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 60.00 (kuuskümmend ) eurot.
3. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabiga seotud kulu summas 60.00( kuuskümmend) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. XX’it süüdistatakse selles, et tema koos YY ja Egon Paalaga 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Tammsaare tee bussipeatuse ja Tammsaare tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal, olles esitanud vara üleandmise nõude, suunasid Egon Paala ja XX nende käes olnud relvataolised esemed kannatanute NA ja MK poole, Egon Paala käes oli laetud õhkrelv WALTHER, millise ta eelnevalt oli saanud YY-lt. YY ja XX tirisid NA maja nurga taha, tõmbasid tema käest ära kartulikrõpsupaki ja „Aura“ veepudeli ning peksid käte ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, sealjuures YY peksis kannatanut NA kasteetidega vastu pead ja keha. Seejärel liitus nendega Egon Paala ja kõik kolmekesi peksid kannatanut pähe ja kehasse käte ja jalgadega, samuti XX lõikas tema käes olnud liigendnoaga korduvalt kannatanu selga ja jalga, ühtlasi lõikas katki tema pluusi ja jalatsid ning Egon Paala tulistas nimetatud õhkrelvast WALTHER NA korduvalt selga ja pähe. Lõpuks XX ütles uuesti kannatanule, et andku oma asjad ja kannatanu andis neile oma vöökoti, maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed Adidas võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet, Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Süüdlaste poolt vägivalla tarvitamisega põhjustati NA-le pikaajalist füüsilist valu ja hirmu, tekitati kerge tervisekahjustus. Sellel ajal kui XX ja YY viisid NA’t maja nurga taha, hoidis Egon Paala nimetatud õhkrelvaga WALTHER ähvardades, suunates relvatoru kannatanu keha suunas, rinnust kinni kannatanut MK, kes end lahti rabeles ja Tammsaare tee bussipeatusesse jooksis ning numbrile „112“ helistas. Põgenemise ajal tulistas Egon Paala teda ülalnimetatud õhkrelvast ja tabas vasakusse käsivarde, mis põhjustas kannatanule valu ja kerge tervisekahjustuse. Seega pani XX toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ning sellega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona – röövimisena

§ 200lg 2 p 7,8 järgi.

2 HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas XX süüdi

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistas teda vangistusega 3 (kolm) aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas XX-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges XX-le mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aja, s.o 23.08.2018.a kuni 28.01.2019.a s.o 5 kuud ja 5 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest XX tingimisi vabastatakse, on vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.

§ 74

lg 1 alusel määras, et XX-le mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks ) aasta, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata kui XX ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Maakohus kohustas XX käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 21,4,8 alusel kohustas maakohus XX käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks, osalema sotsiaalprogrammides. XX katseaja algust arvestas kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 28.01.2019.a. Maakohus jättis XX suhtes valitud tõkendi – vahistamine, mis on asendatud KrMS § § 131 lg 32 alusel paigutamisega kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse, muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas. APELLATSIOONID: 3. Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Antud juhul ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 mõttes, s.o. kohtu poolt muu mõjutusvahendi kohaldamist reguleerivate sätete järgimata jätmises. XX on Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud 07.07.2016.a.

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi ja vabastatud karistusest

§ 87

lg 1 p 2 alusel, kohaldatud vastavalt

§ 75lg 1 p 1.-6.

ja juhindudes

§ 87

lg 2 käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks ja määranud

§ 75lg 2 p 2, 4, 8 järgi lisakohustused.

Kohus on arvestades süüdistatava XX alaealisust kaalunud ka käesoleval korral tema võimalikku karistusest vabastamist vastavalt

§ 87

sätetele, kuid kohtu hinnangul ei ole selline mõjutusvahend teistkordsel kasutamisel piisavalt mõjus, seega leidis kohus, et XX tuleb karistada vangistusega sanktsiooni minimaalmääras, määrates talle katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega. Lisaks seadusest tulenevatele käitumiskontrolli nõuetele pidas kohus vajalikuks XX suhtes ka kohaldada lisakohustusi ja

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustas XX käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. Materjalidest nähtub, et isik on seni käinud kokku viies erinevas õppeasutuses ( XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) ning tõendite kohaselt on emal olnud raskusi, et tagada tema koolikohustuse täitmist (II kd lk 81, 100, 106, 108 -109, 113-115) ja kehtestada kindlaid reegleid ja turvalist arengut toetavat keskkonda. Nii pöördus ta ise 3 lastekaitse spetsialist poole, et poeg saaks õppida XXX turvakeskuses. Seal õppis ta 2 aastat ja lõpetas 7-nda klassi. XXX õppekeskuses on XX-l head hinded ning tublid saavutused spordis. Talle on võimetekohane lõpetada 2019.a kevadel nii VIII kui IX klass. Seega on tal võimalik omandab üldharidus, kuid mille teostamine, XXX õppekeskusest lahkudes enne õppeaasta lõppu, võib osutuda võimatuks. Kohus on küll märkinud, et alaealise karistamisel on esmatähtis just täideviija isik, mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus, kuid pole kaalunud võimalust ja alternatiivi mõjutusvahendi kohaldamiseks. Kui kohus oleks põhjalikumalt kaalunud alternatiivi mõjutusvahendi uueks kohaldamiseks ning arvestanud õigesti XX isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. XX mõjutamiseks on piisavalt tõhusaks meetmeks tema süüdi tunnistamine ja karistusest vabastamine vastavalt

§ 87

sätetele, kuna see annab talle võimaluse hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanekust ja hariduse omandamist. Kuna õigusjärelmi väär kohaldamine kujutab endast materiaalõiguse ebaõiget rakendamist, siis tuleb ringkonnakohtul sel alusel teha uus otsus. Juhindudes KrMS § 318 lg 1, § 321, § 338 p 4 palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 28.01.2019.a otsus kriminaalasjas XX suhtes. Kohaldada XX suhtes mõjutusvahendit kinnisesse lasteasutusse paigutamine kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

1. XX seaduslik esindaja märgib apellatsioonis, et XX õpib XXX XXX. Õpib 9 klassis. Tal läheb hästi. Kohtuotsuses ei ole kirjas, et ta saab lõpetada kooli, siis saadetakse ta koolist ära. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.
3. Kaitsja on apellatsioonis, viitamata ühelegi sättele, leidnud, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Milles maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine seisnes apellatsioonist ei nähtu, kuna sellekohane vähimgi põhjendus puudub. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis annaks aluse apellatsiooni piiridest väljumiseks ja sellel alusel maakohtu otsuse tühistamiseks.
4. Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et XX on varem kohtu poolt süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi ja vabastatud karistusest

§ 87lg 1 p 2 alusel.

Kohus ka antud juhul kaalus tema karistusest vabastamist

§ 87alusel.

Samas on edasi aga kaitsja leidnud, et kohus ei ole kaalunud eelnimetatud mõjutusvahendi kohaldamist. Seega on apellatsioon vastuoluline. Selles osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on otsuses siiski kaalunud XX karistusest vabastamist ja tema suhtes uuesti

§ 87

sätete kohaldamist , kuid pole seda pidanud eripreventiivse eesmärgi saavutamisel piisavaks. Seega pole tegemist olukorraga, kus kohus pole alaealise süüdistatava suhtes

§ 87

sätete kohaldamist kaalunud ning sellekohased kaitsja etteheited on vastuolus maakohtu otsuse sisuga. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks ka märkida, et maakohtus ei ole kaitsja

§ 87

kohaldamise taotlust esitanud, vaid on nõustunud, et XX-le mõistetaks karistuseks osaline 4 vangistus, milline lugeda kantuks koos kohustusega omandada üldharidus. Kaitsja on leidnud, et piisab 1 aastasest katseajast ( kohtuistungi protokoll, 5. kd. lk. 55). Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse XX suhtes

§ 87lg 1 p 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamis eks.

Kaitsja on leidnud, et maakohus ei ole arvestanud õigesti XX isikulisi parameetreid. Nende arvestamisel oleks kohus teinud teistsuguse otsuse. Seejuures on kaitsja viidanud eelnevalt tema suhtes süüdimõistva otsuse tegemisele ja kriminaalasja materjalidele, mis näitavad tema õppimist erinevates õppeasutustes ning viidatakse ka kinnises lasteasutuses õppimisele ning headele hinnetele. Kolleegium osutab, et kõik apellatsioonis esitatu on maakohtule olnud teada ning vajalikul määral ka karistuse mõistmisel arvestatud. Seega pole apellatsioonis viidatud asjaoludele, millised jäid maakohtu poolt tähelepanuta ja millistega arvestamine tooks kaasa maakohtu lahendi tühistamise ja annaks aluse XX-le mõistetud karistuse muutmiseks. Ringkonnakohus, analoogselt maakohtuga osutab, et XX-le on eelnevalt alaealisele ettenähtud mõjustusvahendeid kohaldatud ning teda on kriminaalkaristusest vabastatud. Kuid selline karistusest vabastamine pole mõjutanud teda käituma õiguskuulekalt. XX otsustas toime panna raske, esimese astme kuriteo, ehk tema käitumine, võrreldes eelneva kuriteo toimepanemisega, on muutunud ohtlikumaks, vägivaldsemaks. Samuti tuleb kolleegiumi seisukohalt arvestada asjaoluga, et

§ 87

lg 5 kohaselt on võimalik kinnisesse lasteasutusse paigutada alaealist vaid kuni 1 aastaks. XX-le on asendustõkend kohaldatud 23.08.2018 ja seega on ta kinnises lasteasutuses viibinud augustist 2018. Kolleegium leiab, et arvestades nii süü suurust, toimepandud kuriteo asjaolusid kuid eelkõige XX isikut, tema senist käitumist, on alust veendumuseks, et tema käitumise üle tuleb teostada pikemalt kontrolli ja järelevalvet ning osutada sotsiaalset abi, et toetada teda vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, milles sisuliselt seisnebki kriminaalhooldus. Kolleegiumi veendumuse kohaselt vaid soov kinnises õppeasutuses kool lõpetada pole iseenesest aluseks raske kuriteo toimepannud isiku karistusest vabastamiseks

§ 87alusel.

Maakohus kohustas XX käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamisel ja ka sellise kohustuse täitmise kindlustamine on samuti kriminaalhoolduse sisuks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei süü suurus ega ka XX isikuandmed ei anna alust tema karistusest vabastamiseks ja

§ 87lg 1 p 9 kohaldamiseks.

8. Olenematult apellatsioonide väidetest kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava olukorra raskendamise, mistõttu kuulub otsus osaliselt tühistamisele. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel uue otsuse. Maakohus on, kohaldades XX suhtes

§ 74sätteid, otsustanud tema suhtes Kr

MS § 131 lg 32 alusel kohaldatud asendustõkendi jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. KrMS § 131 lg 32 ettenähtud alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamine on vahistamist asendav tõkend. Lähtuvalt asjaolust, et eelnimetatud säte ei kehtesta, et kinnises asutuses viibimise aega ei arvestata karistusaja hulka ning arvestades ka kinnises lastasutuses kehtivat korda, leiab kolleegium, et kinnises lasteasutuses viibimine tuleb arvestada kantud karistuse hulka, mistõttu on sisuliselt tegemist KrMS § 68 lg 1 ettenähtud eelvangistusega. Maakohus ongi XX-le mõistetud ja KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud 2 aastasest vangistusest

§ 68lg 1 alusel lugenud kantuks alates kinnipidamisest 23.

augustil 2018 kogu kinnises lasteasutuses viibitud aja kuni kohtuotsuse kuulutamiseni

1. jaanuaril
2. 5 Maakohus on oma otsuses kohaldanud XX suhtes

§ 74

sätteid ja jätnud temale mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuid valitud tõkendi, vahistamine, mis on asendatud kinnise lasteasutuses viibimisega, on jätnud kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Seega pole maakohus XX

§ 74

kohaldamisel ja täielikult karistusest tingimisi vabastamisel teda vabastanud vaid sisuliselt jätkab süüdistatav vangistuse kandmist. KrMS § 316 p 2 kehtestab, et vahistatud süüdistatav vabastatakse kohtuotsuse tegemisel viivitamata kohtusaalis kui ta vabastatakse karistusest, milleks on ka oma sisult

§ 74

. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, millega raskendas süüdistatava olukorda ja milline rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise tõkendi suhtes tehtud otsustuse osas. XX suhtes valitud tõkend vahistamine, milline on asendatud paigutamisega kinnisesse lasteasutusse XXX, kuulub tühistamisele ja XX viivitamatult asutusest vabastamisele. Eelnev rikkumine on kaasa toonud ka olukorra, kus maakohtu otsus kuulub tühistamisele nii kantud kui ka kandmisele kuuluva karistuse osas. Nimelt tuleb mõistetud ja vähendatud karistusest lugeda

§ 68alusel kantuks XX eelvangistuses viibitud aeg 23.

august 2018 kuni 27. mai 2019 so 9 kuud ja 4 päeva. Seega ärakandmata karistuseks, millest XX

§ 74alusel tingimisi vabastatakse on 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. jaanuari 2019 aasta otsuse osas, millega jäeti XX suhtes valitud tõkend muutmata ja XX vabastamata. Samuti kantud ja kandmisele kuuluva karistuse aja osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kaitsja ja seadusliku esindaja apellatsioonid jätab rahuldamata.
2. RÕS korras määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks summas, koos käibemaksuga 60.00 eurot. Menetlustoiminguna on kaitsja märkinud apellatsiooni koostamise. Kolleegium leiab, et menetlustoimingut saab hinnata vajalikuks ja kulutatud aega mõistlikuks. Seega on kaitsja taotlus kooskõlas KrMS§ 175 lg 1 p-ga 4 ja kuulub täies mahus rahuldamisele. Kaitsjale kuulub hüvitamisele koos käibemaksuga 60.00 eurot, milline summa jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6