4-19-5902/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 06.12.2019 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-19-5902 (2302,19,015867) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi L.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti A H 30.10.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,015867. Kaebaja L.T isikukood: XXX; xxxx; emakeel: xxxx; elukoht: xxxx; e-posti aadress: xxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132, § 133-134, § 135 kohus otsustas: 1) L.T kaebus rahuldada. 2) Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 30.10.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,015867 osaliselt ja teha uus otsus. 3) Süüdi mõista L.T LS § 201 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses. L.T tuleb tasuda rahatrahv 320,00 (kolmsada kakskümmend) EUR. 4) KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et L.T tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 80,00 EUR. 5) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 30.10.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 10.10.2019.a. koostatud väärteoprotokolli 2302,19,015867 (AB 1579163) kohaselt juhtis L.T 23.09.2019 kella 09.40 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Õunapuu puiesteel (Ploomipuu puiestee ristmiku tänava vahel, liikudes Ploomipuu puiestee suunas), mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. L.T rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.10.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,015867, määrati L.T-le LS § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ning LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta toimepandud tegu, kuid leiab, et kuna see on tema esimene väärteo rikkumine, kahetseb väga toimepandut ning peres kasvab 4 last, siis palub rahatrahvi vähendada ning ajatada. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Märgib, et teod on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ning kaebuses avaldatud kahetsus on paljasõnaline. On seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust kunagi omanud on LS § 201 järgi kvalifitseeritav tegu kõige raskem väärteo toimepanemise vorm. Kuna mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ja selle juhtimisel võivad olla ohustatud nii juhi enda, kui ka teiste liiklejate elu, tervis ja vara, on selline tegevus lubatud üksnes seadusega ettenähtud korras. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsusega määratud rahatrahv kajastab riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Karistuse määramisel on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga arvesse võetud nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid (kehtivate karistuste puudumist) kui ka üld-ja eripreventiivseid kaalutlusi. Need tegurid koostoimes õigustavad L.T karistamist LS § 201 lg 1 sanktsiooni keskmises määras rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel, aitab mõista toimepandud väärteo olemust ja süü suurust ning LS § 201 rikkumise ohtlikkust. Kuna õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub, palub menetleja jätta L.T kaebuse karistuse osas rahuldamata, kuid samas ei ole vastu rahatrahvi ajatamisele, s.o 4 kuu jooksul. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoprotokolli nr 2302,19,015867 (AB 1579163) kohaselt juhtis L.T 23.09.2019 kella 09.40 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Õunapuu puiesteel, Ploomipuu pst. ristmikul, liikudes Ploomipuu puiestee poole, mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Tunnistajad V M ja N P on andnud ütluseid, mille kohaselt nägid nad 23.09.2019 kella 09.40 ajal Õunapuu puiesteel bussipeatuse juures xxxx roolis L.T, kellel puudus juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt L.T juhtimisõigust ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt L.T nimetatud tegu ei eita, selgitab, et sõitis kodust 200 meetrit, et viia laps bussipeatusesse. Eeltooduga on tõendamist leidnud ning seda ei ole ka pooled vaidlustanud, et L.T juhtis 23.09.2019 kella 09.40 ajal Harjumaal, Maardu linnas Õunapuu puiesteel (Ploomipuu puiestee ristmiku tänava vahel, liikudes Ploomipuu puiestee suunas), mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega arvestades eeltoodut, on L.T täitnud LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, so kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. L.T teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on L.T tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS LS § 201 lg 1 sätestab sanktsioonis kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning raskema karistusliigina aresti. Arvestades asjaolu, et L.T on varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata (vt. karistusregistri õiendit), siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tema suhtes on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuigi L.T süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg, ei loe kohus süü suurust suureks. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda seda, et L.T sõitis kodust ca 200 meetrit bussipeatuseni, varasemalt ta liiklusalaseid süütegusid toimepannud ei ole. Eeltoodut arvestada loed kohus Stoberovi süüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Kohtu hinnangul esineb ka asjas karistust kergendav asjaolu; kuigi L.T ei ole menetluse kestel kahetsust avaldanud, on ta seda teinud kaebuses ning kohtul ei ole alust sisiku kahetsuses kahelda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ning lähtub sellest, kuidas on võimalik L.T mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. L.T ei ole karistusregistrisse kantud ehk tegemist on varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata isikuga, tegemist on suhteliselt noore inimesega, keda on edaspidi õiguskuulekalt käituma mõjutada oluliselt kergem kui vanemat inimest, kellel on juba välja kujunenud kindel käitumismuster. Asja materjalidest ning kaebusest nähtuvalt, on L.T oma teost aru saanud ja seetõttu on kohtu hinnangul teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest veidi allapoole jääva rahatrahviga. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt L.T-le määratud rahatrahv on , s.t 100 trahviühikut, so 400 eurot, ei vasta L.T süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtu hinnangul tuleb L.T-le mõista karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 320,00 eurot. Kaebaja palus ka rahatrahvi ositi tasumist. Arvestades rahatrahvi suurust, võib L.T suhtes kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ning määrata selle kandmine ositi, s.o 4 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 80,00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 30.10.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/