Obsah (5)

§ 198§ 114§ 118§ 38§ 115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2826 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

1. mail 2019 esitas V.B Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
2. aprilli
3. a otsusele väärteoasjas 2302,19,
5. Harju Maakohtu
6. mai 2019 määrusega jäeti V.B kaebus väärteomenetluse seadustiku (

) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebus polnud esitatud tähtaegselt ning ühtegi objektiivset takistust, mis hilinemist õigustaks, ei esine. Kohus põhistas oma seisukohta järgmiselt.

1. aprilli 2019 väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav menetleja juures alates
2. maist
3. V.B allkiri väärteoprotokollil tõendab, et talle tehti teatavaks lahendi kättesaadavuse kuupäev ja ta oli sellest teadlik.

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus märkis, et väärteootsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane päev

1. mai
2. Lisaks tuvastas kohus, et V.B kaebus on allkirjastamata. V.B väitel ei olnud kaebust võimalik digitaalselt allkirjastada, kuna ta ei saanud digidoc programmi tööle. V.B lubas esimesel võimalusel digitaalselt allkirjastatud kaebuse ja lisadokumendid kohtule saata. Kohus leidis, et kuigi V.B oli kaebetähtaegadest teadlik, esitas ta kaebuse hilinenult. Ühtegi objektiivset takistust kaebetähtaja möödalaskmiseks kohus ei tuvastanud. Isegi juhul, kui V.B ei saanud e-posti teel väärteoasjas tehtud otsust kätte, ei olnud tal takistusi ise otsusele 1 kohtuvälise menetleja juurde järele minna alates
3. maist 2019.a. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu.

2. mail 2019 esitas V.B e-posti teel kaebuse Harju Maakohtu
3. mai 2019 määrusele, milles taotleb sisuliselt selle tühistamist ja enda algse kaebuse läbivaatamist. V.B märgib e-kirjas, et kaebus hilines 1 sekundiga, mistõttu jättis kohus selle läbi vaatamata. Kaebus oli saadetud
4. mail kell 00.00, tähtaeg oli
5. mail kell 23.
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. mai 2019 määrusega jäeti V.B määruskaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni
9. juunini
10. Kaebuse käiguta jätmise tingis eelkõige asjaolu, et see oli V.B poolt allkirjastamata.
11. V.B kõrvaldas puudused tähtaegselt, s.o
12. juunil
13. Lisaks selgitab V.B määruskaebuses, et maakohtule kaebuse esitamise tähtaeg oli
14. mail
15. V.B tegeles maakohtule kaebuse vormistamisega juba varem. Enne
16. maid 2019 püüdis ta erinevatest arvutitest kaebust digitaalselt allkirjastada, kuid see ei õnnestunud. Uus ID-kaardi lugeja ei lugenud kaarti. Politseiameti soovitusel tegi ta ka digitaalse ID-kaardi. Selle kättesaamiseks kulus ligi nädal ning sõita tuli nii Raplasse kui Tallinna, kuid lõpuks selgus, et kaardi valmimisest teatatakse e-postiga. Digi-ID-kaardiga proovis V.B kaebust allkirjastada, kuid seadmed ei töötanud. V.B on suur koormus, kasvatab üksi kolme väikest last, elatist isa ei maksa, mistõttu teeb ta ületunde. Tööajal ei olnud võimalik V.B kuskil käia, tööl on ta kella 08.00-st kella 23.00-ni. Sellest ei olnud V.B teadlik, et võib ise tulla dokumente ära tooma. Kirjas oli, et allkirjastage digitaalselt. Hilisõhtuni üritas V.B digitaalselt kaebust allkirjastada. Lõpuks otsustas ta kaebuse saata ilma allkirjata. V.B arvuti näitab, et kaebus läks välja kell
17. mail 2019 kell 00.00, kuid ta saatis selle
18. mail
19. Kohtu arvutisüsteemi jõudis see
20. mail
21. V.B palub kaebus menetlusse võtta, kuna see võimaldab taotleda rahatrahvi alandamist. Vastasel juhul satuks V.B raskesse olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohtunik leiab, et maakohus jättis õigesti V.B kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

1. Maakohtu seisukohad selle kohta, kas V.B sai kohtuvälise menetleja
2. aprilli 2019 väärteootsuse kätte e-posti teel või esines tal takistusi
3. mail 2019 sellele järgi minna, ei oma praegusel juhul tähtsust. Nimelt tuleneb ringkonnakohtule esitatud kaebusest, et vaidlust ei ole selles, et V.B oli teadlik, et maakohtule kaebuse esitamise viimane kuupäev oli
4. mai
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et viimatimärgitud kuupäeval V.B maakohtule kaebust ei esitanud. V.B selgitab, et kuigi ta saatis kaebuse
6. mail 2019, siis tema arvuti näitab, et see edastati kohtule
7. mail 2019 kell 00.00.

§ 38lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 171 lg 3 kohaselt lõppeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell 00.

1. See tähendab, et V.B tuli kaebus edastada hiljemalt
2. mail 2019 kell 23.
3. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. V.B esitas kaebuse üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu ehk e-postiga ning sel juhul on tähtaja järgimine kontrollitav e-maili saatmise aja tuvastamisega. Väärteotoimikus olevast V.B ekirjast nähtub, et selle saatmise ajaks on
4. mai 2019 kell 00.
5. Seda, kas kaebus esitati hilinenult 1 sekundi võrra, nagu V.B väidab, ei ole võimalik e-kirjade väljavõtete alusel kontrollida, kuna need ei kajasta tundide ja minutite kõrval sekundeid. See ei oma ka tähtsust. 2 Väärteotoimikus olevad e-kirjade väljavõtted (tl 1, 4) ei tõenda, et kaebus saadeti e-postiga maakohtule
6. mail 2019 kl 23.59 või enne seda, vaid alles
7. mail kl 00.
8. Seega esitas V.B kaebuse hilinenult.
9. Ringkonnakohus märgib, et

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu väärteomenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kaebuses ringkonnakohtule selgitab V.B ühelegi dokumendile viitamata, et „kirjas oli, et allkirjastage digitaalselt“. Ringkonnakohtu jaoks ei ole tuvastatav, mille alusel V.B arvas, et tal oli võimalik kaebust esitada ainult digitaalselt allkirjastatuna.

1. aprilli 2019 väärteoprotokollist nr AB 1577805 nähtuvalt on selles märgitud V.B õigused menetlusaluse isikuna väärteomenetluses, sh õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras (tl 7pö). Protokollis on märgitud vaid, et e-postiga menetlejale edastatavad dokumendid peavad olema varustatud digitaalallkirjaga.
2. aprilli 2019 väärteootsusest asjas nr 2302,19,003371 nähtub, et selles on ära märgitud otsuse vaidlustamise kaebekord ehk et vaidlustamise soovi korral tuleb kaebus esitada Harju Maakohtule hiljemalt
3. mail 2019 (tl 5-pö). Väärteoprotokollist ega –otsusest ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi viidet selle kohta nagu olnuks kohtuvälise menetleja lahend vaidlustatav ainult digitaalselt allkirjastatud kaebusega. Väärteoprotokollis märgitud õiguste kohaselt tuli V.B kaebuse esitamisel lähtuda väärteomenetluse seadustikus esitatud nõuetest.

§ 115

lg 4 kohaselt kirjutab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele alla selle esitaja. Väärteomenetluse seadustik aktsepteerib nii omakäelist kui digitaalset allkirjastamist. Seda võis V.B eeldada ka üldise elukogemuse pinnalt. Vaatamata rohketele e-riigi võimalustele, ei ole need kodanike jaoks törjunud kõrvale paberil asjaajamist. Selle kogemuse pinnalt võib iga kodanik eeldada, et ametlikke dokumente on lubatav esitada digitaalsete võimaluste kõrval ka paberil ja omakäeliselt allkirjastatult. Nii polnud V.B tõsiseltvõetavat alust eeldada, et tal on võimalik esitada kaebust üksnes digitaalselt allkirjastatult. Kaebuses kirjeldab V.B , et ta on varahommikust hilisõhtuni hõivatud tööga ning kasvatab väikseid lapsi, mistõttu ta on ajaliselt väga piiratud. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata ajalistele piirangutele, tuleneb kaebusest, et V.B koostas kaebust ja üritas digiallkirja panna mitme päeva jooksul. Eeldatavasti jäi V.B-le töö- ja elukoha vahelisele teekonnale või selle mõistlikku lähedusse mõni postkast, mida kasutades olnuks võimalik digitaalse allkirjaga kaasnenud tõrgete püsivusel edastada kaebus paberil ja omakäeliselt allkirjastatult. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ühtegi objektiivset takistust V.B kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud ning kohus jättis seetõttu kaebuse õigesti läbi vaatamata. 9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt

§-le 198 ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 3