Obsah (5)

4-20-523 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2020.a, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-523 [2670,19,007827] Kohtunik An

§ 2, § 132 p 2, § 133135 kohus otsustas: 1.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 27.01.

a otsus väärteoasjas nr 2670,19,007827 mõistetud karistuse osas.
Mõista K.B-le LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Rahatrahv 60 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber 10220205008923). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa saata kättetoimetamiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. 1

(7)4-20-523 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 31.03.2020.a. Asjaolud ja menetluskäik 30.12.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri patrullpolitseinik Malle Vilinurm väärteoprotokolli selle kohta, et K.B 30.12.

a kella 23.45 ajal Pärnumaal Pärnu linnas X tänaval X ja X tänava vahel suunaga X tänava poole juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 65km/h±3km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50km/h. Seega ületas kiirust, mitte vähem kui 12km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 järgi. 27.01.2020.a otsusega nr 2670,19,007827 määrati kohtuvälise menetleja eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest K.B-le karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 €. poolt Kaebuse sisu 05.02.2020.a saabus Pärnu Maakohtule K.B kaebus väärteoasjas nr 2670,19,007827 tehtud otsusele. K.B palub otsus väärteoasjas nr 2670,19,007827 tühistada seoses menetlusõiguslike normide olulise rikkumisega ja tema õiguste piiramisega esitada vastulause. Kaebuses K.B leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli ei saa tõendina arvestada, kuna kohtuväline menetleja ei saa samas asjas olla tunnistaja rollis. Samuti ei saa tunnistaja ülekuulamise protokolli tõendina arvestada, kuna ülekuulamise protokollist ei selgu keda on üle kuulatud. Veel leiab kaebuse esitaja, et otsuses on jäetud märkimata karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vaneminspektor Aime Kask oma 13.02.
a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta K.B kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning seda järgmistel põhjustel: Antud väärteoajas mõõtis kiirust ja tuvastas menetlusaluse isiku rikkumise vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud ning seadet on testitud enne vahetuse algust 30.12.2019 kell 18.30 vastavalt juhendile. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud korrektselt ning näit fikseeritud vastavalt kehtivale korrale, mõõtmis tulemuse näidu vaatamisest menetlusalune isik keeldus. 13.01.2020 esitas K.B väärteoasjas dokumentide taotluse. Isikule väljastati 17.01.2020 kiirusmõõturi kasutamise protokolli koopia ja tunnistaja ülekuulamise protokolli koopia. Taotlusele vastamise aeg oli kohtuvälise menetlejal 10 päeva. Taotluses väitis K.B, et temale ei ole tutvustatud mõõtemenetluse korda ja mõõte protokolli. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et isik keeldus sündmuskohal kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvumast. Antud väärteoasjas on menetleja patrullpolitseinik Malle Vilinurm ning tunnistaja J K, seega ei ole menetleja ja tunnistaja ühes rollis. Kiirust mõõtis ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli 2

(7)4-20-523 antud rikkumise kohta vormistas J K. Tunnistaja andmeid tunnistaja ülekuulamise protokollis menetlusalusele isikule ei avaldata ning sellepärast olid tunnistaja isikuandmed kinni kaetud. Antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K.B keeldus igasugusest koostööst politseiametnikega, ei olnud nõus rikkumisega, ei kirjutanud alla kiirusmõõturi kasutamise protokollile ja väärteoprotokollile, näidates sellega oma suhtumist üldisesse õiguskorda ja seda tagavatesse politseiametnikesse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt

§-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et K.B kaebus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Kohus leiab, et K.B käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.

§ 72

lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja

§-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud tunnistaja ütlustele ning kiirusmõõturi kasutamise protokollile. K.B-le pannakse süüks LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumist ning sellega LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et K.B on täitnud LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 30.12.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et K.B juhtis 30.12.2019. a kella 23.45 ajal Pärnumaal Pärnu linnas X tänaval X ja X tänava vahel suunaga X tänava poole mootorsõidukit X (reg märk xxxXXX) asulasisesel teel kiirusega 65km/h±3km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust, mitte vähem kui 12 km/h. Menetlusalune isik on keeldunud protokollile alla kirjutamast ja ütluste andmisest. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad tunnistaja ütlused ning 3

(7)4-20-523 kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja videosalvestised. K.B leiab, et kuivõrd J K koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli, siis ei saa ta olla samas väärteoasjas tunnistaja ja seega ei saa kiirusmõõturi kasutamise protokolli tõendina arvestada. Kaebuse esitaja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-22-

Esiteks märgib kohus, et asjaolud, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostaja ja asjas üle kuulatud tunnistaja on sama isik, ei muuda kuidagi kiirusmõõturi kasutamise protokolli tõendina lubamatuks. Teiseks märgib kohus, et Riigikohus korrigeeris oma hilisemas lahendis nr 3-1-1-67-15 senist praktikat ning leidis, et ei ole põhjendatud välistada seda, et karistusotsus tugineb üksnes liiklusjärelevalvetoimingule, näiteks kiiruse mõõtmise protokollile ja riiklikku järelevalvet teinud ametniku ütlustele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tunnistaja J K ütlused ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll on tõendina lubatavad. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestisega on tõendatud, et 30.12.
a kella 23.45 ajal mõõdeti mootorsõiduki X (reg märk xxxXXX) sõidukiiruseks 65km/h±3km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Seega ületas K.B lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h võrra. Mõõtmine on läbi viidud asulasisesel ja hea nähtavusega teel ning sõiduk liikus üksinda. Kiirusmõõturi kasutamise protokollile keeldus menetlusalune isik alla kirjutamast. Samuti ei soovinud menetlusalune isik tutvuda kiirusmõõturi näiduga. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud mõõtealase koolituse ning kiirusemõõteseade Stalker DSR 2X nr DP021149 oli taadeldud 07.05.
Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibimist ei ole menetlusalune isik K.B oma kaebuses eitanud. Kohtueelses menetluses ütluste andmisest on menetlusaluse isik keeldunud. K.B vaidlustab esitatud kaebuses kiirusmõõturi näitu. K.B leiab, et kuna seadme test on tehtud 30.12.2019 kell 18.30, kuid tema auto kiiruse mõõtmine toimus väidetavalt 30.12.2019 kell 23.45, siis ajavahemiku 18.30 kuni 23.45 toimus kindlasti ka teisi kiiruse mõõtmisi. Seetõttu on K.B alust arvata, et tema kiiruse mõõtmine ei saanud olla täpne, kuna pikaajalise autojuhtimise staažiga juhina ei ületanud ta kiirust kindlasti sellisel määral. Kohtuväline menetleja selgitas oma kirjalikus vastuses, et kiirusmõõturit töökorda testitakse iga vahetuse algul ning antud seadet oli testitud 30.12.2019 kell 18.30 nii nagu mõõtevahendi kasutusjuhend ja mõõtmismetoodika ette näeb. Ka kohus leiab, et K.B poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 6 lg 4 p 1 kohaselt viiakse iga päev enne mõõtetegevuse alustamist läbi test kiirusmõõturi töökorras oleku kontrollimine vastavalt tootja kasutusjuhendile. Seega ei ole kiirusemõõtja kohustatud seda tegema iga kord peale kiiruse mõõtmist. Asjaolu, et K.B on staažikas juht, ei muuda kiirusemõõturi näitu automaatselt valeks. Seega K.B väide, et kiiruse mõõtmine ei saanud olla täpne, kuna ta on pikaajalise autojuhtimise staažiga, on asjakohatu. K.B oli võimalik näiduga tutvuda, kuid ta keeldus sellest, keeldudes sh ka märkuste lisamisest ja avalduste esitamisest. Samuti nähtub videosalvestuselt, et menetlusalune isik vaidlustas rikkumist seetõttu, kuna talle ei meeldi, et talle trahvi tehakse. Ühtegi asjakohast vastuväidet menetlusalune isik ei nimetanud. Seega ei ole kohtul ka eeltoodud K.B esitatud väidete alusel põhjust seada kahtluse alla kiirusmõõturi näitu. K.B on oma kaebuses leidnud, et tunnistaja ülekuulamise protokolli ei saa tõendina 4

(7)4-20-523 arvestada, kuna protokollis puuduvad ülekuulatava kõik andmed. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas selgitas, et tunnistaja andmeid tunnistaja ülekuulamise protokollis menetlusalusele isikule ei avaldata ning sellepärast olid tunnistaja isikuandmed kinni kaetud. Ka kohtule esitatud tunnistaja ülekuulamise protokollis on kõik tunnistaja andmed olemas, seega ei ole tõend lubamatu. Tunnistaja J K ütlustest nähtub, et 30.12.

a teostas ta koos Malle Vilinurmega Pärnu linnas X tänaval liiklusjärelevalvet, kui neile lähenes üksik sõiduk X (reg märk xxxXXX), mille sõidukiiruseks mõõdeti 65 km/h. Sõiduk peatati ja tuvastati, et sõidukit juhtis K.B. Isik ei olnud nõus rikkumisega ega olnud nõus ka menetlusdokumentidele alla kirjutama. Seega on tõendatud, et sõidukit X (reg märk xxxXXX) juhtis just K.B. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja ütluste näol on tegemist usaldusväärsete tõenditega, mis kinnitavad rikkumise toimepanemist. Kohtul puudub igasugune alus nendes kahelda. Kuigi menetlusalune isik ei nõustunud tema autole omistatud kiirusmõõturi näiduga, ei ole K.B esitanud ühtegi asjakohast väidet, mis seaks eelviidatud tõendid kahtluse alla. Kaebuses on kaebuse esitaja üksnes viidanud, et tal on alust arvata, et tema kiiruse mõõtmine ei saanud olla täpne, kuna pikaajalise autojuhtimise staažiga juhina ei ületanud ta kiirust kindlasti sellisel määral. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimise staaž ei välista rikkumise toimepanemist. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et K.B on 30.12.
a kella 23.45 ajal juhtinud mootorsõidukit Pärnumaal Pärnu linnas X tänaval X ja X tänava vahel suunaga X tänava poole, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h. Seega on tuvastatud K.B tegevuses LS § 227 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.B pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka K.B, kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli K.B teadlik, et tulenevalt LS § 15 lg 1 p-st 2 on asulasisesel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h, ei saanud see K.B-le jääda märkamatuks, tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama ja selle vähendamiseks vajalikud sammud ette võtma. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K.B teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei sooritanud antud teelõigul möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.B pani LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei teinud midagi, et sõidukiirust vähendada. 5

(7)4-20-523 Seega on K.B täitnud KarS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. K.Beiab, et kohtuväline menetleja on piiranud tema õigust esitada vastulause.

§ 69

lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokoll oli K.B-le kättesaadav alates 30.12.2020. Asja materjalidest nähtub, et K.B esitas Pärnu politseijaoskonnale avalduse materjalidega tutvumiseks 13.01.2020, s.o 1 päeva enne tähtaja lõppu. Kuigi väärteoasja materjalidest koopiad väljastati K.B-le 17.01.2020 ning selleks hetkeks oli vastulause esitamise tähtaeg möödunud, ei tähenda see seda, et menetlusaluse isikul ei olnud võimalik vastulauset esitada. K.B kaebusest ega taotlusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis takistas tal esitatud taotlus materjalidega tutvumiseks varem. Seega ei saanud K.B 15 päeva jooksul materjalidega tutvuda enda süü tõttu, kuivõrd jättis oma taotluste esitamise eelviimasele päevale. Taotlusele vastamiseks oli kohtuvälise menetlejal aega 10 päeva. Oma õiguse esitada vastulause on nüüdseks K.B saanud realiseerida sellega, et esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et K.B õigust esitada vastulause ei ole rikutud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.B-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks

§ 30kohaselt.

Kohtul tuleb hinnata ka, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. LS § 227 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K.B-le karistuseks määranud LS § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 €. Vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel ei ole arvestatud kergendava asjaoluga, et tee oli väidetava kiiruseületamise kohas täiesti tühi ja nähtavus ning ilmastikuolud head. Samuti ei ole K.B arvates arvestatud asjaoluga, et tal puuduvad kehtivad karistused ja teda ei ole 47aastase juhi staaži jooksul mitte kordagi karistatud kiiruse ületamise eest. Arvestatud ei ole ka sellega, et ta on pensionär ja pension on tema ainus püsiv sissetulek. K.B süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et K.B pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et K.B poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 12 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 lg 1 keskmine rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest süüst. 6

(7)4-20-523 Eeltoodust tulenevalt, arvestades K.B süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et K.B süü on keskmine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et K.B puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda, et tee oli väidetava kiiruseületamise kohas täiesti tühi ja nähtavus ning ilmastikuolud head. KarS § 57 lg-1 ei nimeta selliseid asjaolusid kergendavateks asjaoludeks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik K.B mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad K.B kehtivad karistused. Seega kohtu hinnangul ei vähenda ega suurenda eripreventsioon süüle vastavat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Asulasisesel teel pimedas lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani K.B toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt K.B-le määratud karistus ei vasta üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele, olles liiga range. Arvo Kandlal puuduvad kehivad karistused, kiiruse ületamine oli keskmises määras ning K.B süü suurust on kohus hinnanud keskmiseks. Seetõttu on põhjendatud mõista K.B-le karistus keskmises määras, mitte keskmisest suuremas määras, nagu on teinud seda kohtuväline menetleja. Eeltoodu alusel vähendab kohus K.B-le määratud karistuse määra ning mõistab menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut ehk 60 €. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et K.B süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Samuti kohus leiab, et K.B edasise õiguskuulekuse tagamiseks on põhjendatud teda karistada LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 60 €. Seega kohus rahuldab K.B kaebuse osaliselt, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III 27.01.2020. a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,007827 mõistetud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab K.B-le LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Anu Tammeniit Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale