lg 1,
lg 1 O.A, isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: xxx Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 ja 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Lõpetada väärteoasjas nr 4-19-4176 väärteomenetlus O.A süüdistuses
2. Süüdi tunnistada O.A
lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja
lg 5 nõudeid.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 4 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja d on punktides 2 –4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp edastas kohtule arutamiseks O.A väärteoasja süüdistuses
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et O.A süü ei ole
lg 1 järgi tõendamist leidnud, kuid tõendamist on leidnud O.A süü
lg 1 järgi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Tunnistaja I Ti ütluste kohaselt sõitis ta oma autoga mööda, kui nägi, kuidas sinine xxx tagurdas ja sõitis vastu xxx. Tunnistaja sõitis vaikselt edasi ja vaatas tagant peeglist, et kuidas juht käitub, kas tuleb välja ja vaatab midagi, helistab kuhugi, kuid ta istus autos ja sõitis edasi. Tunnistaja kirjutas autonumbri üles, sõitis aeglaselt edasi ja nägi, kuidas sinine xxx kiiruga välja sõitis ja oleks välja sõites peaaegu ka teist autot riIud. Tunnistaja helistas kohe politseisse. xxx roolis oli nokamütsiga noormees. Tunnistaja sõnul kirjutas ta auto numbri küll üles, kuid praegu ta seda numbrit enam ei mäleta, kuid kui politsei käis kohapeal, siis oli tunnistajal number kirjas ja selle paberi andis ta politseile. Lisaks selgub tunnistaja ütlustest, et xxx oli sinine ja asus puu all ning xxx oli kas tumesinine või roheline. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas tunnistaja lisaks, kuidas ta sõitis mööda sel hetkel, kui auto tagurdas ning oli näha ja kuulda löök ja isik vaatas kohe peeglisse, järelikult sai aru. Seda, kas xxx hakkas ka signalisatsioon tööle, tunnistaja ei mäleta. Kuid tunnistaja sõnul oli heli selline nagu plastmass vastu plastmassi ja ta kuulis seda läbi avatud akna, sest oli suvine aeg. 2 Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis ta sel päeval xxx ja viis sõbra ära, manööverdas seal ja paari tunni pärast helistas politsei, et ta olevat teisele autole otsa sõitnud ja sündmuskohalt lahkunud. Menetlusaluse isiku sõnul, kui oligi mingi kokkupuude, siis tema seda ei tundnud ning ta läks peale politsei kõnet välja oma autot vaatama ja vaatas, et auto taga piirkonnas ei olnud midagi. Menetlusalune isik väidab, et isegi kui ta autole otsa tagurdas, siis ta ei tundnud seda. Kehakeele osas märkis tunnistaja, et kui inimene tagurdab, siis ta vaatabki ühele poole ja teisele poole. Samuti ei lahkunud menetlusealune isik enda sõnutsi kiiresti, sest tal on juhistaaži 15 aastat ja ta tunneb ennast roolis kindlalt ning kui tunnistajale tundus, et ta sõitis kiiresti ära, siis menetlusalune isik, oma võimeid teades, teab, et see ei olnud midagi ülemeelikut. Lisaks olid menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tal auto uksed ja aknad kinni ning tema seda väidetavat kokkupõrget seetõttu ei tajunud. Väärteoasja aluseks oleva 27.06.2019.a kell 23:00 toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (omanik M L, 26.06.2019.a rendilepinguga O.A-le rendile antud) tagurdas vastu pargitud mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx (omanik A S) ja seejärel lahkus sündmuskohalt. Mootorsõiduki xxx kohta on sündmuskoha vaatlusprotokolli märgitud, et kuna sõiduk on vana, siis on sõiduki tagaosal igasuguseid vigastusi ja kontakti jälgi. Mootorsõiduki xxx kohta on aga märgitud, et kahjustatud on sõiduki tagumine parem uks ja esiosa. Sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et mootorsõidukile xxx registreerimismärgiga xxx teostati 28.06.2019.a vaatlus ning vaatlusega tuvastati mootorsõidukil parema külje tagumisel uksel värvikahjustus ja esimese põrkeraua vasakul osal värvikahjustus. Sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga on 15.07.2019.a koostatud ka mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx vaatluse kohta, kus on märgitud, et sõidukil on kriimustusjäljed tagaosal. Tunnistaja A S ütluste kohaselt parkis ta 27.06.2019.a kell 22:50 oma auto xxx registreerimismärgiga xxx xxx maja kõrvale suunaga xxx poole. Hiljem kella 23:30 ajal parkis ta auto ümber xxx maja taha ja auto ümberpaigutamise ajal ei märganud, et keegi oleks autole otsa sõitnud, kuna oli pime. Tunnistaja sai liiklusõnnetusest teada, kui politsei talle kella 09:00 paiku helistas. Tunnistaja vaatas siis auto üle ja avastas, et auto tagumisele paremale küljele tagaukse kohal on otsa tagurdatud. Samuti olid auto esiosal avarii jäljed. Kohus leiab, et tunnistaja I Ti ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sõiduki vaatlusprotokollidega on tuvastamist leidnud, et mootorsõidukit xxx juhtinud O.A tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile xxx. Kohtu hinnangul on tõendatud, et mootorsõidukil xxx tuvastatud vigastused (parema külje tagumisel uksel värvikahjustus ja esimese põrkelaua vasakul osal värvikahjustus) võisid tekkida kokkupõrke tagajärjel mootorsõidukiga xxx. Nimetatut tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, kes ei eita, et ta väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 27.06.2019.a kell 23:00 xxx maja juures viibis ja seal manööverdas. Seetõttu on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud O.A poolt
lg 1 nõude rikkumine ning tema liiklusseaduse rikkumine on õigesti kvalifitseeritud
Küll aga on käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ilma politseid liiklusõnnetusest teavitamata või mitte. Tunnistaja I Ti ütluste kohaselt nägi ta, kuidas menetlusalune isik tagurdas sõidukile otsa ja vaatas pärast seda kohe peeglisse ning tunnistaja kuulis läbi avatud autoakna ka lööki ja sellist heli nagu oleks plastmass 3 vastu plastmassi läinud. Menetlusalune isik seevastu ei tajunud ega tundnud, et ta oleks teisele mootorsõidukile otsa tagurdanud ning ütluste kohaselt ta ka ei kuulnud teisele mootorsõidukile otsa tagurdamist, sest tal olid auto uksed ja aknad kinni. Kuna tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused sõidukile otsa tagurdamise tajumise osas on erinevad ning väärteoasjas ei ole muid tõendeid, mis kinnitaksid, et O.A pidi väärteoasja aluseks olevat liiklusõnnetust tajuma, siis on kohtu hinnangul tegemist n-ö sõna sõna vastu olukorraga. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu välistada, et O.A tõepoolest ei tajunud, et ta oleks teisele mootorsõidukile otsa tagurdanud, eriti kui tal olidki auto uksed ja aknad kinni. Kui vaadata mootorsõidukitel olevaid vigastusi, siis nähtub, et tegemist on üksnes värvikahjustuste ja kriimustusega ehk kahe sõiduki omavaheline kokkupuude ei olnud tugev, sest see ei toonud endaga kaasa suuremaid kahjustusi. Sellist kokkupuudet võibki kohtu hinnangul olla raske tajuda. Samuti leiab kohus, et tunnistaja väide, mille kohaselt vaatas menetlusalune isik pärast teisele sõidukile otsa tagurdamist peeglisse, on seletatav sellega, et sõiduki juht ongi kohustatud sõiduki manööverdamisel kasutama peegleid ning seetõttu ei saa välistada, et menetlusalune isik just seetõttu peeglisse vaataski. Oluline on ka märkida, et menetlusalune isik ei välista, et mootorsõidukite vahel võis mingi kokkupuude esineda, küll aga kuna ta seda kokkupuudet ei tajunud, siis puudus tal põhjus sündmuskohale jäämiseks. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud, et O.A oleks sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata lahkunud ning sellega rikkunud
lg 4 p 4, 5 ja
lg 5 nõudeid, siis tuleb väärteomenetlus O.A süüdistuses
lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtu hinnangul saab O.A süüd
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises lugeda keskmisest väiksemaks, kuivõrd ei ole tõendamist leidnud, et menetlusalune isik oleks tajunud teisele mootorsõidukile otsa tagurdamist. Kohus leiab, et O.A pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. O.A pani teo toime kergemeelsusest, sest ta ei veendunud enda manöövri ohutuses, kuid pidi teiste sõidukite läheduses manööverdades võimalikuks pidama, et ta võib tekitada teistele sõidukitele varalise kahju ning oleks saanud sellise kahju tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral ära hoida. Kohtu hinnangul puuduvad ka menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistusregistri andmetel on O.A 18 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda varem karistatud
Arvestades O.A karistusregistri andmeid, siis leiab kohus, et rahatrahv ei ole O.A-le , kui varasemalt korduvalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Seega tuleb O.A karistada arestiga. Kuivõrd O.A ei ole eitanud, et talle süüks arvatud tegu võis aset leida ja on andnud ütlusi, et ta lihtsalt ei tajunud teisele sõidukile otsa tagurdamist, siis on kohtu hinnangul üld- ja eripreventsiooni arvesse võttes O.A süü suurusele vastav karistus 4 (neli) päeva aresti. Kohus määrab, et O.A saab KarS § 66 lg 1 alusel kanda talle määratud aresti ositi ja arest tuleb ära kanda hiljemalt 15.02.2020.a. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.