4-19-1050/5

4-19-1050 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1050 (2317,19,000466) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.J; ik: 39308072014; elukoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON
2. T.J süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 16 (kuusteist) päeva.
3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 16 tundi üldkasulikku tööd.
4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 16 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Allutada T.J üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 076). Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.03.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.02.2019 koostatud väärteoprotokollist nr AB1571195 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.02.2019 kell 14:03 peeti Vääna tee 3 (Tähetorni tn suunas), Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis T.J , kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 27.11.2018 kuni 26.09.
7. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Selgitas, et tal on väga raske autota olla, peab sõitma elukohtade vahet xxxx ja xxxx, tööl on autot vaja, elukaaslasel lapsed, keda vaja sõidutada. On ametlikult tööl, kinnipidamisel arvas, et peab töölt ära tulema, seetõttu on andmetes kirjas, et ei tööta. Saab aru, et ei tohi sõita, peale seda korda ei ole rooli istunud. Rahatrahv ei ole veel tasutud, võttis puhkuse. Karistusena arest ei ole vajalik, on nõus üldkasulikku tööd tegema. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Kuivõrd teda on kaks kuud varem samalaadse väärteo eest karistatud ja see ei ole mõju avaldanud, siis taotleb karistusena aresti 16 päeva. Kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib selle menetlusaluse isiku nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt T.J juhtimisõigus 02.02.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli temalt Põhja prefektuuri 24.08.2018 otsusega karistusena ära võetud 27.11.2018 kuni 26.09.
8. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see võeti karistusena ära perioodiks 27.11.2018 kuni 26.09.
9. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 09.12.2018 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s .o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. 2 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on üle-eelmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Seejärel on ta vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja teda on karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Seega varasem karistus nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvi tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks. Seejuures nähtub väärteoprotokollist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Kuigi menetlusalune isik kohtuistungil selgitas, et ta töötab, et ole ta senini olnud suuteline seda trahvi tasuma, mis viitab sellele, et menetlusalusel isikul on muid rahalisi kohustusi, mille täitmist ta peab trahvi tasumisest olulisemaks. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba teist korda ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Kuivõrd menetlusaluse isiku peal on ära proovitud kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid ja ei rahatrahv ega ka juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Isiku karistusandmetest nähtub, et enne käesoleva väärteo toimepanemist ning ajal kui menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus juba karistusena ära võetud on isik juhtinud mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata ning teda on karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Märkimist väärib ka asjaolu, et menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime vaid üheksa päeva möödumisel eelmise otsuse jõustumisest. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii temale määratud põhikaristusest kui ka selle tähtajast ja teda oli juba eelnevalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohus ei saa kergendava asjaoluna arvestada ka menetlusaluse isiku põhjendusi väärteo toimepanemise osas, kuivõrd menetlusaluse isiku selgitustest saab järeldada, et tema vajadused sõidukit juhtida on suuremad ja olulisemad kui keeld sõidukit juhtida. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama 3 keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja menetlusalusel isikul on väidetavalt ka töökoht, peab kohus võimalikuks mõistetava aresti seekord asendada üldkasuliku tööga, allutades menetlusaluse isiku kriminaalhooldaja järelevalve alla, lootuses, et üldkasulik töö ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad menetlusalust isikut õiguskuulekusele või siis vähemalt arusaamisele õiguskuulekuse vajalikkusest. Kuivõrd mõistetav ja asendatav karistus ei ole kuigi pikaajaline, annab kohus üldkasuliku töö tegemiseks 2-kuulise tähtaja, lugedes seda piisavaks tähtajaks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4