← Eesti

4-19-5313/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus I.D tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht Harju Maakohus 06.11.2019 Tallinna kohtumaja 4-19-

§ 224

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks I.D, isikukood XXX; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada I.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2019.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,19,
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,19,006459 osaliselt, s.o põhikaristuse liigi ning lisakaristuse kohaldamise osas. Mõista I.D-le

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Tühistada täielikult I.D-le

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

§ 224

lg 3 p 2 alusel kohaldatud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristust I.D suhtes mitte kohaldada. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 30.09.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2315,19,006459 määrati I.D-le karistuseks

§ 224

lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 224

lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. I.D kohaselt juhtis I.D 09.09.2019.a kell 11:03 xxx tee ja xxx tee ristmikul suunaga xxx keskuse poole, xxx, Harju maakonnas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg. I.D esitas 15.10.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt on I.D rikkumisega nõus, kuid palub, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse osas, mis puudutab karistuse määramist. Kaebuse esitaja hinnangul on lisakaristuse kohaldamine koos maksimumilähedase rahatrahviga ebaproportsionaalselt suur karistus. Ühtlasi selgitab kaebuse esitaja, et tema abikaasa K O on xxx ja seetõttu vajavad nad igapäevaseks toimetulekuks sõidukit, mida ainsana peres saab juhtida kaebuse esitaja. Samuti möönab kaebuse esitaja, et sõiduki juhtimine alkoholi jääknähtudega on taunitav ning üldohtlik käitumisviis, mistõttu ta kahetseb toimunut ja on tutvunud MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskuse kodulehel avaldatud materjalidega ning on ka valmis osalema koolitusel. Kaebuse esitaja palub kokkuvõtvalt uue otsuse tegemisel ning karistuse määramisel arvesse võtta, et ta kahetseb toimunut ning on juhtunust teinud endale järeldused. Lisaks eeltoodule palub I.D arvestada abikaasa xxx ning vajadusega juhtida sõidukit abikaasa igapäevaste vajadustega (s.h xxx käimised) toimetulemiseks. Kaebuse esitaja vastas kohtu järelepärimisele, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märkis Harju Maakohtule 25.10.2019.a saadetud väärteotoimiku edastamise saatekirjas, et olles tutvunud I.D kaebusega ning väärteoasja materjalidega, jääb kohtuväline menetleja väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nimetatud otsuses leidnud, et kuivõrd I.D on karistusregistri andmetel kehtiv karistus

§ 224

lg 1 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ja määratud karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seadusekuulekalt käituma ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis näitab see menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja –reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja jõudis väärteoasjas tehtud otsuses seisukohale, et I.D süü on eeltoodud asjaolusid arvesse võttes suur ning üksnes rahatrahvi kohaldamine ei täida I.D puhul eripreventiivset eesmärki ning seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. I.D-le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Vaidlus puudub selles, et I.D juhtis 09.09.2019.a kell 11:03 xxx ja xxx tee ristmikul suunaga xxx keskuse poole, xx, Harju maakonnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg. Eeltoodut tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti I.D 09.09.2019.a kell 11:03 indikaatorvahendiga Envitec AlcoQuant 6020 nr A406786 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,23 mg/L. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti I.D 09.09.2019.a kell 11:11 mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144, mis omas kehtivat taatlust (taatlemistunnistus TTRC19/00092) alkoholisisalduseks 0,21 mg/l +- 0.05 mg/l. I.D kõrvaldati 09.09.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kell 11:03 sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna esines alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. I.D poolt sõiduki juhtimist ja toime pandud rikkumist kinnitavad ka politseiametniku M Si tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütlused, kust selgub, et 09.09.2019.a osales tunnistaja politseioperatsioonil “Kõik puhuvad“ Harjumaal, xxx külas, xx tee ja xxx tee ristmikul, xxx juures. Ütluste kohaselt andis tunnistaja kell 11:03 käega peatamismärguande mootorsõidukile xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis naisterahvas I.D ning kõrvalistmel istus meesterahvas. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga andis see tulemuseks 0,23 mg/l. Tunnistaja sõnul juht tunnistas, et tarvitas alkoholi. Väärteoasjas on seega üheselt tõendamist leidnud, et I.D juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Kohus leiab, et I.D pani

§ 69lg-s 3 kirjeldatud teo toime tahtlikult. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I.D on Harju Maakohtule esitatud kaebuses selgitanud, et juhtis sõidukit alkoholi jääknähtudega. Asjaolu, et I.D tarvitas sõiduki juhtimisele eelneval päeval alkoholi, viitab sellele, et I.D pidi võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud ning sõidukit juhtima asudes möönis I.D, et ta võib sõidukit alkoholi jääknähtudega juhtides politseile vahele jääda. Kohus nendib, et I.D ei võinud küll kindlalt teada, et selline tagajärg võib saabuda, kuid jättis oma käitumisega tagajärje saabumise juhuse hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui I.D oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral enne mootorsõiduki rooli istumist võimalikku joovet kontrollinud näiteks alkomeetriga. Kuivõrd I.D seda ei teinud, siis pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 224

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 224

lg 3 p 2 alusel võib kohus kohaldada

§ 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on I.D-le määratud põhikaristuseks rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Seega on I.D-le põhikaristusena määratud sanktsiooni keskmist määra ületav karistus ning lisaks on talle määratud ka sanktsiooni miinimummääras lisakaristus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtaga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga, sest selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku süü käesoleva rikkumise toimepanemisel on suur. Kohus leiab, et I.D mõõdetud alkoholijoobe määr (0,16 mg/l) jääb küll

§ 224

lg 1 sätte kohaselt üle keskmisesse määra, kuid tegemist ei ole niivõrd suure alkoholijoobe määraga, milles inimene tunneks end purjus olevana või mis avaldaks märkimisväärset mõju inimese meeleolule ja käitumisele ning sõiduki käsitlemise oskusele. Sellises määras alkoholisisaldus võib kohtu hinnangul tõepoolest viidata jääknähtudes sõiduki juhtimisele. Kohtu hinnangul räägib kaebuse esitaja kasuks lisaks asjaolu, et ta tabati juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimiselt kell 11:03, mis viitab sellele, et isik ei asunud koheselt hommikul sõiduki rooli, kuna oli teadlik, et ta on eelmisel päeval alkoholi tarvitanud, mis ei pruugi veel olla verest välja läinud. Neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et I.D süüd tuleb lugeda keskmisest väiksemaks. Kohus leiab, et I.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on I.D avaldanud kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Asjaolu, et kaebuse esitaja on tutvunud MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskuse kodulehel avaldatud materjalidega ja on valmis osalema koolitusel, näitab kohtu hinnangul kaebuse esitaja puhtsüdamliku kahetsuse siirust. Lisaks nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et I.D puhul ei esine KarS § 58 tähenduses karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on I.D üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on I.D karistatud 12.05.2018.a toime pandud

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. I.D on karistuse täitnud 04.11.2018.a. Seega on I.D juba varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teoga samalaadse rikkumise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et uue samalaadse teo toimepanemine näitab, et varasemalt määratud karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seadusekuulekalt käituma ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Küll aga leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt I.D-le lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole käesoleva väärteo asja aluseks olevaid asjaolusid arvestades põhjendatud. Kuivõrd I.D on üks kehtiv väärteokaristus ja ta on käesolevas väärteoasjas pannud toime samalaadse väärteo, siis tuleks kohtu hinnangul kohaldada I.D-le põhikaristusena mitte rahatrahvi, vaid juhtimisõiguse äravõtmist ning lisakaristuse kohaldamine ei oleks seega üldse põhjendatud. Kohus on seisukohal, et I.D-lt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimumperioodiks, s.t 1 kuuks on väärteo asjaolusid ning I.D isikut arvestades piisav karistus ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Arvestades, et kaebuse esitaja abikaasa on xxx (nimetatud asjaolu tõendab Harju Maakohtule esitatud kaebusele lisatud xxx) ja kaebuse esitaja vajab koos abikaasaga igapäevaseks toimetulekuks sõidukit, mida ainsana perekonnas saab juhtida kaebuse esitaja, siis võimaldab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine isikul teha talle mõistetavast karistusest vajalikud järeldused, sest ta peab oma elus tegema talle ebamugavaid ja lisaraskusi põhjustavaid ümberkorraldusi. Seetõttu on kohus ka veendunud, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena aitab I.D mõjutada edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Samuti leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt (üldpreventiivne eesmärk) ei ole käesoleval juhul vajalik I.D-le mõistetud karistust suurendada, sest ka miinimumperioodiks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine saadab teistele liiklejatele mõjutussignaali, milliseid negatiivseid tagajärgi ja kergesti välditavaid ebamugavusi võib alkoholijoobes juhtimine isikule kaasa tuua. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse ainult siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus on seisukohal, et tühistades käesoleval juhul kohtuvälise menetleja poolt I.D määratud lisakaristuse ja muutes isikule määratud põhikaristuse liiki raskemaks, siis ei raskenda kohtuotsus tervikuna isiku olukorda. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise korral oleks I.D pidanud tasuma nii sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras oleva rahatrahvi kui ka talt oleks ära võetud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kuna kohus tühistab praegusel juhul kaebuse esitajale määratud lisakaristuse ning mõistab isikule vaid põhikaristuse, s.o 1 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise (nimetatud juhtimisõiguse äravõtmise periood on ka lühem määratud lisakaristusest), siis ei muutu kaebuse esitaja olukord raskemaliigilise põhikaristuse kohaldamise tõttu raskemaks. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud põhikaristuse liigi ning lisakaristuse kohaldamise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab I.D-le

§ 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks ning lisakaristust kohus isiku suhtes täiendavalt ei kohalda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.