Obsah (6)

§ 214§ 2171§ 217§ 131§ 1904§ 2618

4-19-290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-290 (2302,18,000255) Kohtunik Märt Toming I.V kaebus Polits

§ 214, § 2171 lg 1 ja § 2618 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 2171

lg 1 ettenähtud sanktsiooni järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: I.V , ik: XXX, elukoht: XXX. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta I.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseiniku Toomas Korenevi 14.01.2019 kiirmenetluse otsusele nr 2302,18,000255 I.V karistamises

§ 214, § 2171 lg 1 ja § 2618 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 2171

lg 1 ettenähtud sanktsiooni järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseiniku Toomas Korenevi 14.01.2019 kiirmenetluse 1 otsus nr 2302,18,000255 I.V karistamises

§ 214, § 217 lg 1 ja § 2618 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel ja

§ 2171

lg 1 ettenähtud sanktsiooni järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 500 (viissada) eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul igakuistes osades, esimese kahe kuu jooksul 165 euro kaupa ja kolmandal kuul 170 eurot, tasudes rahatrahvi 1 vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.03.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 15.04.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.04.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi liikluspolitseiniku Toomas Korenevi 14.01.2019 otsusega nr 1 2302,18,000255 karistati I.V

§ 217

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, selles, et I.V juhtis 14.01.2019 kell 11:25 Tallinnas, Betooni põik 2 tänaval (Betooni põik 8 suunas) mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Sõidumeerikus teise isiku isikustatud salvestusleht. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 7.12.2018 kell 00:00 kuni 14.01.2019 kell 11:25 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Lisaks juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 131

lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 34 lg 3 ja artikkel 36 lg 1, 2, 3,

§ 131

lg 3 ja

§ 1904

lg 2 nõudeid ja pani toime

§ 214

,

§ 2171

lg 1 ja

§ 2618ettenähtud väärteod.

Kuna

§ 214

,

§ 2171

lg 1 ja

§ 2618järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 2171lg 1 järgi.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 14.01.2019, kell 11:25 välismenetleja väljastas mulle kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt mina 14.01.2019, kell 11:25 juhtisin mootorsõidukil, milles olin kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Sõidumeerki teise isiku isikustatud salvestusleht. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 17.12.2018 kell 00:00 kuni 14.01.2019 kell 11:25 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimaluse kehtestatud nõudeid. Juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Menetlusaluse isiku deklaratsioon: 2 Kinnitan, et täielikult mõistan oma senise käitumismustri sobimatust. Annan lubaduse, et muudan oluliselt oma liikluskäitumist ning pööran suurema tähelepanu kõigile autojuhi ülesannetele. Täpselt nii, nagu olen seda teinud aastale jooksul töötades poolhaagistega varustatud suurveokitel varem. Palun arvestada ka sellega, et varasemalt pole mul viimase 5 aata jooksul olnud ühtegi Liiklusseaduse- või Liikluseeskirjade rikkumisi. Menetlusaluse isiku seisukohad: 14.01.2019 ma sain telefoni kõne enda tuttava, M V telefoni numbrilt. Tema seletas, et tunneb ennast väga halvasti ja vajab minu abi. M V on riiklikult tunnustatud raske astme liikumispuue, mis on põhistatud terve erinevate haiguste kompleksiga (otsused on kaebuse manuses). Ta seletas, et juhtis tema kasutuses olnud mootorsõidukit, mis kuulub tema emale, L B (sõiduki number on XXX) ja keerates Narva mnt-lt Smuuli teele ta hakkas ennast halvasti tundma. Ta peatas sõidukit selleks sobivamas kohas ja helistas mulle, sest ei julgenud enam edasi sõita. Ta tegi seda enamasti teiste liiklejale ohutu liiklemiseks ja teiste inimeste mitte segamiseks. Ta palus mul tulla appi ja sõita tema asemel parkimiskohani - XXX. Ma hea meelega tulin temale appi, kuna elan suhteliselt lähedal. Kahjuks kabiinis ei leidunud sõidumeeriku tühja salvestuslehe, ning, kuna salvestuslehe tegelik kasutaja oli kabiinis minuga koos, ning vahemaa oli alla 5 kilomeetrit, ma otsustasin hakata vaikselt liikuma ise olemasoleva lehega. Juhin Kohtu tähelepanu asjaolule, et M V sõidumeeriku lehe järgi, tema juhtimisrežiim ei olnud rikutud (reaalselt see ei saanud olla rikutud, kuna tööpäev harilikult algab 8 ja 9 vahel ja kontrollimise kellaaeg oli 11:25). Vajadusel esitan ka tema sõidumeeriku salvestuslehe nõudmisel. 45 meetrit ennem territooriumile sissesõitu, aadressil XXX asuva hoone vastas, ilma igasuguste rikkumisteta meid peatas politseipatrull. Minu loogilisele küsimusele „mida ma rikkusin?" naisterahvas politsei mundris isegi ei vastanud.

1. Minu juhitud sõiduki peatamise otsene põhjus puudus, liikluseeskirja rikkumine puudus;
2. Naisterahvas politseimundris, kes oli patrulliauto roolis ei tutvustanud ennast, ei seletanud mingit peatamise põhjust, ei vastanud minu otsesele küsimusele peatamise põhjenduse kohta (olemas minu autos olnud audio-ja videoregistraatori salvestus);
3. Mõlemad politseinikud käitusid minuga väga ebaviisakalt olenemata sellest, et ma pole toime pannud liikluseeskirja rikkumisele: naisterahvas esitas küsimused, kuid ei kuulanud vastuseid, karjus kõva häälega, segas minu vastustele vahele, ei lasknud mul rääkida jne. Meesterahvas käitus väga agressiivselt, sõimates mind ja minu kaassõitjat sellega, et tunneb meie auto kabiinist „jubedal haisu", süüdistas meid otseselt selles, et me kaassõitjaga oleme tarbinud alkoholi ja ta tunneb kabiinist (NB! seistes väljas, õues, ca l,5m kaugusel avatud uksest!!!) alkoholi lõhna (olemas minu autos olnud audio-ja videoregistraatori salvestus);
4. Ükski politseinikutest ei küsinud ühtegi küsimusi minu kaassõitja tervise või seisundi kohta, kuivõrd mõlemad politseinikud nägid seda, et minu kaassõitja on peaaegu pikali istmes, tema kaela peal on paks kaelalahas (fiksaator, mida tema peab pidevalt kandma), vasakul (politseinike poolsel!) käerandmel on samuti ajutine fikseerimislahas ja kohe esmapilgul on näha, et inimesel on paha olla. NB! Siinkohal pean juhima kohtu tähelepanu asjaolule, et, kui patrullitöötajad eeldasid (mida vähemalt meesterahvas politseinik avalikult väljendas väga ebaviisakal moel!), et minu kaassõitja on tarbinud alkoholi, sel juhul oleks neil tarvis paluda teha alkoholi testi, mida tema pakus läbida vabatahtlikult. Kuid minu kaasistuja ettepanek oli jäetud ilma tähelepanuta, ning kontroll tema suhtes polnud teostatud. Minu test oli korras, ma olin kaine.
5. Politseinikud pole küsinud minu käest minu juhikaardi. Kohe peale sõidumeeriku salvestuslehtede kättesaamist nad palusid mul minna nendega koos patrulliautosse, jättes seejärel minu hädas olnud kaasistujat peaaegu 40-ks minutiks ilma igasuguse tähelepanuta. 3
6. Ma olen esitanud politseinikutele kõik dokumendid, mis olid autos sees, ehk, tehniline pass, kasutuses olnud sõidumeeriku salvestusleht ja teised lehed, mis olid istme vahelises laekas. Teist minu poolt pole küsitud.
7. Teekasutustasu kohta olen seisukohal, et ei ole kohustatud vastutama selle rikkumise eest. M V sõnul, teekasutustasu oli tema poolt tasutud 01.01.2019 õhtul terve aasta eest. Seda tõestab ka tema pangakonto väljavõtte. Kuid, mingil teadmata põhjusel 03.01.2019 tema poolt makstud 900 eur tuli tema kontole tagasi, millest ta polnud kursis, kuna ei kontrollinud enda arveldusarvet, ning ei kasuta SMS-teavitusteenust. Eile õhtul M maksis teekasutustasu uuesti järgmiste 30 päeva eest (Teekasutus arveteatis on manuses) ja hakkab praegu uurima, miks teekasutustasu oli temale tagastatud. Olen kursis ja palun otsuse tegemisel arvestada sellega, et see ei ole sel aastal ainuke juhtum. Kohtu nõudmisel olen valmis esitama veel vähemalt kahte enda tuttavate elukutseliste autojuhtide andmed, kes on kokku puutunud sama probleemiga
8. aastal.
9. Patrullitöötajad on ühehääliselt mind mitu korda ähvardanud sellega, et, kui ma ei nõustu kiirmenetlusega, läheb asi raudselt kohtusse ja ma saan maksimum karistust, mis on 1200 eur. Ainult sellel põhjusel ma olen nõustunud kiirmenetlusega. Praegu, suheldes asjatundjaga, ma ei ole sellega nõus.
10. Mulle pole seletatud minu õigused ja kohustused (otsusel puudub minu allkiri). Mulle pole tegelikult üldse enamasti midagi seletatud. Mind on ähvardatud, sõimatud isiklikult, kuid mitte midagi mulle seletatud. Politseinike üldine käitumine oli üleüldse väga ülbe ja häbematu, riigi ametnik ei tohi mitte mingil juhul tõsta enda häält ilma põhjuseta ja sõimata teisi isikuid isiklikult, kuna ametnik esindab riiki.
11. M oli peale kõike minuga toimetatud koju, koduravile, kus ta on ka tänapäeval. Kokkuvõtteks saan öelda, et antud olukorras, kus teise inimese ( M ) tervis oli otseses ohus ja tema vajas minu abi, teiste liiklejate vara, tervis ja elu olid potentsiaalses ohus (kui M oleks enda liiklemist jätkanud), mina koostöös M iga olen tegutsenud heatahtlikult ja tulemus oli positiivne, kuivõrd ma olen rikkunud liiklusseadust ja kahetsen selle eest. Palun kohust arvestada ka sellega, et minul pole viimaste 5 aasta jooksul määratud ühtegi liikluskaristust, kuivõrd minu igapäevane elu oli otseselt seotud maantee liiklusega - ma töötasin elukutselise autojuhina suurveokitel. Seoses kõike ülaltooduga palun kohust tühistada kiirmenetluse otsust nr. 10220172440449 ja vajadusel määrata mulle minimaalse võimaliku karistuse minu rikkumiste eest. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas märkinud, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud I.V ´i kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

§ 214

; § 2171 lg 1 ning § 2618 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine I.V ´i poolt on täielikult tõendamist leidnud ning kiirmenetluse otsusega määratud karistus kooskõlas isiku süü suurusega. Menetlusalune isik märgib maakohtule esitatud kaebuses, et 14.01.19 helistas talle sõber M V , kes selgitas, et on L B kuuluva sõiduki riikliku registreerimisnumbriga XXX roolis ning keerates Narva mnt´lt Smuuli teele hakkas tal halb ja ei julge enam edasi sõita. M. V peatas sõiduki ja palus menetlusaluselt isikult, et too aitaks tal sõiduki parkimiskohani (Betooni põik 2C) toimetada. I.V, olles aastaid suurveoki juhina töödanud ning elades sündmuspaigale suhteliselt lähedal, otsustas M. V aidata ja istus sõiduki, mille riiklik registreerimisnumber on XXX rooli ning kuivõrd ta sõiduki kabiinist tühja sõidumeeriku salvestuslehte ei leidnud ja parkimiskohta jõudmiseks oli vaja läbida alla 5 kilomeetri, otsustas ta M. V nime kandva 4 sõidumeeriku salvestuslehe kasutamist jätkata. Politsei peatas neid 45 meetrit enne Betooni põik 2 asuva hoone vastas, ilma, et oleks toime pandud liikluseeskirja rikkumine. I.V on seisukohal, et ta ei ole õigusrikkumist toime pannud. Tema sõber tundis end niivõrd halvasti, et oli juhi kõrvalistuja istmel pikali, tal oli kaelas paks kaelalahas ning samuti oli ajutises lahases ka sõbra käsi. Vaatamata sellele, et M. V tundis ennast silmnähtavalt halvasti, jätsid politseinikud ta 40 minutiks üksinda. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et I.V ei tegutsenud kohustuste kollisioonis KarS § 30 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-42-09 rõhutanud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus. Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtuvalt on käesolevas ajas tuvastamist, et I.V juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Sõidumeerikus teise isiku isikustatud salvestusleht. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 17.12.2018 kell 00.00 kuni 14.01.2019 kell 11.25 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Samuti juhtis I.V avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud selgitused õigusrikkumise toimepanemise asjaolude kohta ei ole eluliselt usutavad ja on esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isegi kui menetlusaluse isiku sõber M. V tervis oleks niivõrd halb olnud nagu seda on kaebuses kirjeldatud, oleks menetlusalune isik abi saamiseks pöördunud päästeteenistuse poole, mitte jätkanud sõitu Betooni 2c aadressile. Kiirabi menetlusalune isik M. V ei kutsunud ning ka kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid hädaseisundi esinemist 14.01.2019. Kohtuväline menetleja leiab, et hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus abi kutsuda ja menetlusalusel isikul oli see võimalus olemas, seega ei tegutsenud ta hädaseisundis, vaid pani väärteo toime tahtlikult ja kavatsetult. Riigikohus on sarnases lahendis nr 3-1-1-77-14 p 10 asunud seisukohale, et isegi juhul, kui eeldada, et menetlusaluse isiku abikaasa elu ja tervis oli haigushoo tõttu vahetus ohus ning O. B oli kohustatud abikaasat abistama, olnuks O. B võimalik vajadusel häirekeskusesse helistada ja abikaasale kiirabi kutsuda. O. B jättis selle aga tegemata. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli võimalik oma abikaasa elu ja tervise päästmiseks päästeteenistuse poole pöörduda, pole kiirusepiirangu rikkumine ega teiste liiklejate elu ja tervise ohustamine õigustatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on ta märkinud, et seoses sõbra tervise halvenemisega jõudis ta riikliku registreerimismärgiga XXX mootorsõidukit juhtida umbes 10 minutit, enne kui politsei neid peatas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku selline väide ei ole eluliselt usutav. Väärteotoimikus olevalt M. V nime kandvalt sõidumeeriku salvestuslehe koopialt, milline on olnud mootorsõiduki registreerimisnumbriga XXX sõidumeerikus nähtub, et 14.01.2019 kella 09:45 - 10:15; 10:20 - 10:30 ning 10:55 - 11:25-ni on nimetatud sõiduk olnud keskmise kiirusega 50 km/h pidevas liikumises. 5 Väärteotoimikus olev videosalvestus tõendab, et I.V poolt juhitud sõiduk liikus 14.01.2019 kella 11:21 ajal Tallinnas Smuuli teel ning ületas Smuuli tee ja Peterburi tee ristmiku. Väärteotoimikus olevalt politseisõiduki pardakaamera salvestuselt nähtub, et 14.01.2019 kella 11:23:47 ajal keerab I.V poolt juhitud veok Smuuli tee ja Betooni tänavat ühendavalt Tala tänavalt Betooni tänavale ning jätkab liikumist. Kell 11:24:43 keerab veok Betooni tänavalt Betooni põik tänavale ja jätkab otse liikumist. Kell 11:25:09 peatub menetlusaluse isiku poolt juhitud veok Betooni põik 4 ja 8 vahel. Seega ei osalenud menetlusalune isik sõidukiga liikluses mitte 10 minutit vaid mitte vähem kui 30 minutit ja Smuuli teel eel pool nimetatud sõiduk nn hädapeatust 14.01.2019 ei teinud. Kohtuväline menetleja lükkab ümber ka menetlusaluse isiku väite selle kohta, et talle ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Väärteotoimiku oleval menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et usutavaks ei saa pidada ka menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et ta olles kutseline suurveoki autojuht ei teadnud kontrollida teekasutustasu tasumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eelpool tooduga on ümber lükatud menetlusaluse isiku poolt kaebuses ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil esitatud kaitseversioon ning väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud I.V poolt tahtlikult

§ 131lg.

3 ja

§ 1904lg. 2 sätestatud nõuete rikkumised. Kohtuvälise menetleja poolt I.V´ile määratud karistus on kooskõlas Kar

S § 56 sätestatuga ning vastab tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et I.V-le määratud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab karistus läbi riikliku hukkamõistu väljendamise õiguskorrakaitsmise huvid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlus- ega materiaalõiguse norme ning palub jätta I.V kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud kiirmenetluse otsus muutmata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 6 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt

§ 2171

lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 2171

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

§ 131

lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 165/2014 art 34 lg 3 ja 36 lg 13

§ 131

lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi.

§ 131

lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja puhkeaja andmed Määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt.

§ 131

lõikes 5 on sätestatud, et kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada § 131 lg-s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, võib juht kasutada ettevõtja poolt väljastatud, Komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul, nõuetekohast dokumenti. Määruse (EL) nr 165/2014 art 34 sätestab juhikaardi ja salvestuslehtede kasutamise nõuded, sh sisaldub selles kohustus kasutada juhikaarti ja salvestuslehti iga päev, mil ta sõidukit juhib ning seda alates hetkest, mil isik sõiduki üle võtab. EL määruse nr 165/2014 artikkel 36 kohaselt kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama: 1) jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; 2) juhikaardi, kui tal on see olemas; 3) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega 561/

1. Määruse nr 561/2006 art 4 punkt „c“ kohaselt on juht – isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Kohtu hinnangul puudub hetkel vaidlus selles, et I.V juhtis 14.01.2019.a vaidlusalusel ajal mootorsõidukit Scania R124 registreerimismärgiga XXX, ei kasutanud sõidumeerikut ja tal ei olnud esitada juhikaarti, sõidumeeriku salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuse kohta. Kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas veoautol Scania R124 reg nr XXX sõidumeeriku mittenõuetekohast kasutamist on I.V ise tunnistanud, põhjendades seda asjaoluga, et istus ümber sõidukisse Scania sellepärast, et juhil halvenes tervis ja ta ei saanud sõidukit juhtida. Et mitte segada liiklust, kavatses ta sõiduki panna garaaži. Kuna puhast ketast sõidukis ei olnud, tuli tal sõita juhi, s.o M V kettaga. Sai oma rikkumisest aru. Menetlusalune isik I.V on kaebuses tuginenud asjaolule, et 14.01.2019 helistas talle sõber M V , kes selgitas, et on L B kuuluva sõiduki riikliku registreerimisnumbriga XXX roolis ning keerates Narva mnt´lt Smuuli teele hakkas tal halb ja ei julge enam edasi sõita. M V peatas sõiduki ja palus menetlusaluselt isikult, et too aitaks tal sõiduki Betooni põik 2C toimetada. I.V, olles aastaid suurveoki juhina töötanud ning elades sündmuspaigale suhteliselt lähedal, otsustas M V aidata ja istus sõiduki, mille riiklik registreerimisnumber on XXX rooli ning kuivõrd ta sõiduki kabiinist tühja sõidumeeriku salvestuslehte ei leidnud ja parkimiskohta jõudmiseks oli vaja läbida alla 5 kilomeetri, otsustas ta M V nime kandva sõidumeeriku salvestuslehe kasutamist jätkata. Politsei peatas neid 45 meetrit enne Betooni põik 7 2 asuva hoone vastas, ilma, et oleks toime pandud liikluseeskirja rikkumine. I.V on seisukohal, et ta ei ole õigusrikkumist toime pannud. Tema sõber tundis end niivõrd halvasti, et oli juhi kõrvalistuja istmel pikali. Vaatamata sellele, et M V tundis ennast silmnähtavalt halvasti, jätsid politseinikud ta
2. minutiks üksinda. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väidetega nagu välistaks isiku vastutuse see, et I.V sõbra tervis oli halb ning kuivõrd parkimiskohta jõudmiseks oli vaja läbida alla 5 kilomeetri, otsustas I.V enda sõber M V nime kandva sõidumeeriku salvestuslehe kasutamist jätkata. Juhul, kui menetlusaluse isiku sõbra M V tervislik seisund oli niivõrd halb ja tema tervis tõsises ohus, siis oleks I.V enda sõbrale kutsunud kiirabi, mitte jätkanud sõitu XXX aadressile. Seega pidas kaebuse esitaja auto parkimist parklasse olulisemaks kui sõbra tervist. Selline asjaolu näitab aga objektiivselt, et sõbra tervis ohus ei olnud. Samuti on menetlusalune isik enda kaebuses selgitanud, et kui M V keeras Narva mnt-lt Smuuli teele hakkas ta ennast halvasti tundma, ta peatas sõiduki ning helistas I.V-le. Samas nähtub M V nime kandvalt sõidumeerikult, mis on olnud mootorsõiduki registreerimisnumbriga XXX sõidumeerikus, et 14.01.2019 kell 9:45-10:15; 10:20-10:30 ja 10:55-11:25 on sõiduk olnud pidevas liikumises. Samuti nähtub politseisõiduki pardakaamera salvestuselt, et 14.01.2019 kella 11:23:47 keerab I.V juhitud sõiduk Smuuli tee ja Betooni tänavat ühendavalt Tala tänavalt Betooni tänavale ning jätkab liikumist. Kell 11:24:43 keerab sama veok Betooni tänavalt Betooni põik tänavale ja jätkab liikumist. Kell 11:25:09 peatub I.V poolt juhitud sõiduk Betooni põik 4 ja 8 vahel. Seega ei teinud veok vahepealsel ajal peatust ning menetlusalune isik osales liikluses mitte vähem kui 30 minutit ning mitte 10 minutit nagu on väidetud kaebuses. Eelmärgitud asjaoludest saab üheselt järeldada, et I.V juhtis vaidlusalust sõidukit pikemat aega ning ei sõitnud otse Smuuli teelt parkimiskohta nagu on väidetud kaebuses. Samuti ei välista menetlusalust isikut vastutusele võtmisest asjaolu, et sõidukis viibis sõidumeeriku tegelik kasutaja, kuna sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik juhile, s.h juhile, kes juhib sõidukit lühiajaliselt. Lisaks nähtuvad menetlusaluse isiku kaebusest etteheited politseiametnike käitumisele ning pahameel selle vastu, et politsei pidas isiku kinni, kuigi peatamiseks igasugune põhjus puudus. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et sõiduki peatamist reguleerib korrakaitse seaduse (edaspidi KorS) § 45, mille kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ohu ennetamine on KorS § 5 lg 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Kuna politseil on seadusest tulenev pädevus peatada sõidukit ka pealtnäha liiklusnõudeid mitte eiranud sõidukijuhi kontrollimiseks, on asjakohatud menetlusaluse isiku väited selles osas, et politsei peatas teda ilma igasuguse rikkumiseta. Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku väidetesse, mille kohaselt olevat politseinikud käitunud väga ebaviisakalt, ülbelt ja agressiivselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu mingeid etteheiteid politsei tegevusele ega ebaviisakale käitumisele. Vastupidi – menetlusalune isik on tunnistanud, et sõitis M V salvestuskettaga, kuna puhast ketast ei olnud ja seega saab aru enda rikkumisest. Politsei lubamatule käitumisele on menetlusalune isik viidanud alles kaebuses, mis muudab selle ebausutavaks. Kui väidetavad ähvardused ning ebaviisakas käitumine ametnike poolt oleks tõepoolest aset leidnud, siis oleks menetlusalune isik sellele tähelepanu pööranud juba ülekuulamise protokollis. Nende asjaolude hilisem esitamine paraku kahandab väidete usutavust ega muuda rikkumist olematuks. 8 Lisaks on menetlusalune isik kaebuses märkinud, et talle ei ole seletatud tema õigusi ja kohustusi ning väärteoprotokolli otsusel puudub tema allkiri. Kohtule edastatud väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on allkirjastanud nii kiirmenetluse otsuse kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja selle pöördel andnud õiguste ja kohustuste alla oma allkirjaga kinnituse selle kohta, et talle on tema õigusi tutvustatud, mida on ta kinnitanud ka kiirmenetluse otsuse vastavas lahtris oma allkirjaga, mis üheselt kinnitab, et isikule on tutvustatud VTMS § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Seejuures on ta seda oma allkirjaga kinnitanud kahes menetlusdokumendis. Seega on menetlusaluse isiku väited õiguste ja kohustuste selgitamata jätmise kohta ümber lükatud ning kaebusest võib järeldada, et kaebuse koostaja kas ei tea tegelikke asjaolusid või soovib kohut teadlikult viia eksitusse tegelikest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebuses toodud selgitused õigusrikkumise toimepanemise asjaolude kohta eluliselt usutavad ja pigem on esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Kuivõrd I.V poolt juhitud sõiduki osas esines kohustus sõidumeeriku kasutamiseks, siis pidi I.V vastavaid nõudeid täitma. Ehkki I.V juhtis enda sõnul sõidukit kõigest 10 minutit, ei ole see asjaoluks, mis välistaks rikkumise, kuivõrd sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik ka juhile, kes juhib sõidukit lühiajaliselt. Pealegi ilmnes kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik juhtis sõidukit mitte vähem kui 30 minutit, millise ajaga on võimalik läbida kordades pikemat teelõiku kui seda on kaebuses väidetud 5 kilomeetrit. Seda veel olukorras, kus sõiduki kiirus küündib kiiruseni 50 km/h. Kuivõrd väärteotoimiku materjalidest nähtub, et menetlusalune isik esitas teise isiku sõidumeeriku ning ei esitanud juhikaarti ega omanud kontrollimisel esitamiseks salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ja väljatrükke või tõendit tegevuste kohta 17.12.2018 kell 00:00 kuni 14.01.2019 kell 11:25 perioodi kohta. Kohus asub eelneva põhjal seisukohale, et I.V poolt Määruse nr 165/2014 art 34 ja art 36 lg 1-3 nõuete, samuti

§ 131

lg 1 rikkumine ning seeläbi

§ 214

ja § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid, mida ei kasutanud nõuetekohaselt, siis rikkus menetlusalune isik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 ja 36 ning

§ 131

lg 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga

§ 214ja § 2171 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Toomas Korenev, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati

§ 2171

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

§ 2171

lg 1 kohaselt karistatakse Mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud 9 kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Menetlusalune isik on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Olles varasemalt töötanud autojuhina, pidi isik olema läbinud vastava liiklusteooriaeksami ja olema seega teadlik, et eksisteerivad nõuded raskeveokitel sõidumeerikute kasutamise kohta. Taolist asjaolu saab kohtu hinnangul pidada ka üldtuntuks. Samuti pidi I.V olema teadlik sellest, et sõidumeeriku kasutamata jätmise või mittenõuetekohase kasutamise või kehtiva juhikaardi, salvestuslehtede, käsikirjaliste kannete või väljatrükkide või tegevuste kohta käiva tõendi esitamata jätmise eest võidakse teda karistada. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 ja 36 ning

§ 131

lg 1 nõudeid ning pani sellega toime

§ 2171

lg 1 ja § 214 ettenähtud väärteo.

§ 2618

Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka

§ 2618

ettenähtud väärteo toimepanemises.

2618 näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata. Teekasutustasu tuleb maksta kõikide üle 3,5 tonniste veoautode eest, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikul. Scania R124 registreerimismärgiga XXX on N3kategooria veoauto, mille täismass on üle 12 tonni, seega on tegemist sõidukiga, millega sõitmise eest tuleb maksta teekasutustasu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et I.V ei teadnud, et sõidukil ei olnud teekasutustasu makstud. Kaebuses on menetlusalune isik aga väitnud, et ta ei ole kohustatud vastutama teekasutustasu maksmata jätmise eest, kuna M V sõnul oli tema poolt aasta eest teekasutustasu tasutud 01.01.2019, kuid teadmata põhjusel tuli 03.01.2019 M V poolt makstud 900 eurot tema kontole tagasi. Menetlusaluse isiku seisukohad on vastukäivad ning lühikese aja jooksul muutunud. Samuti ei ole menetlusalune isik esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et M V tõepoolest teekasutustasu 01.01.2019 tasus. Seda oleks saanud tõendada pangakonto väljatrükiga, millest nähtuvalt on kontolt toimunud esmalt rahaliste vahendite ülekanne ja seejärel tagasikanne kontole. Kohtule sellist konto väljavõtet esitatud ei ole.

§ 1904

lg 2 kohaselt kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Sellest on võimalik teha järeldus, et juht peab ise kontrollima ja olema veendunud selles, et teekasutustasu oleks makstud. Kuivõrd Maanteeamet saadab teekasutustasu kohta arve-teatise, siis oleks M V selle teatise saamata jäämise korral pidanud juba 01.01.2019 eeldama, et teekasutustasu ei laekunud Maanteeametile ning arveldusarve kontrollimine ning SMS teavituse saamine ei olnudki praegusel hetkel vajalik. Kohtu hinnangul ei muuda 15.01.2019 teekasutustasu eest tasumine fakti, et 14.01.2019 ei olnud teekasutustasu makstud. Hilisem rikkumise kõrvaldamine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Kaebusele lisatud tõendist nähtub aga seda, et 15.01.2019 on teekasutustasu tasutud vaid 30 päeva eest, s.o kuni 14.02.2019. Menetlusaluse isiku käitumine ajas näitab seda, et isik ei ole näidanud üles piisavat hoolsust veokautoga sõitmiseks vajalike dokumentide vormistamisel ning on sellega rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Menetlusalune isik on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Olles varasemalt töötanud autojuhina, pidi isik olema teadlik, et teekasutustasu maksmine on kohustuslik. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 1904

lg 2 nõudeid ning pani sellega toime

§ 2618ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 214

ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

2618 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 40 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 2171lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates I.V süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus väärteo asjaolusid arvestades, samuti seda, et menetlusalune isik on toime pannud üheaegselt kolm väärtegu, mis muudab süü suuremaks, siis saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel tunnistanud enda süüd, mis ilmselgelt tingis tema karistamise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kaebuses on ta aga eitanud õigusrikkumise toimepanemist, esitades hoopis erinevaid pretensioone politseiametnike suhtes ning on asunud kaebuses esitama ennast õigustavaid väiteid, mis väärteoasjas kogutud tõenditega on ümber lükatud. Seega puuduvad kergendavad asjaolud, mida kohus karistuse kergendamise alusena arvesse võtta saaks. Pigem näitavad väärteoasjas kogutud tõendid süüd suuremana ning kohtuvälise menetleja määratud karistust saab hinnata liialt leebena, kuivõrd kohtuväline menetleja on arvestanud kahetsusega, mis kaebusega on samuti ümber lükatud. Kohus aga kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ei saa, mistõttu tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja määratud karistuse määraga. Kohtuväline menetleja raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus. Eripreventiivse eesmärgi saavutamisse puutuvalt leiab kohus, et määratud karistus peaks olema piisava suurusega, et menetlusalusele isikule meelde tuletada temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkust kui ta peab ka edaspidi vajalikuks enda sõpra samal moel aidata või veoauto juhina töötada ning liikluses osaleda ja ta peab arvestama sellega, et jätkuvalt nõudeid eirates järgneb järgmine karistus ja sel juhul ei pruugi uus karistus olla enam sama leebe. Üha uute rikkumiste toimepanemine aga muudaks samal tegutsemisalal tegutsemise juba majanduslikult 11 ebaotstarbekaks. Seetõttu loodab kohus, et määratud karistus sunnib kaebuse esitajat edaspidi vähemalt samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja taolise süüteo toime pannud isikute karistamine peab andma samal tegevusalal tegutsevatele isikutele signaali, et kehtestatud keeldude eiramine on karistatav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud mõningal määral alla keskmise sanktsioonimäära määratud karistust tuleb lugeda proportsionaalseks toimepandud väärtegudega, et kinnistada menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks. Kuivõrd kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud rahatrahvi tasumise ositi kolme kuu jooksul, leiab kohus, et kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, määrates rahatrahvi tasumise ühes osas kassatsioonitähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul otsuse tegemisest, mistõttu määrab kohus samuti, et rahatrahv tuleb ositi tasuda kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12