4-18-6298/6

4-18-6298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6298 (2315,18,005758) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi O.A’i 03.12.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2315,18,
2. Kaebuse esitaja O.A , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus määratlemata. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada O.A ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.11.2018.a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,
5. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.11.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2315,18,005758 osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas.
6. Tunnistada O.A LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi ning mõista talle LS § 224 lg 2 alusel põhikaristuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o summas 800 (kaheksasada) eurot.
7. Kohustada O.A ’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 800 eurot (kaheksasada) eurot 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: 1 4-18-6298  31.03.2019.a, summas 80 eurot;  30.04.2019.a, summas 80 eurot;  31.05.2019.a, summas 80 eurot;  30.06.2019.a, summas 80 eurot;  31.07.2019.a, summas 80 eurot;  31.08.2019.a, summas 80 eurot.  30.09.2019.a summas 80 eurot;  31.10.2019.a summas 80 eurot;  30.11.2019.a summas 80 eurot;  31.12.2019.a summs 80 eurot.
8. Tühistada täielikult O.A ’i LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristust O.A ’i suhtes mitte kohaldada.
9. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
10. Kohtuotsuse ärakiri saata O.A ’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 08.11.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2315,18,005758 O.A’i suhtes. Otsusega karistati O.A ’i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta 21.10.2018.a kell 00.07 Harju Maakonnas, Tallinnas, Mahtra tänav 9 suunaga maja nr 25 poole, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 73 mg/l. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus O.A sellise tegevusega LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid. 2 KAEBUSE SISU 4-18-6298 03.12.2018.a esitas menetlusalune isik O.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.11.2018.a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,18,
11. Menetlusalune isik taotles temale määratud põhikaristuse, s.t rahatrahvi ajatamist ning lisakaristuse, s.t. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist. O.A soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et kahetseb tehtut ja saab täielikult aru, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist ja et tema käitumine võis olla ohtlik ka teistele liiklejatele. Menetlusalune isik on nõus määratud rahatrahviga suuruses 800 eurot ja palub kohtul anda võimalus maksta see ajatatult aasta jooksul. Menetlusalune isik palub kohtul mitte juhtimisõigust ära võtta kuna vajab seda seoses oma elukorraldusega. Kaebaja töötab XXX äriühingus I T OÜ. Menetlusaluse isiku tööülesanneteks on komponentide tarnimine klientidele ja tarnijatele. Kaebuse esitajal on samuti XXX. Seega kergendab liiklemine autoga liikumist tööle ja tagasi. Juhtimisõiguseta kaotaks kaebaja töö. Kaebajal on ülalpidamisel alaealine laps. 11.01.2019.a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja E K esitatud kirjaliku seisukoht O.A ’i esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 3 4-18-6298 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Isiku saab LS § 224 lg 1 alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.A ’ile ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas O.A juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati O.A sõiduki juhtimiselt alates 21.10.2018.a kell 00.07, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Politseiametnikust tunnistaja V J ütlustest nähtuvalt täitis ta 21.10.2018.a kell 00.03 teenistusülesandeid, kui ta sai väljakutse, et Tallinnas, Mahtra tn 25 juures Euro Parklas on halli värvi VW Passat (registreerimisnumbriga XXX), kuhu oli istunud rooli taha mees, kes oli joobes ja kes võib sõitma hakata. Parklasse jõudes, oli nimetatud sõiduauto just ära sõitnud. Sõiduautole järgi sõites tunnistaja nägi, kuidas Tallinnas, Mahtra tänaval,
12. maja ees tagurdab kell 00.07 VW Passat (registreerimisnumbriga XXX). Autot juhtis O.A (ik. XXX), kes koha peal puhus indikaatorvahendisse näiduks 0,85 mg/l. Hiljem Ida-Harju politseijaoskonnas puhus O.A tõendusliku alkomeetrisse ning selle lõplik mõõtetulemus oli 0,73 mg/l. Sealjuures ei vaidlusta O.A ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on 21.10.2018.a kell 00.22 kuni 00.31 toimunud kahel mõõtmisel olnud O.A ’i alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0.80 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,07 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,73 mg/l. Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr-ga ARKB-0032 järgmine hooldus oli määratud 11.2018.a. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-18-
13. Märgitud taatlustunnistus on lisatud ka väärteoasja materjalide juurde ning selle kohaselt on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 25.05.2018.a. Mõõteseaduse § 10 lg 2 kohaselt on tõendusliku alkomeetri taatluskehtivusaeg pool aastat. Seega mõõdeti O.A’il esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus veel kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et O.A juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega vastab O.A poolt toimepandud tegu LS § 224 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et O.A rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Kaebaja viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Samuti oli menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida 4 4-18-6298 alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. O.A’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. O.A oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
14. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on O.A’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et O.A ’i on pannud toime talle etteheidetava kuriteo LS § 224 lg 2 järgi, st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. KARISTUS LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole O.A ’il kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja on O.A’i karistanud põhikaristusena 200 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras oleva rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt 3 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 224 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. O.A’i süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja menetlusalusel isikul oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,73 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt maksimummäära lähedal. Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab O.A’i süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et O.A pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta varasemate karistuste puudumist ja süü tunnistamist. O.A’i puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. 5 4-18-6298 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.A’i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse, et O.A ’i pole varasemalt väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et praegusel juhul kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule lisakaristusena määratud minimaalses määras ehk 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole praegu toimepandud väärteo puhul põhjendatud. Lisaks on kaebaja kaebuses märkinud, et tal on ülalpeetavana alaealine laps ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks töö kaotust. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid ning O.A’i isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Samuti tuleb arvesse võtta ka seda, et O.A on XXX. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud lisakaristuse osas ning jätab põhikaristusena kohaldatud rahatrahvi muutmata. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, §
15. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 6