4-19-3535/5

4-19-3535 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3535 (2315,19,002733) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi L.Z-ina kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 17.05.2019 otsusele nr 2315,19,002733 L.Z-ina karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Menetlusalune isik: L.Z , ik: XXX, elukoht: xxx Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON
4. Jätta L.Z-ina kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 17.05.2019 otsusele nr 2315,19,002733 L.Z-ina karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätta kaebus VTMS § 118 lg 2 sätestatud korras tagastamata. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema kaebuse saatmisel kasutatud elektronposti aadressile ja kohtuvälises menetluses avaldatud elektronposti aadressile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: Kuivõrd kohtule esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, pidi kohus kohtuväliselt menetlejalt välja nõudma väärteotoimiku, et teada saada, millise väärteo eest ja millise otsusega ning millal kaebuse esitajat on karistatud ja kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtule väljastatud väärteotoimikust nähtuvalt karistati kaebuse esitajat kohtuvälise menetleja 17.05.2019 otsusega LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et kaebuse esitaja 20.04.2019 kell 04:47 xxx juures xxx juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 +/- 3 1 km/h, lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet. 26.06.2019 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule pöördumise kohtuvälise menetleja otsuse tagasikutsumiseks. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik välistab pöördumiste läbivaatamise nagu ka otsuste tagasikutsumise, loeb kohus pöördumist kaebuseks VTMS § 114 mõttes ja hindab otsuse tagasikutsumist taotlusena kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtule esitatud pöördumine oli alljärgneva sisuga: Mina, Olav kivirand, isik.kood XXX pöördun Austatud Kohtu poole kutsuda tagasi kohtuotsus väärteoasjas nr:2315,19,
5. Nimelt sõitsin mulle kuuluva xxx xxx xxx juures ületades lubatud kiirust antud teelõigu juures 23 km/h. Politsei tuvastas kiiruse rikkumise. Olen pikka aega olnud kurnatud xxx põhjustatud xxx võimetusega, olles sammal ajal juba pikkemat aega xxx järjekorras. xxx tulenevalt on tekkinud xxx, mis halvab xxx organismi seisundit tekkitades tugeva valu haistingu, mille vastu olen saanud vajaliku ravi. Kuna xxx on tugevalt pärsitud ja oma toimetulekuga elementaarseteks xxx kas poodi, aapteki ja arsti juurde, oleks tingimatta vaja liikumisvahendit auto näol. Kuna olin haige, ei saanud õigeaegset teostada vajalike toiminguid arvutis, et reageerida võimlikele otsustele. Palun näha võimalus kutsuda tagasi otsus väärteo asjas nr: 2315,19,002733 ja võimalusel asendada otsus rahatrahvina. Tunnistan oma süüd ja luban olla edaspidi liikluses tähelepanelik ja mitte ületada enam lubatud sõidukiirust. Manusesse on ka perearsti väljavõte minu tervislu seiundi kohta. Kohtu seisukoht: Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 20.04.2019 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.05.
6. Väärteoprotokollile on 20.04.2019 alla kirjutanud ka menetlusalune isik, märkides, et protokoll on arusaadav ja on rikkumisega nõus. Menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud, et on protokolli ärakirja kätte saanud ja kinnitab protokolli märgitud isikuandmete õigsust. Kuivõrd menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures ei nähtu väärteoprotokollist, et menetlusalune isik oleks soovinud kohtuvälise menetleja lahendit saada e-postiga või AET teavitusena. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid, ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. 2 Kohtule esitatud pöördumises on märgitud, et kuna kaebuse esitaja oli haige, ei saanud ta „õigeaegselt teostada vajalike toiminguid arvutis, et reageerida võimlikele otsustele“. Seejuures on pöördumine kohtule esitatud 26.06.2019, s.o enam kui kuu aega pärast otsuse kättesaadavaks tegemist kohtuvälise menetleja juures ja kolm nädalat pärast otsuse jõustumist. Pöördumises on küll märgitud, et menetlusalune isik oli haige, kuid pöördumisele ei ole esitatud ühtegi seda väidet tõendavat tõendit. Seejuures ei ole taotletud ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebetähtaja möödalaskmise põhjusi kohtule esitatud. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest kolme nädala möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia. Kuivõrd kaebus on kohtule saadetud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse tagastamiseks. 3 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4