lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 12.03.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,19,000625, määrati U.Z-ile
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja taotleb kohtult otsuse tühistamist osas, mis puudutab karistust. Kaebaja sõnul on talle juhtimisõigus oluline nii tööd kui eraelu silmas pidades: ta elab Keilas, tööpäev algab kell 06.00 ja sel kellaajal ühistransport veel ei liigu. Samuti on tal haige isa, keda käib abistamas. Kaebaja kahetseb väga tehtut ning palub karistuseks määrata rahatrahv või ühiskondlikult kasulik töö. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole U.Z-i kaebus põhjendatud ja otsus tuleb jätta muutmata. U.Z on väärteo toimepannud teadlikult ja tahtlikult, kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (139 km/h+/-3) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (90 km/h) vahe oli niivõrd suur (44 km/h), et see pidi olema kaebaja poolt tajutav. U.Z on kirjalikes ütlustes ja kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulauses selgitanud, et kiirustas koju. Kohtuväline menetleja ei pea vähetähtsaks asjaoluks seda, et isik on varem korduvalt samalaadse teo eest karistatud, mille eest on talle mõistetud rahatrahvid. Menetleja märgib, et karistusregistri teatis näitab ilmekalt, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole U.Z-i jaoks juhuslikku laadi, vaid pigem on tegemist süstemaatilise tegevusega. Kuivõrd varasemad liiklusalased karistused ei ole U.Z-i korrektsele liikluskäitumisele suunanud, siis on alus järeldada, et järjekordne rahatrahv oleks kaebajale üksnes sümboolne, ega avaldaks eripreventiivset mõju. Kuigi U.Z on märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta töökoha ega saaks hoolitseda oma isa eest, siis see ei vähenda isiku rikkumise ulatust. Isik ületas teadlikult lubatud piirkiirust pannes oma teoga ohtu kaasliiklejate elu, tervise ja vara. U.Z-i käitumisest on üheselt tuvastavad tema prioriteedid ja nendeks ei ole liiklusohutus, perekonnaliikme eest hoolitsemine ega töö. Juhtimisõiguse vajalikkus ei tekkinud kaebuse esitajal pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist, vaid need asjaolud olid olemas nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteotoimepanemise ajal. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohtuväline menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine 4 kuuks põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et määrtatud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteo raksusega ja eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusega ning alused otsuse muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid: kaebaja tunnistab, et ta ületas kiirust, kuid tegi seda sellepärast, et sõitsid sõpradega mööda Eestit ringi ning kuivõrd koju oli sõita veel 215 kilomeetrit ning järgmisel päeval pidi tööle minema, siis kiirustas. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga ning 16.02.2019 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et kaebaja juhtis 16.02.2019 kella 21:56 ajal Harju Maakonnas, Tallinn-Narva mnt. 22 kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Volkswagen Passat, r/n x, kiirusega 139 km/h +- 5, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 16.02.2019 kell 21:56 teostati Harjumaal Tallinn-Narva mnt. 22 kilomeetri (suunaga Tallinna poole) juures U.Z-i poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Passat, x liikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet LaserCAM 4, nr LE0825 (seade testitud 26.02.2019 kell 15:47-19:48, seade töökorras). Mõõtmist teostati asulavälisel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta, teeolu kuiv, tegemist oli kattega 4 sõidurea ja eraldusribaga teega, mõõtmise hetkel oli pimeaeg. Mõõtmist teostati paigal seistes, paremal teepeenral, kõrvalteel. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes ning jõudis ette pärissuunas eesliikuvast sõidukist. Seadme lugem oli 139 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, U.Z allkirjastas protokolli. Tunnistaja V V on nandud ütluseid, mille kohaselt täites 16.02.2019.a. tööülesandeid Tallinn-Narva mnt. 22 km, kui kella 21.56 ajal fikseeris ta 90 km/h tunni alas VW Passat r/n x kiiruseks 139 km/h. Mõõtetulemusel selgus, et sõidukit VW Passat r/n x juhtis U.Z (ik XXX). Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 3 järgi.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.
lg 3 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. U.Z on toime pannud
lg 3 järgi süüteo otsese tahtlusega- ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ning tahtis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 3 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja võttis U.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja 12.03.2019 otsuse kohaselt on karistus kergendav asjaolu kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel arvestas menetleja asjaoluga, et varasemalt on U.Z-i väärteokorras karistatud samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest 2-l korral. Temale mõistetud rahatrahvid mõju avaldanud ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada ka asjaoluga, et sellisel ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades on U.Z toime pannud enamohtliku väärteo, seades sellega ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Eeltoodu alusel on U.Z-i suhtes kohane karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. Kohtu hinnangul on menetleja U.Z-ile määranud karistuse seadusega kooskõlas, menetleja on karistamisel arvesse võtnud U.Z-i isikut ja süü suurust. Kohus ei saa märkimata jätta, et kaebaja toodud põhjendus – kiirustamine Tallinna seoses eelneva teelt väljasõitmise ning järgmise päeva tööle mineku tõttu – ei saa olla kergema karistuse mõistmise aluseks. Kohus asub seisukohale, et U.Z-i süü on suur, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Kohus märgib, et selline käitumine on ohtlik nii kaebajale kui kaasliiklejaile. Kohtu hinnangul ei saa antud väärteo puhul suhtuda karistusse kergekäeliselt, kuna kiiruseületamisest on kujunenud massrikkumine. Kaebaja karistusregistri õiend viitab paraku sellele, et kiiruse ületamine on kaebaja jaoks harjumuspärane, kaebaja ei ole vaatamata varasematele rahatrahvidele oma käitumist korrigeerinud. Kaebuse esitaja selgitab oma kaebuses, et juhtimisõigust on tal vaja töökoha ning haige isa tõttu. Nimelt algab tal tööaeg hommikul kell 06.00, kuid Keilast nii vara ühistransport ei liigu, samuti käib haiget isa abistamas. Kohus märgib, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise ning lähedase isiku abistamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus märgib, et võimalikud tööalased takistused ning isaga seotud asjaolud, pidi U.Z-ile teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohus juhib lisaks tähelepanu, et kuivõrd Elroni sõiduplaani kohaselt on Keilas rongiliiklus tagatud alates kella 05:17 hommikul (vt. https://elron.pilet.ee/et/otsing/64-1850-21/64-185093/2019-05-10), siis ei saa õigeks ajaks tööle ilmumine tuua kaebajale suuri takistusi. Kohus leiab, et antud asjas on oluline pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et U.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. Siinkohal on karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (U.Z-i mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et U.Z hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades varasemalt määratud väärteokaristusi, sh korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ning seetõtu menetleja otsus muutmisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.