Obsah (5)

§ 151§ 15§ 3§ 2§ 31

4-19-447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-447 (2316,18,005909) Kohtunik Külli Iisop Kohtuist

§ 151

lg 1 järgi Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja (menetlusalune isik): O.J isikukood: XXX, elukoht: xxx, töökoht: xxx kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond (asukoht: Kolde pst 65, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 29.04.2019 ja 17.05.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: O.J lepinguline esindaja: Andrei Plešanov kohtuvälise menetleja esindaja: K P RESOLUTSIOON Jätta O.J kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi 10.01.2019 otsus väärteoasjas nr 2316,18,005909 muutmata. Rahatrahv 184 eurot ja menetluskulu 36 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195003054. Edasikaebamise kord 1 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 1 üldsüütegude grupi 10.01.2019 otsusega karistati O.J

§ 15

lg 1 järgi rahatrahviga 46 trahviühikut (184 eurot) selle eest, et tema 21.09.2018 kell 23:51 viibides Suurtüki tänaval Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet tetrahüdokannabinooli (THC) metaboliit karboksütetrahüdrokannabinoo li ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta

§ 3lg 1 nõudeid.

Menetluskuluna mõisteti O.J-ilt välja 36 eurot, s.o. ekspertiisi tegemisega seotud kulud (uuringu akt nr 1348T).

1. O.J esitas 25.01.2019 oma esindaja kaudu Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning palus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna puuduvad väärteo tunnused ja rikutud on menetlusnorme. Kaebaja leiab, et väärteoprotokollist ei ole võimalik üheselt aru saada kus kohas, mis ajal ning mis viisil süüks arvatav tegu on toime pandud. Tallinnas Suutüki tänaval 21.09.2019 kell 23:51 oli O.J peatatud politsei reidi käigus ning teda kahtlustati sõiduki joobeseisundis juhtimises, mistõttu ta ei saanud selles kohas ja ajal tarvitada narkootilisi aineid. Kuna väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on sellega rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse (VTMS § 19 lg 1 p 1). Samuti leiab kaebaja, et talle inkrimineeritud süütegu ei ole faktilises mõttes tõendatud ja väärteoprotokollis kajastatud asjaolud pole piisavalt välja selgitatud ega rajane väärteoasja materjalil. O.J on kindel, et ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud ja ta ei tea, kuidas THC võis sattuda tema organismi. Tema oletus kanepi organismi sattumise kohta on seotud asjaoluga, et ta käis eelnevalt Rootsis ja kinnipidamisele eelneval päeval Pärnus, tarbis erinevaid jooke, toiduaineid ja tubakatooteid tundmatutes söögi- ja joogikohtades. Ta ei ole narkootiliste ainetega kunagi varem kokku puutunud. Kaitsja arvates võivad narkootilised ained pärast organismi sattumist olla uriinist leitavad veel 2-4 nädalat. Kaebaja ei nõustu ka kohtuvälise menetleja etteheitega, et isik ei ole esitanud lisatõendeid oma väidete kinnitamiseks. Menetlusalusele isikule täpsustavaid küsimusi ei esitatud ja lisatõendite esitamist ei palutud, isik ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Samuti palub kaebuse esitaja jätta menetluskulud riigi kanda, sest ei ole teostatud ekspertiisi selle kohta, kuidas narkotiline aine organismi sattus. Kaitsja leiab, et narkootiline aine võib isiku organismi sattuda näiteks selliselt, et O.J-ile manustati seda ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt, see võis organismi sattuda ettenägematul viisil koos teiste söögiainete, suitsetamis- või tubakatoodetega. Kohtustungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning esitas tõendid selle kohta, et 20.09.2018 viibis ta Pärnus ja 12.-16.09.2018 Rootsis.
2. Kohtuväline menetleja leidis, et O.J kaebus rahuldamisele ei kuulu. Isik oli politsei poolt kinni peetud politseilise tegevuse käigus. Kuna sõidukit juhtinud O.J käitumine oli rahutu, pupillid väikesed ja silmad punased, siis joobeseisundi kontrollimiseks kasutati 2 indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemuse THC (kanepi) suhtes. Wismari haiglas võeti uriiniproov, mis ekspertuuringu kohaselt tuvastas O.J-ilt võetud uriinis THC ja THCCOOH sisalduse. Kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamuse kohaselt esinesid O.J narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuid mitte joovet. Kuna 21.09.18 tuvastati O.J kinnipidamisel Tallinnas narkootilise aine tarvitamine, (tema uriini sisaldas THC-d), siis sai ta narkootilist ainet tarvitada eelnevalt, s.o. enne tema sõiduki peatamist. Ei ole võimalik kindlaks teha kus ja millal täpsemalt isik narkootilisi aineid tarvitas, kuid võimalik on kindlaks teha, et politseiametnike poolt tuvastatud ajal ja kohas on isik viibinud narkootilisi aineid tarvitanuna. Seega on tuvastatav, et isiku sõiduki peatamise hetkeks (21.09.2018 kell 23:51) oli O.J arvitanud kanepit, s.o narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd vastulauses väärteoprotokollile esitas kaebaja väite, et kanep võis tema oranismi sattuda Rootsis või Pärnus, kus ta tarbis tundmatutes söögi- ja joogikohtades erinevaid jooke, toiduaineid ja tubakatooteid ehk asus end aktiivselt kaitsma, siis peab ta ise esitama tõendid oma väidete kontrollimiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Isik ei selgitanud, millised olid need söögi- ja joogikohad, kus tema teadmata võis söögi-joogi sisse sattuda narkootilisi aineid. Kohtuvälise menetleja praktika näitab, et kanepi suitsetamiseks kasutatakse eelkõige isevalmistatud sigarette (jointe) ning ei ole eluliselt usutav, et selle võib segamini ajada tehases toodetud sigareti või sigarilloga või tarvitada kanepit kogemata tavalise legaalse sigareti pähe. Kokkuvõttes ei pea kohtuväline menetleja usutavaks asjaolu, et kanep sattus menetlusaluse isiku organismi tavalises söögikohas, sest Pärnus ja Rootsis ei ole narkootiliste ainete tarvitamine (sh kanep) legaalne. Kanepi ühekordsel tarvitamisel ei saa kindlasti nii pikaajaliselt aine tarvitamist uriinis näidata. Väistatud on kaitsja poolt pakutud variant, et THC võis sattuda kaebaja organismi Rootsis olles, õhtuses söögikohas sigarillot või närimistubakat kasutades. Kohtuväline menetleja leiab, et O.J kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4.

§ 151

lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Väärteoprotokolli kohaselt oli O.J 21.09.2018 kell 23:51, viibides Tallinnas, x, eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karoksütetrahüdrokannabinooli) ilma arsti ettekirjutuseta (tl 1-2). O.J enda ütluste kohaselt peatas politseipratrull tema juhitava sõiduki Toyota väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas joobe tuvastamiseks. Joovet kahtlustati nähtavasti seetõttu, et kroonilise magamatuse tõttu nägi ta väsinud välja. Ta ei olnud sellel päeval kasutanud alkohoolseid jooke ega narkotilisi aineid, kuigi kohapel tehtud test viitas kanepi (THC) tarvitamisele. Enne auto peatamist oli ta koos oma sõbra X Z ca 4 tundi jalutanud Paljassaares (sadamas ja selle ümbruses) vestelnud erinevatel teemadel ja tarvitanud üksnes šokolaadi ja karastusjooke. Ta oletab, et narkootiline aine võis tema organismi sattuda tema teadmata Pärnus või eelnevalt Rootsis viibides, kus ta külastas erinevaid söögi- ja joogikohti. Kohtueelses menetluses (tl 4-5) ja kohtuistungil on ta väitnud, et tema väsinud olek ja punetavad silmad olid tingitud vähesest magamatusest, tööst golfiväljakul (niites lendab silmadesse rohtu ja kive) ning kõrgest vererõhust. 3 Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 11) nähtub, et 22.09.2018 kell 00:06 teostati O.J suhtes RapidSTAT narkotest, s.o sülje-/pinnatest, mille näit oli positiivne THC suhtes. Protokolli on kantud ka O.J esinenud narkootilise aine tarvitamise tunnused: silmade punetus, väiksed pupillid, rahutu käitumine. Kuna O.J ei nõustunud indikaatorvahendi näidu ja koostatud protokolliga, on ta samal ööl toimetatud Wismari Haiglasse, kus on koostatud tema terviseseisundi kirjledamise protokoll nr 406/37 (lk 12), milles narkootilise aine tarvitamise vegetatiivse reaktsioonina on märgitud tema näo ja silmade sidekestade punetus ning võetud uuringuteks uriiniproov (tl 13 - saatekiri). Arstile on ta kaebuste osas nimetanud kõrget vererõhku, kuid tarvitatud ravimite osas märkinud vaid artostopi (s.o liigeste toidulisandi) kasutamist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 1348T (tl 14) kinnitab, et 22.09.2018 kell 00:30 O.J-ilt võetud uriiniproov sisaldas tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit i karboksütetrahüdrokannabinooli (TH-COOH). Uuringu on teostanud ekspert M.L. Uuringu maksumus on 36 eurot. Joobeseisundi tuvastamise lisas nr 2 on arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T andnud hinnangu (nii kliinilise leiu kui uriinist leitud aine alusel), mille kohaselt esinevad uuritaval O.J narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid ei esine joovet (tl 15). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et O.J oli enne politsei poolt peatamist, s.o enne 21.09.2018 kella 23:51 tarvitanud narkootilist ainet THC ning seda ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 2

p 3 kohaselt loetakse käitlemiseks muuhulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete tarbimine. O.J-ile heidetakse ette kanepis sisalduva narkootilise aine tetrahüdrokannabinool (THC) tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Karboksütetrahüdrokannabinool tetrahüdrokannabinooli metaboliit ehk organismis tekkiv aine kanepi tarbimise tagajärjel. on Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub

§ 31lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.

mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Seega rikkus O.J

§ 3

lg 1 nõuet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 151lg 1 järgi.

Kogutud tõenditega on tuvastatud

§ 151

lg 1 objektiivne koosseis, s.o narkootilise aine (kanepis sisalduva THC) travitamine arsti ettekirjutuseta enne 21.09.2018 kella 23.

1. Kohus möönab, et väärteoprotokollis ei ole täpselt tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht. Samas on üldteada, et kanepi (THC) mõju avaldub mõne minuti jooksul pärast selle tarbimist ja kestab mõned tunnid. THC metaboliidi leidmine isiku uriinist sõltub aga selle tarvitamise sagedusest ning ühekordse tarvitamise korral on see üldjuhul võimalik vaid mõne päeva jooksul pärast selle tarbimist. Kiirtesti korral, määratuna isiku süljest indikaatorvahendiga, aga veelgi väiksema ajavahemiku jooksul pärast tarvitamist (võrreldes laboratoorse uuringuga). 4 Avalikult internetilehelt www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/F1-labor1.htm võib samuti lugeda, et kannabinoide on võimalik uriinis määrata 3 päeva jooksul pärast tarvitamist ja see on ühekordse tarbimise korral; mõõduka tarvitamise (4 korda nädalas) korral 4 päeva jooksul ja tiheda tarvitamise korral kuni 10 päeva pärast tarvitamist. S. Žinttšenko puhul on kogutud materjalide alusel kohtul alust rääkida vaid ühekordsest tarbimisest. O.J THC tarbimisele viitas juba politseiametniku poolt läbi viidud narkootilise aine kiirtest (22.09.18 kell 00:06 ), mis reageeris narkootilise aine sisaldusele isiku süljes. Samas ei tuvastatud tal arsti ega eksperdi poolt joovet, vaid üksnes aine tarvitamise tunnused. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kanepi tarvitamisest O.J poolt kuni tema juhitud sõiduki peatamiseni pidid olema möödunud mõned tunnid või maksimaalselt kuni 3 ööpäeva ning see sai toimuda vaid Eestis, sest Rootsist oli ta tagasi tulnud juba 16.septembri õhtul Ühekordne kanepi tarvitamine Rootsis viibimise ajal 12.-15.09.2018 ei võimaldaks selle tuvastamist isiku uriinis 22.09.18 kell 00:
2. Seega väärteoprotokollis märgitud tähendabki THC tarvitamist mõne tunni või päeva jooksul enne isiku kinnipidamist 21.09.18 kell 23:
3. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusseaduse mõttest ei tulene, nagu saaks kuriteosündmust ajalises mõttes alati lugeda tuvastatuks üksnes siis, kui seda on tehtud minutilise täpsusega või kindla ajahetkena, vad süüteo toimepanemise aja fikseerimine võib olla ka ajavahemik ning selle pikkus sõltub konkreetse süüteo asjaoludest. Kuriteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratletud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt sellele vastuväiteid ja põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-45-07; 4-17-3969). Kohus leiab, et käesoleva väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades on otsuses märgitud väärteo toimepanemise aeg ja koht piisava täpsusega, et isik saaks esitada vastuväiteid talle etteheidetava teo sisu kohta. O.J ongi eitanud väärteomenetluses teo toimepanemist, väites, et ta ei ole narkootilist ainet ise tarvitanud ning see võis sattuda tema organismi kas eelmisel päeval (20.09.18) Pärnus viibides või mõned päevad varem Rootsis olles, kus ta külastas söögikohti mida varem pole külastanud. O.J ütluste kohaselt tarbis ta Rootsis ka sigarillosid ja närimistubakat, mida muidu ei kasuta, samuti külastas vesipiibupubi. Kohus ei pea menetlusaluse isiku ütlusi eeltoodud osas eluliselt usutavaks. Võimalik ei ole tarbida söögi või joogiga kanepit niivõrd suures koguses, et see on nädal hiljem nii süljest kui uriinist tuvastatav, kuid isik ise selle tarvitamisest aru ei saa või et söögikohtades pakutakse närimistubakat ja sigarillot, mis oleks täidetud kanepiga. Kui 20.04.19 kohtuistungil O.J väitis, et vahetult enne Pärnus käimist ja politsei poolt kinnipidamist viibis ta nädal aega Rootsis ega mäletanud seal viibimise täpsemat aega (lk 57), siis teiseks istungiks suutis ta kohtule esitada broneeringu Tallinki laevale (saabumine Stockholmi 13.09.18 – lk 63) ja lennuki pardakaardi (saabumine Tallinnasse 16.09.18) ning pangakonto väljavõtte (lk 65-66), mis kinnitavad tema võimalikku Rootsis viibimist ajavahemikul 13.-16.09.
4. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks õhtustel aegadel 13.15.09.18 Rootsis olles teinud kulutusi söögikohtades, v.a. McDonalds ja Lidl. Kohus välistab võimaluse, et 22.09.18 menetlusaluse isiku uriinist leitud THC sattus sinna Rootsis viibimise ajal ning isiku enda teadmata. Arvestades asjaolu, et kõige levinum viis kanepit tarbida on seda suitsetades, siis on kohtu hinnangul peaaegu võimatu tarbida kanepit sellest aru saamata. Kanepi (THC) tarbimine juhuslikult ja isikule märkamatult on üldjuhul välistatud ka selle spetsiifilise lõhna ja maitse tõttu. Välistatud ei ole võimalus, et kanepit tarvitas O.J Pärnus seminaril olles 5 20.09.18, kuid seda on ta sellisel juhul teinud teadlikult. Tema pangakontost ei nähtu, et ta oleks õhtusel ajal viibinud mõnes söögikohas (kus talle siis söögi või joogi sisse midagi salaja poetati), küll on ta sel päeval kell 13:19 teinud ostu kauplusest Rimi. Tema enda ütluste kohaselt tuli ta samal õhtul tagasi Tallinna, sest järgmisel hommikul pidi ta varakult (05:30) tõusma ja tööle minema. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka asjaolu, et Eestis või Rootsis on söögikohti, kus võõrastele inimestele toidu või joogi sisse kanepit pannakse. Sellisel tegevusel puudub igasugune eesmärk. Teoreetiliselt oleks see võimalik ehk siis, kui isik külastab korduvalt teatud pubi või söögi/joogikohta, kus kellelgi on tekkinud plaan tekitada temas sõltuvus narkootilistest ainetest. Vastuolulised on kohtu arvates menetlusaluse isku ütlused ka selle kohta, et väsimusest või kroonilisest magamatusest tema silmad punetasid, kuid sellele vaatamata otsustas ta pärast väsitavat tööpäeva sõbraga kohtuda ja pimedal ajal ca 4 tundi Paljassaare rannas ringi jalutada. Enne sõbraga kohtumist oli tal piisavalt aega kanepi tarvitamiseks ning tunde kestnud jalutamine võis vajalik olla ka selleks, et mitte joobesesundis autoga koju sõita. Seega peab kohus menetlusaluse isiku ütlusi ebausaldusväärseks osas, mille kohaselt isik ei ole tarbinud mõned päevad või mõned tunnid enne tema sõiduki peatamist narkootilist ainet. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tarbib narkootilist ainet ja suhtus sellesse ükskõikselt. O.J süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Seega on O.J-ile PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijasokona otsuses etteheidetav tegu tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus.

§ 151

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja O.J karistanud 46 trahviühiku ulatuses, s.o 184 euro suuruse rahatrahviga. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud O.J süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule karistuse mõistnud tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu puudub alus ka mõistetud karistuse muutmiseks. Kohus leiab, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb samuti jätta menetlusaluse isiku kanda, sest ekspertiis teostati eesmärgiga tuvastada, kas ja mis aineid isik tarvitanud on. O.J-ilt tuleb seega välja mõista ekspertiisi tegemisega seotud kulud 36 eurot (uuringu akt nr 1348T). Kulutusi on tehtud ka seoses arstliku läbivaatusega (72 eurot) ja uriiniproovi võtmisega (24 eurot), kuid kaebemenetluses ei saa kohus halvendada isiku olukorda ega panna talle kohustust nende kulutuste hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O.J kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2316,18,005909 muutmata. O.J tuleb tasuda rahatrahv 46 trahviühikut, s.o 184 eurot ja menetluskulud summas 36 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 10.01.2019 otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida ka otsuses toodud viitenumber. 6 Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133 ja 134. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7